Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 30. august 2018, Tartu
Haldusasi
Garri Graubergi kaebus Viru Vangla vastu seoses advokaadile helistamise mittevõimaldamisega ja esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Halduskohtu 8. juuni 2018. a määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-18-1055
Garri Graubergi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Garri Grauberg Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Garri Graubergi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. juuni 2018. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Garri Grauberg esitas 22. märtsil 2018 Viru Vanglale vaide, milles vaidlustab vangla tegevust, mille kohaselt ta ei saa advokaadile helistada ajal, mil see ei ole päevakava järgi ette nähtud. G. Grauberg taotles, et vangla lõpetaks advokaadile helistamise takistamise ja täidaks tulevikus kõik sellekohased taotlused, st võimaldaks helistada taotluses nimetatud ajal. Viru Vangla tagastas vaide 24. aprilli 2018. a otsusega nr 6-12/201-2 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna vangla hinnangul oli vaie esitatud preventiivselt ettekirjutuse tegemiseks teatud toimingute sooritamiseks.
2.G. Grauberg esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 26. aprilli 2018. a vaide tagastamise otsuse tühistamiseks ja võimaldada tal suhelda advokaadiga telefoni teel. Kaebaja palus tuvastada, et vangla ületas vaiet tagastades seaduses sätestatud imperatiivset tähtaega ja et vangla registreeris kaebaja taotluse õigusvastaselt kolm päeva pärast esitamist. Kaebaja taotles alternatiivselt kohustamisnõudele tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus seoses kaebuse lisades nr 1 kuni 6 ja 10 nimetatud taotluste õigusvastaselt täitmata jätmine.
3.Tartu Halduskohus tagastas 8. juuni 2018. a määrusega G. Graubergi kaebuse järgmistel põhjendustel.
3.1.Halduskohus leidis, et kui isegi möönda kinnipeetava õiguste riivet seoses helistamistaotluste igakordse mitterahuldamisega, on riive olnud ilmselgelt väheintensiivne. Kaebajal on olnud võimalik kasutada telefoni ja Viru Vangla ei ole kinnipeetava õigust õigusvastselt piiranud. Kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused; kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras (VangS § 28 lg 1). Vastavalt VangS § 28 lg-le 3 võib vanglateenistuse ametnik telefoni kasutamist piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Kaebaja viitab, et on taotlused esitanud Viru Vanglale, 13., 16., 22., 23. ja 28. veebruaril 2018 ning 5. märtsil 2018. Vangla vastas nimetatud taotlusele 20. märtsi 2018. a vastusega nr 6-10/5653-2, mille kohaselt ei helistanud taotletud kuupäevadel kinnipeetav kordagi advokaatide telefoninumbritele. Vangla edastas halduskohtule kinnipeetava kõnede väljavõtte ajavahemike 13. veebruar 2018 kuni 24. mai 2018 ja 25. mai 2018 kuni 4. juuni 2018 kohta, milles leiduvad üksikud kõned kaebuses nimetatud advokaatide telefoninumbritele. Igapäevaselt on kaebaja mitmeid kordi siiski kasutanud helistamise võimalust teistele telefoninumbritele. Halduskohus leidis, et kui kinnipeetav eelistas helistada lähedastele või tuttavatele, jättes seejuures kasutamata võimaluse helistada oma advokaatidele, ei saa kaebaja taotlusi pidada tõsiseltvõetavateks. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 51 lg 2 järgi tuleb kinnipeetavale võimaldada telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Kinnipeetav võib kasutada talle helistamiseks ettenähtud kohakindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti (VSkE § 51 lg 1). Kui kinnipeetaval on telefonikaart, saab ta igal ajal, kui vangla kodukorra ja päevakava kohaselt on osakond avatud, kasutada telefoni. Kaebaja vaides toodud põhjendused, et seinal asuvat telefoni ei ole mugav kasutada, sest selle ees ei ole lauda, on pigem otsitud põhjus ega viita isiku õiguste intensiivsele riivele.
