A-A.G.i kaebus Viru Vangla 10.05.2017 käskkirja nr 6-3/467-1 tühistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja: A-A.G. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A-A.G.i kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta kaebaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumises seisnev menetluskulu hüvitamata.
3.Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid puudutavate dokumentide osas kinniseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 04.12.2017. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.01.03.2017 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) andnud käskkirja nr 6-2/246-1 (tl 30), millega määrati kinnipeetav A-A.G. (edaspidi kaebaja) majandustööde abitööliseks, V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana tähtajatult alates 01.03.2017. Selles märgiti ära, et arsti poolt antud kooskõlastuse kohaselt võib ta täita koristaja tööjuhendi punktidest 1.3 ja 1.4 lähtuvat. Käskkirjaga 10.05.2017 nr 6-3/467-1 (tl 14-16) tunnistati kaebaja VangS § 37 lg 1 ja § 67 lg 1 toetudes süüdi selles, et ta keeldus 13.04.2017 ja 19.04.2017 osakonna koristajana tööle asumiseks
antud korralduste täitmisest ning karistati kummagi juhtumi eest seitsme ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega. 15.06.2017 vaideotsusga nr 6-12/168-2 (tl 11-12) jäeti selle käskkirja kehtetuks tunnistamiseks kaebaja poolt 25.05.2017 (tl 13) koostatud vaie rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud tööle määramise kohta 28.02.2017 esitatud kaebaja vastuväide (tl 31), 13.04.2017 ja 19.04.2017 koostatud ettekanded (tl 58p ja 81p), distsiplinaarmenetluse algatamise teated (tl 58 ja 81), 05.05.2017 koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 55-57), kaebaja 19.04.2017 ja 08.05.2017 vastuväited (tl 83p ja 88), meditsiiniosakonna 17.02.2017, 13.04.2017, 17.04.2017 ja 19.04.2017 tõendid (tl 41, 79p, 82p ja 84), väljavõtted tervisekaardist (tl 39-40, 43-45 ja 93), tööjuhendite kinnitamise kohta 15.01.2013 antud käskkiri nr 1-1/15 (tl 32p-33p), koristaja ohutusjuhend (tl 33-35), distsiplinaarkaristuste nimekiri (tl 85) ning 09.02.2017 videosalvestise vaatlemise kohta 09.05.2017 koostatud protokoll (tl 89).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
2.06.07.2017 koostatud kaebuses (tl 1-4) palus kaebaja, et halduskohus tühistaks tema karistamise kohta 10.05.2017 koostatud käskkirja nr 6-3/467-1 väites, et see on õigusvastane, sest tema tervislik seisund ei võimaldanud tööle asumist. Seejuures ta selgitas, et selg valutas tugevasti, paha oli olla ja südames olid valud, kuid meditsiiniõde tegi pelgalt vererõhu ja temperatuuri mõõtmise tulemuste pinnalt otsuse, et ta on töövõimeline ning teda ei huvitanud, et seljavalu tõttu ei saa ta kummarduda, pöörata ega keha kallutada. Seejuures märkis ta ära enda vanuse, arstide poolt tervisekaarti märgitud diagnoosid ja töötamiseks antud soovitused, tema kohta haldusasjas nr 3-10-2294 Tartu Ringkonnakohtus tehtud kohtuotsuse ja Riigikohtu erinevate lahendite seisukohad ning leidis, et seljaprobleemide ja valudega töötamine ei ole paratamatu tingimus vaid põhjustab talle kannatusi, mis on vastuolus inimväärika kohtlemisega. 13.09.2017 täienduses (tl 92) väitis kaebaja haiglas 25.07.2017 tehtud uuringutele osundades, et vaidlusalustel päevadel polnud ta suuteline tööle minema, sest tal on närvijuurte kompressiooni tõttu pidevad seljavalud.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 28-29) peeti kaebust põhjendamatuks ja vaidlustatud käskkirja õiguspäraseks ning paluti arvestada kohtueelse menetluse selgituste ja põhjendustega. Vastuseks kaebuse väidetele selgitati kinnipeetava töötamisega seonduvat ning märgiti muuhulgas, et kui vanglal on pakkuda tema võimetele ja oskustele vastavat tööd, on ta kohustatud seda tegema sõltumata sellest, kas see langeb kokku tema vaba tahtega või mitte. Veel märgiti, et kinnipeetava tervislikust seisundist annab põhjaliku ülevaate tervisekaart, viidati ta enda poolt töötamise võimalikkuse kohta esitatud arvamusele, arstide kinnitustele ja kooskõlastusele ning meditsiiniõe poolt teostatud terviseseisundi kontrollimiste tulemustele. Põhjendatuks ei peetud ka kaebaja etteheiteid seoses tema vanusega ning leiti, et talle määratud karistused on proportsionaalsed ja kaalutletud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Käesolevas asjas on menetluse osapooled erinevatel seisukohtadel kinnipeetava majandustööle rakendamise ja sellekohaste korralduste täitmisest keeldumiste eest distsiplinaarkorras karistuste määramisega seonduvas. Seetõttu on kohtul vaja lahendada küsimus, kas vastustaja on tegutsenud kaebaja karistamisel õiguspäraselt, või tuleb vaidlustatud käskkiri tühistada.
