1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.11.2017. a otsus muutmata.
2.Jätta A.G. poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 30.08.2018, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Viru Vangla 01.03.2017. a käskkirjaga nr 6-2/246-1 (tl 30) määrati kinnipeetav A.G. majandustööde abitööliseks V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana tähtajatult alates 01.03.2017. Käskkirjas märgiti, et arsti poolt antud kooskõlastuse kohaselt võib ta täita koristaja tööjuhendi punkte 1.3 (tolmu pühkimine horisontaalpindadelt, aknalaudadelt ja mööblilt) ja 1.4 ning töövahenditeks on lapp, vesi ja vajadusel kummikindad.
2.Viru Vangla 10.05.2017. a käskkirjaga nr 6-3/467-1 (tl 14-16) tunnistati kaebaja vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 ja § 67 lg 1 alusel distsiplinaarkorras süüdi selles, et ta keeldus 13.04.2017 ja 19.04.2017 osakonna koristajana tööle asumiseks antud korralduste täitmisest ning teda karistati kummagi juhtumi eest seitsme ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega.
3.Kaebaja esitas 25.05.2017 Viru Vanglale vaide (tl 13) 10.05.2017. a käskkirja peale. Viru Vangla jättis 15.06.2017. a vaideotsusega nr 6-12/168-2 (tl 11-12) vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 06.07.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus Viru Vangla 10.05.2017. a käskkiri nr 6-3/467-1 tühistada. Kaebaja märkis kaebuses, et käskkiri on õigusvastane, sest arvestatud ei ole kaebaja tervisliku seisundiga. Kaebaja selgitas, et tema terviseprobleemid seisnesid selles, et tal valutas selg, paha oli olla, südames olid valud ja see põhjustas talle kannatusi, kuid meditsiiniõde mõõtis ainult temperatuuri ja vererõhku ning tegi otsuse, et kaebaja on töövõimeline. Kaebaja viitas 25.07.2017 haiglas tehtud uuringutele ja selgitas, et tal on närvijuurte kompressiooni tõttu pidevad seljavalud.
5.Tartu Halduskohus jättis 02.11.2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaidlustatud käskkirjas karistuse määramise alusena nimetatud korraldused rajanesid põhiseaduse §-st 29 ja VangS § 37 lg-st 1 tuleneval töötamise kohustusel ning kaebaja tööle määramise käskkirjal. Kaebaja 01.03.2017. a tööle määramise käskkirja nr 6-2/246-1 ei olnud enne distsiplinaarmenetluste alustamist kehtetuks tunnistatud või tühistatud. Sellest tulenevalt oli tegemist õiguspäraste korraldustega ning kaebajal lasus kohustus neid täita. Halduskohus märkis otsuses, et kaebaja süü vanglaametniku poolt tööle asumiseks antud korralduste täitmata jätmises on tõendatud vastavate ametnike 13.04.2017. a ja 19.04.2017. a ettekannetega. VangS § 38 lg 22 võimaldab küll kinnipeetava tervisliku seisundi tõttu töökohustusest ajutiselt vabastada, kuid vastava meetme põhjendatust peab iga konkreetse juhtumi puhul eraldi kontrollima. Kaebaja tervisekaardi andmetel on nimetatud kuupäevadel tervishoiutöötaja kontrollinud kaebaja tervislikku seisundit ning ei ole põhjust töövabastuse andmiseks näinud. Halduskohtu hinnangul ei sea kaebaja tervisekaardi teised kanded nende seisukohtade õiguspärasust kahtluse alla. Halduskohus leidis, et kaebaja karistamisel on järgitud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. Kaebajale on antud võimalus ennast seletuste andmise läbi kaitsta ja karistused on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja pädevuse piires. Vaidlustatud käskkirjas on piisavalt käsitletud nii süütegude asjaolusid kui kaebaja tervislikust seisukorrast ja vastuväidetest tulenevat. Karistused pole kaebaja korduvaid samalaadseid rikkumisi arvestades ka ülemäärase raskusega ja saavad teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige edukamalt kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamises ja õiguskorra tagamises seisnevate vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Halduskohus leidis, et miski esitatust ei anna põhjust
