Garri Grauberg kaebus Viru Vangla vastu seoses advokaadile helistamise mittevõimaldamisega ja esialgse õiguskaitse taotlus
Resolutsioon Edasikaebamise kord
1.Tagastada Garri Graubergi kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Garri Grauberg esitas Tartu Halduskohtule 27.05.2018 kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla 26.04.2018 vaide tagastamise otsus ja kohustada Viru Vanglat täitma vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-st 3 tulenevat kohustust, st võimaldada temal advokaadiga telefoni teel suhtlemine Viru Vangla kodukorra p-s 13.9.2.1 sätestatud moel Riigikohtu nimetatud tingimustel. Kohustamisnõude osas taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist, sest vastasel korral on advokaadiga suhtlemine sisuliselt võimatu ja kõik katsed ühendust luua peab kaebaja tegema lähedastega suhtlemise arvelt. Kaebaja palub tuvastada kohtul, et vangla on ületanud vaiet tagastades seadusega sätestatud imperatiivset tähtaega ja et vangla registreeris kaebaja taotluse õigusvastaselt kolm päeva pärast esitamist. Kaebaja taotleb alternatiivselt kohustamisnõudele tuvastada vangla tegevus seoses kaebuse lisades nr 1 kuni 6 ja 10 nimetatud taotluste õigusvastaselt täitmata jätmine. Kaebaja palub teatada riigilõivu suurus ja pangarekvisiidid.
2.Kohus palus 30.05.2018 kohtunõudega Viru Vanglal edastada Tartu Halduskohtule koopiad kaebuses viidatud menetlusdokumentidest ning selgitada, kuidas on kinnipeetavale alates 13.02.2018 võimaldatud telefoni kasutamist, et suhelda enda advokaatidega (Irina Gromtseva, Küllike Namm).
3.Viru Vangla vastas kohtule 04.06.2018, selgitades, et kinnipeetav G. Grauberg on ajavahemikul 13.02.2018 kuni vastuse kohtunõudele esitamiseni, s.o kuni 04.06.2018 kasutanud helistamise võimalust igapäevaselt. Alates 13.02.2018-24.05.2018 on isik teinud kokku 708 erinevat telefonikõne. Alates 25.05.2018 kuni 04.06.2018 on teinu kinnipeetav kokku 99 telefonikõne. Kohtu seisukoht
4.Kohus leiab, et isegi kui möönda kinnipeetava õiguste riivet seoses helistamistaotluste igakordse mitterahuldamisega Viru Vangla poolt, siis on riive olnud ilmselgelt väheintensiivne.
Kaebajal on olnud võimalik kasutada telefoni ja Viru Vangla ei ole kinnipeetava vastavat õigust õigusvastaselt piiranud.
5.Kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused; kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras (VangS § 28 lg 1). Vastavalt VangS § 28 lg-le 3 võib vanglateenistuse ametnik piirata telefoni kasutamist, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke, kuid keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga.
6.Kaebaja taotleb kaebuses, et temale võimaldataks advokaadiga telefoni teel suhtlemine Viru Vangla kodukorra p-s 13.9.2.1 sätestatud moel Riigikohtu nimetatud tingimustel.
7.Kaebaja viitab kaebuses, et on Viru Vanglale esitanud 13.02.2018, 16.02.2018, 22.02.2018, 23.02.2018, 28.02.2018, 05.03.2018 taotlused. Vangla on nimetatud taotlused kohtule edastanud (tl 12p-15). Vangla vastas nimetatud taotlustele 20.03.2018 vastusega nr 6-10/5653-2 (tl 11-12). Vastuse kohaselt ei helistanud taotletud kuupäevadel kinnipeetav kordagi advokaatide telefoninumbritele. Kohtule on esitatud käesolevas asjas ka kinnipeetava kõnede väljavõte perioodide 13.02.2018-24.05.2018 ja 25.05.2018-04.06.2018 kohta, milles leiduvad üksikud kõned kaebuses nimetatud advokaatide telefoninumbritele. Igapäevaselt on mitmeid kordi kaebaja siiski kasutanud helistamise võimalust teistele telefoninumbritele.
8.Kohus leiab, et kui kinnipeetav eelistab teha mitmeid telefonikõnesid lähedastele või tuttavatele, jättes seejuures kasutamata võimaluse helistada oma advokaatidele, siis ei saa kaebaja taotlusi pidada tõsiseltvõetavaks. Kui kaebaja ei ole kõneeristuse kohaselt taotletud kuupäevadel isegi proovinud advokaatide numbreid valida, siis võib nentida, et tegelikku vajadust või tahet helistamiseks ei olnud. Kohus ei pea VangS § 28 lg 1 sätestatud kinnipeetava õigust telefoni kasutamisele piiravaks vanglas helistamise võimaldamist vastavalt vangla kodukorrale ja sellest tulenevale päevakavale.
