lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2724/20

Sotsiaalõigus › Tervishoiuteenuste järelevalve

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 31.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2724/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Tervishoiuteenuste järelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3161
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2018. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2724

Haldusasi

Baltic Beach Holding OÜ kaebus Terviseameti 10.11.2017 otsustusega nr 12.4-1.1.392/6-4 määratud sunniraha 300 eurot tagastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Baltic Beach Holding OÜ, volitatud esindajad Mirjam-Mari Marastu, Marin Truman-Vaher, Marge Rebane ja Carmen Tars Vastustaja – Terviseamet, volitatud esindaja Tõnu Kaur

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Baltic Beach Holding OÜ kaebuse muutmise vastuvõtmisest ning täiendamisest Terviseameti 07.02.2017 ettekirjutuse nr 12.4-1.1.392/6 ja 10.11.2017 otsustuse nr 12.4-1.1.392/6-4 tühistamise nõuetega.

Jätta Baltic Beach Holding OÜ kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.10.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
Terviseamet (vastustaja) kohustas 07.02.2017 ettekirjutusega nr 12.4-1.1.392/6 Baltic Beach Holding OÜ-d (kaebaja) viima hiljemalt 01.04.2017 ujula basseinide veekvaliteedi vastavusse Vabariigi Valitsuse 15.03.2007 määruse nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ (määrus nr 80) § 6 lg-te 2 ja 4 nõuetega (p 1) ning tagama hiljemalt 01.04.2017 ujula atraktsioonis ja laste basseinis määruse nr 80 § 7 lg 8 p-s 3 toodud

3-17-2724

basseinivee tsirkulatsiooni ajaks mitte rohkem kui 30 minutit (p 2). Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral määratakse iga täitmata kohustuse eest sunniraha 300 eurot.

2.Vastustaja viis kaebaja ujulas 30.05.2017 läbi kontrolltoimingu, mille raames selgus, et ettekirjutus oli täitmata. Vastustaja määras 05.06.2017 otsustusega nr 12.4-1.1.392/6 kaebajale sunniraha.
3.Vastustaja viis kaebaja ujulas 02.10.2017 läbi korduva kontrolltoimingu, mille käigus tuvastati, et atraktsiooni ja laste basseini vee tsirkulatsiooniaja parandamise osas ei ole meetmeid tarvitusele võetud ning ettekirjutuse p 2 on täitmata. Samuti ei vastanud kaebaja ujulas basseinivesi määruse nr 80 § 6 lg-te 2 ja 4 nõuetele, järelikult oli ka ettekirjutuse p 1 täitmata. Toimingu juures viibis Laulasmaa SPA ujula juhataja Anne Ast.
4.Vastustaja määras 10.11.2017 otsustusega nr 12.4-1.1.392/6-4 kaebajale ettekirjutuse resolutsiooni p-de 1 ja 2 täitmata jätmise eest sunniraha kokku 600 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt 24.11.2017.

Kaebaja tasus sunniraha 600 eurot 04.12.2017.

6.Kaebaja esitas 11.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis pärast kaebuse täiendamist menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 07.02.2017 ettekirjutus resolutsiooni p 2 osas ja tagastada tasutud sunniraha 300 eurot. Kaebuse täienduses sisaldus taotlus ennistada 07.02.2017 ettekirjutuse tühistamise nõude esitamise tähtaeg.

Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.

8.Tallinna Halduskohus luges 19.04.2018 määrusega kaebuse 07.02.2017 ettekirjutuse tühistamise nõudes mittetähtaegselt esitatuks, jättis kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas selle nõude osas haldusasja menetluse. Kohus jätkas menetlust tasutud sunniraha tagastamise nõudes. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.06.2018 määrusega halduskohtu 19.04.2018 määruse muutmata. Viidatud määrused jõustusid 20.06.2018.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja põhjendused:

9.1.Ettekirjutuse p 2.2 ja resolutsiooni p 2 ei vasta määrusele nr 80 ning ettekirjutus on kaebaja suhtes ebamõistlikult koormav. Oleks ebaõiglane, kui kaebaja suhtes jääks kehtima haldusakti osa, mis põhineb valedel eeldustel ja järeldustel ning on vastuolus õigusaktidega. Ettekirjutus on ebamõistlikult koormav, kuna tooks sisuliselt kaasa kogu Laulasmaa SPA basseini osa lammutamise ja uuesti ehitamise, mille kogumaksumus on hinnanguliselt sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuv. Keila Vallavalitsus on ujula laiendamise projekti kooskõlastanud.
9.2.Vastustaja viitas ettekirjutuse resolutsiooni p-s 2 määruse nr 80 § 7 lg 8 p-le 3, mille kohaselt peab basseinis veetemperatuuriga kuni +36oC olema vee tsirkulatsiooniks mitte enam kui 30 minutit. Tegemist on ilmselge veaga, sest vaidlusaluse basseinivee temperatuur on kuni +32oC (määruse nr 80 § 7 lg 8 p 2). Ettekirjutuse sisu ja resolutsioon ei ole omavahel kooskõlas. Kuna kaebajal tuleb kõrvaldada puudused basseinis veetemperatuuriga +36oC ja kaebaja on veendunud, et tema basseinides on tsirkulatsioon kooskõlas määruse nr 80 nõuetega, siis rikkumist ei esine.
9.3.Kuna kaebajal ei ole võimalik arvestada basseini tegelikku koormust vastavalt kasutajate arvule tunnis (määruse nr 80 § 7 lg 6), siis selgitab kaebaja välja basseini kasutatavuse nädala 2(7)

3-17-2724

jooksul ja arvestab, mitu inimest külastab basseini päevas keskmiselt. Basseinis on tagatud vee taaskasutamine ehk tsirkulatsiooni tsükkel kestvusega 1 tund ja 30 minutit ning puhta vee lisamine iga päev 30 liitrit vastavalt basseini tegelikule koormusele (määruse nr 80 § 7 lg 11). Määruse nr 80 § 7 lg-t 8 tuleb vaadata koos § 7 lg-ga 7. Basseinivee tsirkulatsiooniaeg 1 tund ja 30 minutit on kooskõlas määruse nr 80 § 7 lg-ga 9, milles on antud võimalus kogu basseini vee vahetamiseks 12 tunni jooksul. Vastustaja ei ole põhistanud, millest tulenevalt rikub kaebaja määruse nr 80 § 7 lg-t 8 (ei nähtu basseinikasutajate arvu ja tsirkulatsiooni arvestuse põhimõtet).

