3-17-1436/29 - Korrakaitse - Vanglad - Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

5.Tartu Halduskohus jättis 02.11.2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaidlustatud käskkirjas karistuse määramise alusena nimetatud korraldused rajanesid põhiseaduse §-st 29 ja VangS § 37 lg-st 1 tuleneval töötamise kohustusel ning kaebaja tööle määramise käskkirjal. Kaebaja 01.03.2017. a tööle määramise käskkirja nr 6-2/246-1 ei olnud enne distsiplinaarmenetluste alustamist kehtetuks tunnistatud või tühistatud. Sellest tulenevalt oli tegemist õiguspäraste korraldustega ning kaebajal lasus kohustus neid täita. Halduskohus märkis otsuses, et kaebaja süü vanglaametniku poolt tööle asumiseks antud korralduste täitmata jätmises on tõendatud vastavate ametnike 13.04.2017. a ja 19.04.2017. a ettekannetega. VangS § 38 lg 22 võimaldab küll kinnipeetava tervisliku seisundi tõttu töökohustusest ajutiselt vabastada, kuid vastava meetme põhjendatust peab iga konkreetse juhtumi puhul eraldi kontrollima. Kaebaja tervisekaardi andmetel on nimetatud kuupäevadel tervishoiutöötaja kontrollinud kaebaja tervislikku seisundit ning ei ole põhjust töövabastuse andmiseks näinud. Halduskohtu hinnangul ei sea kaebaja tervisekaardi teised kanded nende seisukohtade õiguspärasust kahtluse alla. Halduskohus leidis, et kaebaja karistamisel on järgitud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. Kaebajale on antud võimalus ennast seletuste andmise läbi kaitsta ja karistused on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja pädevuse piires. Vaidlustatud käskkirjas on piisavalt käsitletud nii süütegude asjaolusid kui kaebaja tervislikust seisukorrast ja vastuväidetest tulenevat. Karistused pole kaebaja korduvaid samalaadseid rikkumisi arvestades ka ülemäärase raskusega ja saavad teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige edukamalt kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamises ja õiguskorra tagamises seisnevate vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Halduskohus leidis, et miski esitatust ei anna põhjust

9.Esitatud apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel kaebaja arvates piisavalt arvestanud tõendeid, mis puudutavad tema tervislikku seisundit ning kaebaja ei ole rahul ka sellega, et halduskohus tugines meditsiiniõe tehtud kannetele, et töövabastuse andmiseks 13.04.2017 ja 19.04.2017 ei esinenud mõjuvat põhjust, vaatamata kaebaja seljavalule ja halvale enesetundele. Kaebaja arvates viitavad hilisema, 25.07.2018 tehtud uuringu tulemused ja 21.08.2017 neuroloogi poolt tervisekaarti kantud otsused sellele, et ta ei olnud siiski võimeline 13.04.2017 ja 19.04.2017 tööle asuma. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheidetega halduskohtule tõendite hindamise osas. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 30, 31p ja 33) on juba kaebaja tööle määramise kohta 01.03.2017 koostatud käskkirjas nr 6-2/246-1 arvestatud meditsiiniosakonna poolt antud varasemat hinnangut, mille kohaselt võib kaebaja tulenevalt oma tervislikust seisundist täita E 8 osakonna tööjuhendi punktidest 1.3 ja 1.4 lähtuvaid tööülesandeid, s. o pühkida tolmu horisontaalsetelt pindadelt, aknalaudadelt, mööblilt ja radiaatoritelt ning puhastada uksi, ukselinke ja –klaase, kasutades lappi, vett ja klaasipuhastusvahendeid. VangS § 38 lg 22 võimaldab kinnipeetava tervisliku seisundi tõttu töökohustusest ajutiselt vabastada, kuid vabastamise põhjendatust peab iga konkreetse juhtumi puhul eraldi kontrollima. Kaebaja puhul on seda korrektselt ka tehtud, sest tema tervisekaarti 13.04.2017 ja 19.04.2017 arsti poolt tehtud kannete kohaselt kontrolliti kaebaja terviseseisundit ning kaebusi (seljavalu, halb enesetunne, ei saanud hommikul voodist püsti tõusta, pistetunne rindkere piirkonnas), kuid ei nähtud meditsiinilist põhjust kaebajale töövabastuse andmiseks. Sellele, et vaatamata kaebaja osutatud väidetavale seljavalule ja halvale enesetundele, puudus tegelikult nii 13.04.2017 kui ka 19.04.2017 alus kaebaja tööst vabastamiseks, viitab ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et nimetatud kahe päeva vahel 17.04.2017 kaebaja tervisekaardile tehtud neuroloogi kandes nr 273 leitakse samuti, et olenemata kaebaja poolt seljavalu üle kurtmisest ja talle pandud diagnoosist on kaebajale paar tundi päevas kerge töö tegemine vanglas siiski lubatud. Ka ringkonnakohtul ei ole põhjust tervishoiutöötajate poolt kaebaja tervisekaarti kantu tõele vastavuses kahelda. Samuti puudub ringkonnakohtul alus arvata, et vanglas tegutsevad arstid ja meditsiiniõed ei tea, milliseid tööülesandeid peab nende patsient üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma, ei oska hinnata tema võimalusi nendega hakkama saada ja annavad kinnipeetava tervislikule seisundile hinnanguid ilma tema kaebuste põhjendatust tegelikkuses üle kontrollimata. Kaebaja tervisliku seisundi kohta tema tööle määramisel ja vaidluse aluseks olevate tööle asumise korralduste andmisel kujundatud hinnanguid ei lükka kuidagi ümber ka kaebaja poolt viidatud 25.07.2017. a uuringu tulemused ega neuroloogi poolt 21.08.2017 tervisekaarti kantud otsus, et kaebajale ei sobi püsiv jalgadel olek ja tema kehaasend vajab muutmist. Nimetatud kanne on selle sisust nähtuvalt antud seoses kartseritingimustega ega sisalda hinnangut kaebaja võimele teha vanglas lihtsamaid koristustöid vastavalt tema tööle määramise kohta 01.03.2017 koostatud käskkirjas toodud tingimustele. Samuti ei tähendaks vangla eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristaja tööülesannete täitmine iseenesest kinnipeetavale ilmselt enam kui paar tundi kestvat töötamist ning seetõttu ei tähendaks see ka kinnipeetava jaoks püsivat jalgadel olekut või kehaasendi muutmise võimatust.