5.VangS § 37 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav reeglina töötama. Juhud, millistel võib ta sellest kohustusest vabaneda, on ammendavalt loetletud VangS § 37 lg-s 2, mille punktide üks ja kolm kohaselt ei pea töötama muuhulgas kinnipeetav, kes on üle kuuekümne kolme aasta vanune või pole
selleks võimeline tervislikel põhjustel. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava töövõimelisuse kindlaks arst. Kaebaja on 62 aastane ning tema tööle määramise kohta 01.03.2017 koostatud käskkirjast nr 62/246 nähtuvalt on selle andmisel arvestatud meditsiiniosakonna poolt antud kooskõlastust, mille kohaselt võib ta täita E 8 osakonna tööjuhendi punktidest 1.3 ja 1.4 lähtuvaid tööülesandeid ehk pühkida tolmu horisontaalsetelt pindadelt, aknalaudadelt, mööblilt ja radiaatoritelt ning puhastada uksi, ukselinke ja -klaase kasutades lappi, vett ja klaasipuhastusvahendeid.
6.VangS § 67 p-s 1 kehtestatuga on seaduseandja teinud kinnipeetavale kohustuseks täita vangla sisekorraeeskirju ning alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Korralduse eiramist saab õigustatuks pidada üksnes selle ilmselge tühisuse korral. Kinnipeetava teistsugune arusaamine ei anna talle õigust keelduda ametnike korralduste täitmisest. Niisugust seisukohta on Riigikohus selgelt väljendanud oma lahendites nr 3-3-1-21-03, nr 3-3-1-103-06 ja nr 3-3-1-44-12 ning see on täiel määral kohaldatav ka käesolevas asjas. Vaidlustatud käskkirjas karistuse määramise alusena nimetatud korraldused rajanesid PS §-st 29 ja VangS § 37 lg-st 1 tuleneval töötamise kohustusel ning kaebaja tööle määramise käskkirjal 01.03.2017 nr 6-2/246-1, mida polnud enne distsiplinaarmenetluste alustamist kehtetuks tunnistatud või tühistatud. Seega oli tegemist õiguspäraste korraldustega ning kaebajal lasus kohustus need olenemata oma teistsugusest arvamusest ilma vastu vaidlemata ära täita.
7.VangS § 63 lg-st 1 tulenevalt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja süü vanglaametniku poolt tööle asumiseks antud korralduste täitmata jätmises on tõendatud vastavate ametnike 13.04.2017 ja 19.04.2017 ettekannetega. Ta pole oma selgituses, vastuväidetes, vaides ja kaebuses tööle mitteasumist ka ise eitanud, kuid arvab, et selleks olid olemas tervisest tulenevad põhjused. VangS § 38 lg 22 võimaldab küll kinnipeetava tervisliku seisundi tõttu töökohustusest ajutiselt vabastada, kuid vastava meetmele põhjendatust peab iga konkreetse juhtumi puhul eraldi kontrollima. Kaebaja puhul on täpselt nii ka tehtud, sest tervisekaarti nimetatud kuupäevadel tehtud kannete 271 ja 276 kohaselt on tervishoiutöötaja kontrollinud tema tervislikku seisundit, kuid pole näinud põhjust töövabastuse andmiseks. Töötamist takistava seisundi üle kurtmise tõsiduses lubab kahelda asjaolu, et tervisekaarti 17.04.2017 tehtud kandest 273 nähtuvalt on neuroloog vaatamata valu üle kurtmisele ja pandud diagnoosile leidnud, et paar tundi päevas on kerge töö lubatud. Kohtul ei ole põhjust tervishoiutöötajate poolt tervisekaarti kantu tõele vastavuses kahtlemiseks. Samuti puudub vähimgi alus arvata, et vanglas tegutsevad arstid ja meditsiiniõed ei tea, milliseid tööülesandeid peab nende patsient üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma, ei oska hinnata ta võimalusi nendega hakkama saada ja annavad kinnipeetava tervislikule seisundile hinnanguid ilma tema kaebuste põhjendatust tegelikkuses üle kontrollimata. Kaebaja tervisliku seisundi kohta tema tööle määramisel ja vaidluse põhjuseks olevate korralduste andmisel kujundatud hinnanguid ei saa kuidagi ümber lükata ka 25.07.2017 tehtud uuringu tulemused ning neuroloogi poolt 21.08.2017 tervisekaarti kantud otsus, et talle ei sobi püsiv jalgadel olek ja kehaasend vajab muutmist. See on antud seoses kartseritingimustega ega sisalda hinnangut tema töövõimele. Lisaks ei tähenda vangla eluosakonna üldkastuatavate ruumide koristaja tööülesannete täitmine kohtule teadaolevalt enamat kui paar tundi kestvat töötamist ega saa seetõttu eeldada ei püsivat jalgadel olekut ega kehaasendi muutmise võimatust.