9.4.Basseini tsirkulatsiooniaja tagamine 30 minutiga eeldaks kogu ujula lammutamist kuni vundamendini. Lammutamine, renoveerimine ja uuesti ehitamine võtavad tunduvalt rohkem aega, kui ettekirjutuses antud tähtaeg. Ettekirjutuse täitmine tooks kaasa ebaproportsionaalsed kulutused, kuna teistes basseinides on vee tsirkulatsioon korras. Kaebaja on teinud kõik endast oleneva basseinivee vahetuse tagamiseks ning vee puhastamine ja vahetamine toimub kooskõlas määrusega.
9.5.Valitud sunni liik ei ole proportsionaalne, kuna selle rakendamise eeldused on täitmata ja esinevad sunni rakendamist välistavad asjaolud (rikkumist ei ole toimunud). Sunnivahendit ei tohi rakendada karistusena. Sunniraha on välja mõistetud alusetult ja see tuleb kaebajale tagastada (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p 6).
9.6.Kaebaja taotleb 06.08.2018 esitatud täiendavas seisukohas ettekirjutuse resolutsiooni p 2 tühistamist ja kaebajalt 09.11.2017 kontrollakti nr 12.4-1.1.392/10 alusel välja mõistetud sunniraha 300 eurot tagastamist. Vastustaja ja kaebaja tõlgendavad määrust nr 80 erinevalt. Kaebaja osas rakendub määruse nr 80 § 7 lg 9, sest kaebaja ujula ei ole ehitatud enne määruse jõustumist. Ujula ehitusprojekti kooskõlastus ehitise laiendamiseks esitati Keila Vallavalitsusele 20.06.2011, st ajal, mil määrus nr 80 kehtis ja vallavalitsus pidi projekti kooskõlastamisel sellest lähtuma. Vallavalitsuse poolt ehitusprojekti kooskõlastamine andis kaebajale kindluse, et mh basseini tsirkulatsiooni aeg on õigusaktidega kooskõlas. Ehitisregistri andmetel on Laulasmaa SPA siseujula esmase kasutuselevõtu aeg 2011. a. Enne 2008. a oli Laulasmaal ehitisena püstitatud vaid hotell. Siseujula ja spa kompleksi juurdeehitus tehti 2011. a.
9.7.Kaebaja taotleb 24.08.2018 esitatud täiendavas seisukohas vastustaja 07.02.2017 ettekirjutuse nr 12.4-1.1.392/6 resolutsiooni p 2 tühistamist ja 10.11.2017 sunniraha määramise otsustuse nr 12.4-1.1.392/6-4 tühistamist ning palub tagastada kaebajalt vastustaja 09.11.2017 kontrollaktiga nr 12.4-1.1.392/10 välja mõistetud 300 eurot. Poolte vahel on erimeelsused määruse nr 80 kohaldamise osas ja basseini (s.o ujula atraktsiooni ning laste basseini) ehitamise ja projekteerimise aja osas. Laulasmaa SPA hotellikompleks ehitati 2003. a ja sellesse kuulus ka siseujula. Laulasmaa SPA-d opereerivad äriühingud on korduvalt läinud pankrotti. Kinnistu praegune omanik Laulasmaa Invest OÜ teostas pärast kinnistu soetamist 2011. a ulatuslikke juurdeehitus- ja renoveerimistöid. Muuhulgas ehitati laste ja atraktsioonibassein, s.o vaidlusalune bassein. Kokku on Laulasmaa SPA-s 6 basseini. Tsirkulatsiooniaja väidetav mittevastavus tuvastati vaid laste ja atraktsioonibasseinis. Seega vastas tsirkulatsiooniaeg kõikides muudes basseinides nõuetele, sh ka 2003. a ehitatud spordibasseinis, kus viidi 2006. a ja 2007. a läbi ujumistunde. Laste ja atraktsioonibassein ehitati 2011. a. Vastustaja esitatud fotod tõendavad, et ujula oli olemas enne 2011. a, kuid mitte vaidlusalune bassein. Laulasmaa SPA-d on korduvalt meedias käsitletud ja ei ole eluliselt usutav, et avalik terviseasutus jäi vastustaja huviorbiidist pidevalt välja. 2011. a kasutusele võetud Laulasmaa SPA ujula basseinid vastavad alates 01.01.2008 kehtima hakanud määrusele nr 80. Basseini tsirkulatsiooniaeg 1 tund ja 30 minutit on kooskõlas määruse nr 80 § 7 lg-ga 9. Määruses nr 80 on antud võimalus kogu basseini vee vahetumiseks 12 tunni jooksul ja see nõue on vaidlusaluse 3(7)

3-17-2724

basseini puhul täidetud. Samuti on igapäevane 30 liitri värske vee basseini lisamine iga kasutaja kohta kooskõlas määruse nr 80 § 7 lg-s 11 toodud nõudega.

