Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.08.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1385
Haldusasi
AE kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AE Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.10.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AE apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.09.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-16-1385 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-16-1385 jätmise (10.08.2015–13.08.2015).
tõttu
Kaebajale on määratud hüvitis summas, mis vastab Riigikohtu poolt (vt lahend asjas nr 3-3-1-93-09, p 15) ja kohtupraktikas ka hiljem (vt Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2015 otsus asjas nr 3-14-177) põhjendatuks peetud määrale, s.o 6,39 eurot (100 krooni) ööpäevas. Kahju hüvitamise otsus on igakordse kaalumise küsimus, kuid see ei välista üldiselt välja kujunenud kohtupraktika arvestamist. Kaebajale tekitatud kahju suurus ei sõltu sellest, kas vangla tegutses kaebajat alusetult kartseris hoides tahtlikult või hooletult (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-93-09, p 14). Tegemist on võrdlemisi lühiajalise (7 ööpäeva) kartserikaristusega, võrreldes VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud maksimaalse määraga (45 ööpäeva). Seetõttu ei saaks väljakujunenud määrast suurema hüvitise maksmist tingida ka alusetu kinnipidamise kestus. Asjas on leidnud kinnitust, et vanglal oli kohustus Tallinna Halduskohtu 10.08.2015 määrust täita kuni selle tühistamiseni (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2016 määrus asjas nr 3-15-1985). Kaebaja kartserikaristuse täitmine ajavahemikul 10.08.2015–13.08.2015 oli õigusvastane. Täidetud on kahju hüvitamise esmane eeldus RVastS § 7 lg 1 tähenduses. Vangla tegevuse õigusvastasus ei pruugi kaasa tuua väärikuse alandamist ega seeläbi kahju tekkimist, mille hüvitamise kohustus vastustajal tekiks. Vabadusõiguse rikkumine on kaebajale hüvitisega kompenseeritud. Praeguses asjas ei ole kaebaja välja toonud ning asja materjalidest pole ka muul moel ilmnenud mingeid erilisi asjaolusid, mis viitaks kaebaja väärikuse alandamisele kehtiva kohtupraktika valguses. Kaebaja ei ole väidet, et Tallinna Vangla kartserikambrite tingimused ei ole nõuetekohased, esitanud vanglalt kahju hüvitamist taotledes ega esmases kaebuses kohtule, vaid alles täiendavas seisukohas, vastates vastustaja seisukohale. Kaebaja ei ole seda väidet kuidagi konkretiseerinud. Kaebaja senisest käitumisest haldus- ja kohtumenetluses on ilmne, et ta on pidanud väärikust alandavaks vangla tegevust tema kartserikaristuse täitmise peatamata jätmisel, mitte kartserikambri olmetingimusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3(5)
3-16-1385 õiguskaitse määrus jäi täitmata, hüvitaks sellega tekkinud kahju. Kahju tekitamise ajavahemik ei oma tähtsust.
3-16-1385 nimekirja. Seetõttu, tulenevalt HKMS § 109 lõikest 1 apellatsioonimenetluse kulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) jäävad HKMS § 108 lõike 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.