3.2.Viru Vangla tagastas 26. aprilli 2018. a otsusega nr 6-12/201-2 kaebaja vaide vangla
20.märtsi 2018. a vastusele nr 6-10/5653-2. Vaide tagastamise põhjendusena on märgitud HMS § 72, mis ei näe ette vangla hinnangul võimalust taotleda preventiivse ettekirjutuse tegemist. Halduskohus leiab, et vangla oleks võinud ka preventiivsel eesmärgil esitatud vaide läbi vaadata, kuid kuna vangla on õiguspäraselt siiski keeldunud toimingu sooritamisest, ei pidanud halduskohus otstarbekaks suunata kaebajat vaidlustama vaide tagastamise otsust. Selle eraldiseisvalt vaidlustamine ei ole lubatud ka HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt.
3.3.Halduskohus selgitas, et Viru Vangla 18. aprilli 2018. a vastus pöördumisele on vastus kaebaja selgitustaotlusele ning nimetatud menetlustoiming ei loo kaebajale õiguslikke tagajärgi. Vangla on selgitanud kaebajale Viru Vangla V7 eluosakonnas kehtivat päevakava vastavalt Viru Vangla kodukorrale (lisa 1.8 p 2), mis annab piisavalt võimalusi eluosakonnas liikumiseks ette nähtud vabal ajal helistada (ajavahemikul 11.00–12.00, 15.05.–17.05 ja 18.55–19.55). Kuna kaebaja on saanud teha eelpool mainitud suures mahus telefonikõnesid päevakavas märgitud ajal, ei ole praegusel juhul Viru Vangla toiminud kodukorra p-s 13.9.2.1 sätestatu vastaselt. Halduskohus tagastas kaebuse § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3.4.Kaebuses esitatud tuvastamisnõuded on hõlmatud kohustamisnõudega. Kuna tuvastamiskaebus ei aita iseseisvalt kaasa kaebaja õiguste kaitsele, tuleb see tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
3.5.Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, ei ole pooleliolevat kohtumenetlust ega ka vaidemenetlust, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav (HKMS § 249 lg 5). Kaebajal puudub ka sisuline vajadus esialgse õiguskaitse saamiseks. Halduskohus jättis taotluse läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel, kuna tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.G. Grauberg esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 8. juuni 2018. a määruse tühistada ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada. Määruskaebuses leiti järgnevat.
4.1.Vaidlusalusel ajal kasutati vanglas Elisa kõnekaarte ning süsteem ei fikseerinud neid kõnesid, mis küll tehti, aga millele ei vastatud. Seega on telefonikõnede väljavõte asjasse puutumatu dokument. Kohus ei kontrollinud kaebaja väidet, et ta helistas sel ajavahemikul siiski advokaatidele.
4.2.Imperatiivsete menetlustähtaegade ületamine on absoluutselt lubamatu. Seega oleks kohus pidanud asja menetlusse võtma isegi siis, kui helistamise osa oleks välja jäänud, sest menetlustähtaegade rikkumise vastu saab end kaitsta vaid preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebusega. Esineb reaalne oht, et vangla kordab oma rikkumist.
4.3.Rikutud on kaebaja õigust suhelda advokaadiga. Kaebaja ei saa helista mitte nelja, vaid kolme tunni vältel, sest ajavahemikul 18.55–19.55 ei võta advokaat töökõnesid vastu. Helistamine toimub järjekorra alusel. Tõenäosus, et advokaat on sel hetkel vaba, kui kaebaja helistama pääseb, on kaduvväike. Kui ta saabki vastata, on helistamiseks ettenähtud aeg liiga lühike. Vangla peab võimaldama kaebajal advokaadiga piiramatult suhelda.
5.Viru Vangla vastuses määruskaebusele leitakse, et selle rahuldamiseks ei ole alust järgmistel põhjendustel.