10.Vastustaja põhjendused:
10.1.Ettekirjutuses on tegemist ilmselge kirjaveaga ja viide peaks olema määruse nr 80 § 7 lg 8 p-le 2. Osundatud kirjaviga ei saa olla ettekirjutuse tühistamise aluseks, kuna ettekirjutuse p-s 2.1 selgitatakse normi, millele tuginetakse. Tõsiseltvõetav ei ole väide, et rikkumisest on raske aru saada. Tegemist ei ole eriteadmisi nõudva tekstiga ja ettekirjutuse p-s 1.2 kirjutatud lausest arusaamine ei saanud nõuda ligi ühte aastat. Basseinivee 2 m3 koguse asendamine puhta veega ja lisaks iga basseini kasutaja kohta teatud koguse puhta vee lisamine määruse nr 80 § 7 lg-te 7 ja 11 alusel ei kiirenda basseinivee tsirkulatsiooni aega, mille alusel saaks väita, et 1 tund ja 30 minutit tsirkulatsiooniks on määruse nr 80 nõuetega kooskõlas.
10.2.Määruse nr 80 § 7 lg-te 7 ja 8 nõudeid tuleb vaadata koosmõjus. Tsirkulatsiooni ajaks peab olema vähemalt 30 minutit ja suurema koormuse puhul lisatakse iga inimese kohta veel 2 m3. Vee tsirkulatsiooni arvutatakse pumpade jõudluse ja basseini mahu alusel. Laulasmaa SPA kontrollaktis on märgitud basseini mahuks 150 m3 ja pumpade jõudluseks 96 m3/h (pumpade jõudlus märgitud pumpadel). Seega vahetub kaebaja basseinis 1 tunni jooksul vesi 96 m3 ulatuses ja terves basseinis vahetub vesi täielikult 1,5 tunni jooksul. Kaebajale ei kohaldu määruse nr 80 § 7 lg 9, mis sätestab, et kui määruse nr 80 § 7 lg-tes 6 ja 7 sätestatud veevahetuse nõudeid ei ole võimalik täita, peab täielik veevahetus toimuma vähemalt iga 12 h jooksul. Määruse nr 80 § 11 lg-s 3 sätestatu välistab osundatud erandi kohaldamise Laulasmaa SPA-s, kuna bassein on projekteeritud ja ehitatud enne määruse nr 80 jõustumist (01.01.2008). Värske vee lisamine ei mõjuta tsirkulatsiooniaega. Basseinide süsteemis olevat vett kasutatakse filtrite puhastamisel ja süsteemis oleva veega pestakse filtrist mustus kanalisatsiooni. Värsket vett lisandub pärast filtripesu veetrassist süsteemi sama palju, kui vana vett välja pesti. Kuna basseinil on ka reservmahuti, siis filtripesu ajal basseinis veetase ei lange. Seega muutub ajutiselt ainult basseinisüsteemis oleva vee koguhulk.
10.3.Vastustaja ei oska hinnata, kui kallis on basseinivee tsirkulatsioonisüsteemi ja selle osade väljavahetamine ning uute osade paigaldamiseks tehtav töö või muude vajalike toimingute tegelik kulu ja tööde maksumus. Kaebaja väide hoone lammutamise vajadusest on paljasõnaline.
10.4.Vastustaja lähtus ettekirjutuse koostamisel rahvatervise seadusest (RTerS), mille eesmärk on mh inimese tervise kaitsmine (§ 1 lg 1). Basseinivesi Laulasmaa SPA ujulas ei vasta pikemat aega nõuetele ka mikrobioloogiliste näitajate osas. Basseinis viiakse läbi väikeste laste ujumistreeninguid.
10.5.Ettekirjutus on jõustunud ja selle resolutsioon on adressaadile kohustuslik täitmiseks. Vastustaja on sunniraha rakendamisel lähtunud asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) sätetest. Ehitusregistri väljavõttest on näha, et Laulasmaa SPA-le anti kasutusluba 2003. a ning hilisemad muudatused puudutavad laiendamist ja aadressi andmeid. Võrreldes 2014. a andmetega ei ole muutunud ehitise maht ega köetav pind. Lisandunud 31 m2 suurune netopind võib olla täiendava abihoone või muud liiki juurde ehitatud hoone. Keila valla valduses olevatest ehitusprojektidest peab nii aastal 2003. a kui ka 2011. a kasutusloast olema nähtav, et väheolulise ehitise laiendamine 2011. a ei ole seotud basseinidega. Vajadusel tuleb see dokumentatsioon vallalt välja nõuda. Keila Vallavalitsuse arhiivist on näha, et 2006. a ja 2007. a on sõlmitud ujumise algkursuse lepingud Laulasmaa Hotellid OÜ-ga, kes oli endine ujulate haldaja. Samuti on 2003. a märgitud kasutamise otstarbeks siseujula. 2010. a fotodelt, kui Laulasmaa SPA uus omanik ei olnud seda veel üle võtnud, on näha, et basseinide osa oli valmis. Ehitusseadustikus (EhS) on eraldi sätestatud ehitamine, ehitise laiendamine, ehitise 4(7)

3-17-2724

ümberehitamine, ehitise lammutamine (EhS § 4). Määrus nr 80 sõnastab, et „enne käesoleva määruse jõustumist projekteeritud ning ehitatud ujulatele...“, mitte laiendatud või ümberehitatud ujulatele.