8.Distsiplinaarmenetluste materjalid kinnitavad, et kaebaja karistamistel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid. Menetluse käik on protokollitud VSkE § 97 lg-s 2 kehtestatud nõuete kohaselt, teda on teavitatud nende algatamisest, talle on antud võimalus ennast seletuste andmise läbi kaitsta ning karistused on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja VSkE § 17 sätestatud pädevuse piirides. Vaidlustatud käskkirjas on piisavalt käsitletud nii süütegude asjaolusid kui tema tervislikust seisukorrast ja vastuväidetest tulenevat. Piisava ulatusega ja arusaadavusega on
selgitatud ka seda, miks on tegemist vangla julgeoleku tagamise seisukohalt olulist kaalu omavate rikkumistega ning millisel põhjusel on seitsme ööpäeva pikkused kartserisse paigutamised nende eest võrreldes teiste karistusliikidega tema puhul kõige õigemad. HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt pole kohtul kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul küll õigust hinnata otsustatu sisulist otstarbekust, kuid kuna VangS § 63 lg 1 p 4 lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni neljakümne viie ööpäevast kartserisse paigutamist, saavad niisuguse pikkusega karistused arvestada nii tema isikut kui vanglaametniku korralduste täitmisest keeldumistes seisnenud distsipliinirikkumiste olulist tähendust vangla üldisele julgeolekule. Karistused pole kaebaja korduvaid samalaadseid rikkumisi arvestades ka ülemäärase raskusega ja saavad teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige edukamalt kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamises ja õiguskorra tagamises seisnevate vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Vastustaja poolt kohtutoimikusse esitatud kaebaja distsiplinaarkaristuste loetelu kinnitab selgelt, et ta ei taha kuidagi alluda vanglas kehtivale korrale ning talle varasemalt määratud leebemad karistused pole tulemusi andnud. Miski kohtule esitatutust ei anna põhjust leida ka seda, et distsiplinaarmenetluste käigus oleks toimunud õiguse üldiste põhimõtete või otsustamist mõjutada võinud menetlusnõuete rikkumisi.
9.HKMS § 77 lg 1 ning TsKMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetluse kinniseks kuulutada, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Käesolevas asjas on toimikusse esitatud mitmed kaebaja tervislikku seisundit käsitlevad dokumendid. Kuna nendes on kajastatud tema eraelulised andmed, millede avaldamiseks puudub avalik huvi, on vajalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada.
10.HKMS § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuse põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka käesolevas asjas. Vaidlustatud käskkiri on HMS-s haldusaktile esitatavate üldiste ja VangS §-st 64 distsiplinaarmenetluse kohta tulenevate konkreetsete nõuetega igati kooskõlas. Selles on ära toodud piisava ulatusega põhjendused ja olemas on ka viited asjakohastele õigusaktidele. Kaebaja pole aga omalt poolt esitanud midagi niisugust, mis annaks võimaluse vastustaja poolt tehtud järeldustega mittenõustumiseks. Seetõttu on võimalik piirduda ainult sellega, mis on eelnevalt juba esitatud ega ole vajadust uuesti üle korrata kõike käskkirjas, vaideotsuses ja kaebusele antud vastuses esitatust.
11.Eeltoodud järeldustel on vaidlusalune käskkiri õiguspärane ja alus selle tühistamiseks puudub. Seetõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja eest tasutud 15 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 kohaselt hüvitamata. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu pole käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.