leida ka seda, et distsiplinaarmenetluste käigus oleks toimunud õiguse üldiste põhimõtete või otsustamist mõjutada võinud menetlusnõuete rikkumisi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 02.11.2017. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja rahuldada tema kaebus täies ulatuses. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus oluliselt kohtumenetluse normi, mis tingis ebaõige otsuse tegemise. Kaebaja väitel ei ole halduskohus piisavalt arvestanud tõendeid, mis puudutavad kaebaja tervislikku seisundit. Kaebaja ei ole rahul sellega, et halduskohus on tuginenud meditsiiniõe tehtud kannetele, et töövabastuse andmiseks ei esinenud mõjuvat põhjust. Meditsiiniõde mõõtis ainult temperatuuri ja vererõhku ning tegi selle pinnalt järelduse, et kaebaja on töövõimeline, arvestamata sealjuures kaebaja kaebusi (seljavalud, ei saanud hommikul voodist püsti, valud südames ja halb enesetunne). 25.07.2018 tehtud uuringu tulemustest ja 21.08.2017 neuroloogi poolt tervisekaarti kantud otsusest selgub, et kaebajal on tuvastatud lülisambas diskide tasandil närvijuurte kompressioon ja välistatud ei ole operatiivravi. Seetõttu ei olnud ta võimeline tööle asuma. Kaebaja selgitab, et aja jooksul on tema seljaprobleemid läinud hullemaks ja seetõttu leiab ta, et vangla poolt määratud karistus on alusetu.
7.Viru Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus on otsuse tegemisel arvestanud kõigi asjas oluliste tõenditega ja on võtnud kõigi esitatud väidete osas seisukoha. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme. Halduskohus on piisava põhjalikkusega uurinud tõendeid ja tuvastanud asjakohased faktilised asjaolud, kohtuotsus on piisavalt põhjendatud ja jälgitav on kohtu siseveendumuse kujunemine. Vastustaja palub ringkonnakohtul arvestada kohtueelses menetluses kogutud tõenditega, vaideotsuses väljendatud seisukohtadega ja Tartu Halduskohtule 08.08.2017. a vastuses nr 1-8/24691-2 esitatud seisukohtadega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu 02.11.2017. a otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks viidatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud asja lahendades kohtumenetluse norme ja see oleks kaasa toonud ilmselgelt ebaõige lahendi tegemise. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse osas halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Esitatud apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel kaebaja arvates piisavalt arvestanud tõendeid, mis puudutavad tema tervislikku seisundit ning kaebaja ei ole rahul ka sellega, et halduskohus tugines meditsiiniõe tehtud kannetele, et töövabastuse andmiseks 13.04.2017 ja 19.04.2017 ei esinenud mõjuvat põhjust, vaatamata kaebaja seljavalule ja halvale enesetundele. Kaebaja arvates viitavad hilisema, 25.07.2018 tehtud uuringu tulemused ja 21.08.2017 neuroloogi poolt tervisekaarti kantud otsused sellele, et ta ei olnud siiski võimeline 13.04.2017 ja 19.04.2017 tööle asuma. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheidetega halduskohtule tõendite hindamise osas. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 30, 31p ja 33) on juba kaebaja tööle määramise kohta 01.03.2017 koostatud käskkirjas nr 6-2/246-1 arvestatud meditsiiniosakonna poolt antud varasemat hinnangut, mille kohaselt võib kaebaja tulenevalt oma tervislikust seisundist täita E 8 osakonna tööjuhendi punktidest 1.3 ja 1.4 lähtuvaid tööülesandeid, s. o pühkida tolmu horisontaalsetelt pindadelt, aknalaudadelt, mööblilt ja radiaatoritelt ning puhastada uksi, ukselinke ja –klaase, kasutades lappi, vett ja klaasipuhastusvahendeid. VangS § 38 lg 22 võimaldab kinnipeetava tervisliku seisundi tõttu töökohustusest ajutiselt vabastada, kuid vabastamise põhjendatust peab iga konkreetse juhtumi puhul eraldi kontrollima. Kaebaja puhul on seda korrektselt ka tehtud, sest tema tervisekaarti 