KOHTU PÕHJENDUSED

11.Kuna sunniraha rakendamine toimub toiminguga, mitte haldusaktiga, siis tähistab kohus praeguses otsuses selguse huvides sunniraha rakendamise toimingut otsustusena, mitte otsusena. Vaidlusaluse sunniraha määramise otsustusel on märgitud kuupäev 09.11.2017, kuid see on digitaalselt allkirjastatud 10.11.2017. Järelikult on vastustaja määranud sunniraha 10.11.2017 ja sellisena kohus otsustuse kuupäeva ka edaspidi märgib.
12.Kaebaja on jätnud täiendavate seisukohtade esitamisel tähele panemata, et halduskohus jättis 19.04.2018 määrusega ettekirjutuse tühistamise nõudes kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas selles nõudes haldusasja menetluse. Halduskohtu 19.04.2018 määrus jõustus 20.06.2018 pärast seda, kui ringkonnakohus jättis 01.06.2018 määrusega halduskohtu määruse muutmata ja kaebaja ei vaidlustanud ringkonnakohtu määrust. Kuna halduskohtu 19.04.2018 määrus on jõustunud, siis puudub kaebajal enam õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). Samamoodi puudub kaebajal õigus täiendada praegust kaebust uuesti ettekirjutuse tühistamise nõudega. Samuti on kaebaja taotlenud kaebuse täienduses vastustaja 10.11.2017 sunniraha määramise otsustuse tühistamist. Kohus juba selgitas 02.01.2018 määruses, et vastustaja 10.11.2017 otsustus ei ole haldusakt. Tegemist on toiminguga, mille tühistamist ei saa nõuda (vt HKMS § 37 lg 2). Eeltoodud põhjendustel ei luba kohus kaebajal kaebust muuta ega täiendada seda vastustaja 07.02.2017 ettekirjutuse ja 10.11.2017 otsustuse tühistamise nõuetega (HKMS § 49 lg 1).
13.Vaidlus toimub vaid selle üle, kas kaebajale määrati ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha õiguspäraselt. Kui sunniraha määrati õigusvastaselt, saab lahendada sunniraha tagastamise küsimuse.
14.Sunniraha määrati kaebajale vastustaja 10.11.2017 otsustusega, mille kohaselt ei olnud kaebaja täitnud tähtaegselt vastustaja 07.02.2017 ettekirjutuse resolutsiooni p-des 1 ja 2 sätestatud kohustusi. Sunniraha määrati kummagi kohustuse rikkumise eest 300 eurot, kokku 600 eurot. Kaebaja vaidlustab sunniraha määramist vaid ettekirjutuse resolutsiooni p 2 täitmata jätmise eest. Muus osas kaebaja 10.11.2017 otsustust ei vaidlusta ja tasutud sunniraha tagastamist ei taotle. Seega ei käsitle kohus edaspidi ettekirjutust ja sunniraha määramist vaidlustamata osas.
15.Vastustaja 07.02.2017 ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 2 kohustati kaebajat tagama hiljemalt 01.04.2017 ujula atraktsiooni ja laste basseinis määruse nr 80 § 7 lg 8 p-s 3 toodud basseinivee tsirkulatsiooni ajaks mitte rohkem kui 30 minutit. Määruse nr 80 § 7 lg 8 p 3 kohaselt oleneb basseinivee tsirkulatsiooniaeg basseini veetemperatuurist ja peab olema veetemperatuuril kuni +36 °C mitte rohkem kui 10 minutit. Vastustaja selgitustest ja ettekirjutuse põhjendustest nähtub, et ettekirjutuse resolutsiooni p-s 2 on tehtud ekslik viide määruse nr 80 § 7 lg 8 p-le 3. Tegelikult oleks tulnud teha viide p-le 2, mille kohaselt peab basseinivee tsirkulatsiooniaeg olema veetemperatuuril kuni +32 °C mitte rohkem kui 30 minutit. Ettekirjutusest nähtuvalt vahetub 32 °C veega ujula atraktsioonis ja laste basseinis vesi täielikult ligikaudu 1 tunni ja 30 minutiga nõutud 30 minuti asemel. Seega on vastustaja 5(7)