9.Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lg 2 järgi tuleb kinnipeetavale võimaldada telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja (VSkE § 51 lg 2 ls 2). Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras(VSkE § 51 lg 2 ls 3). Kinnipeetav võib kasutada talle helistamiseks ettenähtud kohakindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti (VSkE § 51 lg 1). Seega kui kinnipeetaval on telefonikaart, siis saab ta igal ajal, kui vangla kodukorra ja päevakava kohaselt on osakond avatud, kasutada telefoni. Kaebaja vaides toodud põhjendused, et seinal asuval telefoni ei ole mugav kasutada, sest selle ees ei ole lauda, on pigem otsitud põhjuseid ega viita isiku õiguste intensiivsele riivele.
10.Viru Vangla tagastas 26.04.2018 otsusega nr 6-12/201-2 (tl 17-18) kaebaja vaide vangla 20.03.2018 vastusele nr 6-10/5653-2. Vaide tagastamise põhjendusena on Viru Vangla toonud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72, mis ei näe ette vangla hinnangul võimalust taotleda preventiivse ettekirjutuse tegemist. Viru Vangla tagastas vaide seetõttu HMS § 79 lg 1 p 1 alusel. Kinnipeetava 22.03.2018 vaides (tl 16) ei märgi konkreetseid kuupäeva toimingu sooritamiseks, kuid selgelt on taotlustest ja vaidest näha kaebaja soov, et vangla võimaldaks helistamist tema taotletud ajal. Kohus leiab, et vanglal oleks olnud võimalik ka preventiivsel eesmärgil esitatud vaie sisuliselt läbi vaadata. Kuid kuna vangla on õiguspäraselt siiski keeldunud toimingu sooritamisest ning asjaoludest tulenevalt ei ole vangla kaebaja õigust telefoni kasutada piiranud, siis ei pea kohus otstarbekaks suunata kaebaja vaidlustada Viru Vangla 26.04.2018 vaide tagastamise otsust. Vaide
tagastamise otsuse vaidlustamine ei ole ka lubatud HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt ning selle vaidlustamine ilma lõpliku toimingut vaidlustamata ei aitaks kaebajal oma taotletud eesmärki saavutada.
11.Kohus selgitab, et Viru Vangla 18.04.2018 vastus pöördumisele (nr 6-10/11510-3, tl 19) on vastus kaebaja selgitustaotlusele ning nimetatud menetlustoiming ei loo kaebajale õiguslikke tagajärgi. Vangla on selgitanud kaebajale Viru Vangla V7 eluosakonnas kehtivat päevakava vastavalt Viru Vangla kodukorrale (lisa 1.8 p 2), mis annab piisavalt võimalusi eluosakonnas liikumiseks ette nähtud vabal ajal helistada (ajavahemikul 11.00-12.00, 15.05.-17.05 ja 18.55.19.55). Kuna kaebaja on saanud teha eelpool mainitud suures mahus telefonikõnesid päevakavas märgitud ajal, siis ei ole praegusel juhul ka kohtu arvates toimunud Viru Vangla kodukorra p-s 13.9.2.1 sätestatud regulatsiooni rikkumist, kui väljaspool osakonnas liikumiseks ette nähtud vaba aega pole kaebaja taotlusi helistamiseks rahuldatud.
12.Kaebus tervikuna on väga väheste edulootustega. Seetõttu ei pea kohus otstarbekaks kohustamiskaebuse edasist menetlemist ning tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Eeltoodud põhjendustele ja asjad kogutud tõenditest lähtudes, ei pea kohus tõenäoliseks, et isiku õigust helistada ja suhelda oma advokaadiga oleks vangla piiranud ning kaebus on perspektiivitu.
13.Kaebuses esitatud tuvastamisnõuded on hõlmatud kohustamisnõudega. Kui kohus oleks lugenud kohustamiskaebuse lubatavaks, siis oleks kohus hinnanud asja läbivaatamise käigus Viru Vangla tegevuse õiguspärasust ja saanud tuvastada, kas vangla tegevus (päevakava kohaselt helistamise võimaldamine) on õigusvastane või mitte. Kohus ei pea lubatavaks hinnata eraldiseisvalt esitatud tuvastamiskaebusi, sest need ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Seega tuleb tagastada tuvastamiskaebused HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
14.Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis ei ole pooleliolevat kohtumenetlust ega ka vaidemenetlust praegusel juhul, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav ega taotlus menetletav (HKMS § 249 lg 5). Kohtu hinnangul puudub kaebajal ka esialgseks õiguskaitseks sisuline vajadus. Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega HKMS § 55 lg 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4). Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.