13.04.2017 ja 19.04.2017 arsti poolt tehtud kannete kohaselt kontrolliti kaebaja terviseseisundit ning kaebusi (seljavalu, halb enesetunne, ei saanud hommikul voodist püsti tõusta, pistetunne rindkere piirkonnas), kuid ei nähtud meditsiinilist põhjust kaebajale töövabastuse andmiseks. Sellele, et vaatamata kaebaja osutatud väidetavale seljavalule ja halvale enesetundele, puudus tegelikult nii 13.04.2017 kui ka 19.04.2017 alus kaebaja tööst vabastamiseks, viitab ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et nimetatud kahe päeva vahel 17.04.2017 kaebaja tervisekaardile tehtud neuroloogi kandes nr 273 leitakse samuti, et olenemata kaebaja poolt seljavalu üle kurtmisest ja talle pandud diagnoosist on kaebajale paar tundi päevas kerge töö tegemine vanglas siiski lubatud. Ka ringkonnakohtul ei ole põhjust tervishoiutöötajate poolt kaebaja tervisekaarti kantu tõele vastavuses kahelda. Samuti puudub ringkonnakohtul alus arvata, et vanglas tegutsevad arstid ja meditsiiniõed ei tea, milliseid tööülesandeid peab nende patsient üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma, ei oska hinnata tema võimalusi nendega hakkama saada ja annavad kinnipeetava tervislikule seisundile hinnanguid ilma tema kaebuste põhjendatust tegelikkuses üle kontrollimata. Kaebaja tervisliku seisundi kohta tema tööle määramisel ja vaidluse aluseks olevate tööle asumise korralduste andmisel kujundatud hinnanguid ei lükka kuidagi ümber ka kaebaja poolt viidatud 25.07.2017. a uuringu tulemused ega neuroloogi poolt 21.08.2017 tervisekaarti kantud otsus, et kaebajale ei sobi püsiv jalgadel olek ja tema kehaasend vajab muutmist. Nimetatud kanne on selle sisust nähtuvalt antud seoses kartseritingimustega ega sisalda hinnangut kaebaja võimele teha vanglas lihtsamaid koristustöid vastavalt tema tööle määramise kohta 01.03.2017 koostatud käskkirjas toodud tingimustele. Samuti ei tähendaks vangla eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristaja tööülesannete täitmine iseenesest kinnipeetavale ilmselt enam kui paar tundi kestvat töötamist ning seetõttu ei tähendaks see ka kinnipeetava jaoks püsivat jalgadel olekut või kehaasendi muutmise võimatust.
10.Kaebaja viide 2012. a asjas nr 3-10-2294 tehtud ringkonnakohtu otsusele ei anna samuti alust halduskohtu 02.11.2017. a otsuse tühistamiseks, sest tegemist on küll sama kaebajat puudutavate, kuid erinevaid ajahetki, asjaolusid ja haldusakte hindavate lahenditega. See, et asjas nr 3-10-2294 tühistati halduskohtu otsus ja tehti apellatsioonimenetluses uus otsus, millega tühistati Viru Vangla 25.06.2010. a käskkiri kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise
kohta selle eest, et ta keeldus 27.05.2010 koristajana tööle asumast viidates tervisest tulenevale takistusele (tugev seljavalu, ei saa painutada) ei tähenda, et kaebaja võis edaspidi alati seljavalule viidates tööst keelduda ja talle töötamisest keeldumise eest distsiplinaarkaristuse määramine on automaatselt õigusvastane. Nagu juba viidatud, peab kinnipeetav vanglas reeglina töötama ning VangS § 38 lg 22 võimaldab kinnipeetava tervisliku seisundi tõttu töökohustusest ajutiselt vabastada, kuid vabastamise põhjendatust peab iga konkreetse juhtumi puhul eraldi kontrollima, mida vastustaja käesoleval juhul igati korrektselt ka tegi.
11.Kuna muudele kaebuse väidetele, mida kaebuse esitaja apellatsioonkaebuse kohaselt ka apellatsioonkaebuse põhjendusteks peab, on halduskohus oma vaidlusaluses otsuses ammendavalt vastanud ja millega ka ringkonnakohus nõustub, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks kaebaja varasemalt kohtumenetluses esitatud seisukohtade kohta omapoolseid täiendavaid selgitusi esitada.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) kaebaja enda kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le 1.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.