3-17-2724

kohustanud kaebajat tagama ujula atraktsioonis tsirkulatsiooniajaks 30 minutit, mitte 10 minutit.

ja

laste

basseinis

basseinivee

16.Vastustaja 10.11.2017 otsustusest nähtuvalt tuvastati kontrollimenetluses korduvalt, et kaebaja oli jätnud ettekirjutuse resolutsiooni p 2 tähtajaks täitmata. Nõutud 30 minuti asemel toimub basseinivee tsirkulatsiooni 1 tunni ja 30 minutiga. Kaebaja ei vaidle vastu vastustaja tuvastatud asjaolule, et 32 °C veega ujula atraktsioonis ja laste basseinis vahetub vesi täielikult 1 tunni ja 30 minutiga. Kaebaja leiab, et see ei ole määruse nr 80 § 7 lg-te 7 ja 9 kohaselt õigusvastane, mistõttu on sunniraha määramine põhjendamatu.
17.Esiteks möönab kohus, et ettekirjutuse resolutsiooni p 2 võis eksliku viite tõttu eksitada kaebajat nõutava tsirkulatsiooniaja osas. Kuna sõnalises osas on tsirkulatsiooniajaks nõutud 30 minutit ja vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ujula atraktsiooni ja laste basseini veetemperatuur on 32 °C, mitte 36 °C, siis pidi kaebaja aru saama, et temalt nõutakse 30-minutilist, mitte 10-minutilist tsirkulatsiooniaega. Kui kaebajale jäi ettekirjutuse nõue arusaamatuks, tulnuks tal pöörduda selgituse saamiseks vastustaja poole. Antud juhul nähtub, et kaebaja ei ole taganud ei 10-minutilist ega 30-minutilist tsirkulatsiooniaega, seega ei ole kaebaja igal juhul ettekirjutuse resolutsiooni p 2 täitnud. Tegemist ei olnud sellise eksitamisega, mis oleks muutnud ettekirjutuse täitmise või sellest arusaamise võimatuks.
18.Kuna ettekirjutusega nõuti 30-minutilist tsirkulatsiooniaega, siis ei ole ettekirjutuse täitmiseks piisav 1 tunni ja 30 minuti pikkune tsirkulatsiooniaeg. Sellise tsirkulatsiooniaja tagamisega ei saa lugeda ettekirjutuse nõuet täidetuks. Kaebaja viited määruse nr 80 § 7 lg-tele 7 ja 9, mis lubavad ka pikemat tsirkulatsiooniaega, ei ole praeguses asjas asjakohased. Kohus jättis kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse ettekirjutuse tühistamise nõudes rahuldamata ning lõpetas selles osas menetluse. Seega ettekirjutus kehtib ja on täitmiseks kohustuslik olenemata selle võimalikust õigusvastasusest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1). Seega isegi, kui kaebaja basseinide osas oleks võimalik lähtuda määruse nr 80 neist sätetest, mis näevad ette pikema veevahetuse aja, tuleb kaebajal täita talle tehtud ettekirjutust ja tagada tsirkulatsiooniaeg 30 minutit. Ettekirjutusest vabanemiseks tulnuks kaebajal see tähtaegselt vaidlustada. Samuti on kaebajal teatud juhtudel võimalik taotleda haldusmenetluse uuendamist (vt HMS § 44). Kuni ettekirjutus kehtib, on kaebaja kohustatud seda täitma. Ettekirjutuse õiguspärasust vaidlustades ei ole võimalik selle kehtivusest ja täitmise kohustusest vabaneda. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2).
19.Kuna ka õigusvastane ettekirjutus on täitmiseks kohustuslik, siis on asjakohatud menetlusosaliste selgitused ujula ehitusaasta osas. Kohus jätab menetlusosaliste esitatud ehitisregistri ja kinnistusraamatu väljavõtted ning ujulast tehtud pildid kui asjakohatud tõendid asja lahendamisel tähelepanuta.
20.Samuti on asjakohatud kaebaja viited basseinide lammutamise vajadusele ja sellega seotud kuludele. Sellekohased väited saavad olla asjakohased ettekirjutuse vaidlustamise menetluses, mitte sunniraha määramise menetluses. Seetõttu jätab kohus kaebaja sellekohased väited tähelepanuta. Kohus märgib vaid nii palju, et basseiniveele esitatavate nõuetega kaitstakse inimeste tervist (RTerS § 1 lg 1), mis on kaalukam kaebaja huvist säästa ujula ümberehitus- ja remondikulusid ning teenida tulu basseini kasutada andmisest.
21.Vaid juhul, kui ettekirjutus on tühine, ei pea haldusakti adressaat ettekirjutust täitma. Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale (HMS § 63 lg 1). Haldusakti tühisuse kriteeriumid on toodud HMS § 63 lg-s 2. Kohtu hinnangul ei esine praeguses asjas ettekirjutuse tühisuse aluseid. Ettekirjutusest nähtub selle andnud haldusorgan (vastustaja) ja haldusakti adressaat 6(7)