5.1.Kuigi vaidluse all oleval ajal ei fikseerinud süsteem täpsustatud andmetel kõnesid, mida vastaja vastu ei võtnud, ei muuda see lõppjäreldust. Avatud osakonnas on kambrid avatud neli tundi päevas. Tõsi on, et telefoni kasutamise võimalust tuleb kinnipeetavatel omavahel jagada, kuid ka sellisel juhul jääb kinnipeetavale piisavalt ja õigusaktidega kehtestatud miinimumajast oluliselt rohkem aega helistamiseks ning selle aja jooksul on võimalik aega planeerides teha nii isiklikud kui ka riigiasutustele ja advokaatidele mõeldud kõned. VSkE § 51 lg 2 ja vangla kodukorra p 13.9.1.4. kohaselt on minimaalne helistamisaeg 10 minutit nädalas, mida kohtupraktika kohaselt võib kinnipeetav kasutada eelkõige suhtlemiseks oma lähedastega.
5.2.Kodukorra p 13.9.2.1. kohaselt tuleb juhul, kui avatud osakonnas viibiv kinnipeetav soovib helistada tavapärasest erineval ajal, esitada eelneva tööpäeva õhtul avaldus, millest peab nähtuma põhjus, miks kinnipeetav ei saa telefonikõnet teha tavapärasel ajal. Kaebaja esitas taotlused taotletaval päeval ning juba sellest piisab, et need rahuldamata jätta. Ei ole usutav, et advokaate, kes töötavad advokaadibüroos, kus on ka üldnumber, ei ole võimalik vähemalt sel viisil kätte saada ja edastada väidetavaid kiireloomulisi teateid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks siinkohal korrata, vaid vastab määruskaebuses esitatud väidetele.
8.Kuigi vangla nendib vastuses määruskaebusele, et vaadeldaval ajavahemikul ei fikseerinud süsteem kõnesid, kui adressaat neile ei vastanud, ei too see ringkonnakohtu arvates kaasa teistsugusele järeldusele jõudmist. See ei tähenda, et kaebaja ei oleks saanud piisavalt kasutada võimalust advokaatidele helistamiseks. Viru Vangla V7 osakonnas paiknevate kinnipeetavate
päevakavas (Viru Vangla kodukorra lisa 1.8 p 2) on päeva jooksul mitmel korral ette nähtud vaba aeg, mil saab eluosakonnas liikuda ning sealhulgas helistada (kell 11.00–12.00, 15.05–17.05 ja 18.55–19.55). Ei ole usutav, et olukorras, mil liikumiseks vaba aeg jääb ka tööpäeva sisse, ei võta näiteks advokaadibüroo üldnumbril mitte keegi vastu. Kui isikul on vältimatu vajadus helistada, ei pea ta seda ilmtingimata tegema advokaadi antud isiklikul numbril, vaid saab jätta teate ka üldnumbrile ning lasta selle hiljem advokaadile edastada. Samuti saab advokaate teavitada ajavahemikest, mil kinnipeetaval on võimalik päevakava kohaselt advokaadiga rääkida. Hea planeerimise korral ei ole takistatud esindajatega kontakti loomine ning siinkohal tuleb kinnipeetaval teha ka valikuid ning jätta näiteks isiklikud kõned töövälisesse aega, kodukorra kohaselt ajavahemikku 18.55–19.55. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et võimalusi advokaadiga suhtlemiseks on teisigi, nt kirjavahetuse pidamine, lühiajalised kokkusaamised.
9.Kaebaja leiab, et vangla on rikkunud vaide läbivaatamisel imperatiivseid tähtaegu. VangS § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kaebaja esitas vanglale vaide 22. märtsil 2018. Viimane päev vaide lahendamiseks oli 23. aprillil 2018. Vangla tegi vaideotsuse 24. aprillil 2018. Kuna vanglal on kohustus järgida seadusest tulenevaid tähtaegasid vaiete lahendamisel ning vangla ei vaidle rikkumisele vastu, ei saa pidada sellise olukorra kordumise ohtu reaalseks (vt RKHKo 3-3-1-61-13, p 20 ja 3-3-1-48-15, p 10), mistõttu ei annaks tuvastamiskaebuse rahuldamine kaebajale mingit eelist ning seetõttu pole ka tuvastamiskaebuse menetlemine vajalik.
10.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2018. a määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.