3-17-2724

(kaebaja). Vastustajal on RTerS § 131 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 15 lg 1 alusel pädevus teostada riiklikku järelevalvet suplusvee nõuetelevastavuse osas ning koostada korrakaitseseaduse § 6 lg 1 ja § 28 alusel ettekirjutus ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Kaebajat ei kohustata õigusrikkumist toime panema. Samuti selguvad ettekirjutusest piisavalt selgelt kaebaja õigused ja kohustused ning kohustused ei ole vastukäivad, mis takistaks ettekirjutust täita. Ettekirjutuse täitmine ei ole ilmselgelt võimatu selle täitmiseks antud tähtaega arvestades. Vajadusel saanuks kaebaja taotleda ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist.

22.Kuna ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud, kehtib ja kaebaja ei ole seda tähtaegselt täitnud, siis oli vastustajal õigus kohaldada sunnivahendit, mõjutamaks kaebajat ettekirjutust täitma (ATSS § 2 lg 1, § 8 lg 1). Kaebajat hoiatati ettekirjutuses sunnivahendi rakendamise eest (ATSS § 7). Antud juhul ei esine ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid aluseid. Tegemist ei olnud olukorraga, kus vastustajal tulnuks ettekirjutuse ja sunniraha asemel rikkumine ise kõrvaldada (ATSS § 12). Sunniraha on rakendatud RTerS §-s 17 sätestatud määra järgides. RTerS § 17 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Vastustaja on määranud kaebajale sunniraha 300 eurot, sj ettekirjutuses hoiatatud suuruses. Määratud sunniraha ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalselt suur, arvestades ettekirjutusega kaitstavaid huvisid ja seda, et kaebaja ei ole ettekirjutust jätkuvalt täitnud vaatamata asjaolule, et talle määrati juba 05.06.2017 otsustusega sunniraha ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Ettekirjutuse täitmise tähtpäevaks oli 01.04.2017, mis tähendab, et kaebaja ületas ette nähtud tähtaega poole aasta võrra. Kaebaja ei ole näidanud üles valmidust ettekirjutust täita – selgitanud ettekirjutuse täitmise kava või taotlenud ettekirjutuse tähtaja pikendamist (ATSS § 8 lg 2). 02.10.2017 kontrolltoimingu juures viibis ka ujula juhataja, seega oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmisega seonduvat selgitada ja tema ärakuulamisõigust ei ole rikutud (HMS § 40 lg 2). Sunniraha tasumiseks anti mõistlik tähtaeg (24.11.2017).
23.Eeltoodu põhjal ei pea kohus kaebajale 10.11.2017 otsustusega määratud sunniraha 07.02.2017 ettekirjutuse resolutsiooni p 2 täitmata jätmise eest õigusvastaseks. Kuna sunniraha määramine oli õiguspärane, puudub ka alus kohustada vastustajat kaebajale tema poolt tasutud sunniraha tagastama (RVastS § 11 lg 1).
24.Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
25.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud kohtule tähtaegselt kuludokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja