Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 29. august 2018, Tartu
Haldusasi
Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla kohustamiseks lubada tal suitsetada selleks ettenähtud suitsetamise boksis ja seoses kehtestatud suitsetamise keeluga mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel Tartu Halduskohtu 22. juuni 2018. a määrus Sergei Matvejevi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Matvejev Vastustaja Viru Vangla
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-18-155
RESOLUTSIOON
Jätta Sergei Matvejevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. juuni 2018. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule osas, mis puudutab kohustamisnõude tagastamist. Kaebaja menetlusabi taotlust puudutavas osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sergei Matvejev esitas 3. oktoobril 2017 Viru Vanglale vaide Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirjale nr 1-1/55 ning kahju hüvitamise taotluse. Vaie edastati lahendamiseks Justiitsministeeriumile ning kahju hüvitamise taotlus jäeti 19. detsembri 2017. a otsusega nr 6-16/167-2 rahuldamata.
2.S. Matvejev esitas 17. jaanuaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Kaebajal on tekkinud erinevad tervisehädad, näiteks D-vitamiini puudus. Värske õhu puudumine kahjustab kaebaja tervist. Samuti esitati kaebuses nõue „Palun kohustada vangla juhtkonda lubada mul suitsetada spetsiaalses pleksiklaasist ruumis, mis on olemas igas vangla sektsioonis, kuna selles kinnipeetavad varem suitsetasid.“ Koos kaebusega esitas S. Matvejev ka menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
3.Tartu Halduskohus tagastas 22. juuni 2018. a määrusega S. Matvejevi kaebuse kohustamisnõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud redaktsiooni § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (määruse resolutsiooni p 1). Halduskohus rahuldas määrusega kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt (määruse resolutsiooni p 2) ja kohustas kaebajat tasuma kaebuse esitamisel riivilõivu 18,11 eurot. Riigilõivu tasumiseks andis halduskohus kaebajale tähtaja. Määruses leidis halduskohus järgnevat.
3.1.Kohustamisnõudega taotleb kaebaja Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist, et vangla lubaks kaebajal suitsetada selleks ette nähtud suitsetamise boksis. Halduskohus märkis, et täielikult ei saa välistada, et kaebaja vaie Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirja nr 1-1/55 peale lahendatakse Justiitsministeeriumi poolt kaebaja suhtes positiivselt. Samuti negatiivse otsuse korral on kaebajal õigus pöörduda halduskohtusse tühistamiskaebusega. Seega ei ole võimalik väita, et nimetatud käskkiri saab täielikult takistada kohustamisnõude rahuldamist. Samas on esitatud nõude rahuldamine välistatud teistel põhjustel. Nimelt ei sätesta vangistust reguleerivad õigusaktid, et vanglal oli enne absoluutse suitsetamise keelu kehtestamist kohustus tagada kinnipeetavatele sigarettide suitsetamine just kaebaja nimetatud suitsetamise ruumides. Halduskohtule teadaolevalt oli enne 1. oktoobril 2017 suitsetamine tagatud jalutusboksides. Järelikult puudub võimalus kohustada vanglat tagama kaebajale suitsetamise võimalus konkreetses kohas. Kaebust kohustamisnõude osas tuleb pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuna selle rahuldamine kohtuotsusega ei ole võimalik.
3.2.Kaebaja esitas kohtule lisaks ka hüvitamisnõude, paludes kohtul välja mõista Viru Vangla tekitatud mittevaraline kahju seonduvalt Viru Vangla direktori käskkirjadega kehtestatud suitsetamise piirangute ja keeluga. Halduskohus leidis, et nõue on lubatav.
3.3.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 3 kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 250 eurot. Menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb juhinduda HKMS § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st 1. Kinnipeetavate isikute puhul eeldatakse, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata (Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15, p 51). Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 § 1 lg 1 kohaselt on 2017. a töötasu alammääraks 470 eurot, 2018. a 500 eurot. Seega kuuluvad kinnipeetava puhul 2017. a kuusissetulekust mahaarvamisele vältimatud kulutused summas 23,50 eurot (s.o 5% 470 eurost) ja 2018. a 25 eurot (s.o 5% 500 eurost). Periood, mil kaebaja majanduslikku seisundit tuleb kontrollida, on 17. september 2017 kuni 16. jaanuar 2018. Sel ajavahemikul oli kaebajal sissetulekuid 439,04 eurot. Väljamakseid kinnipidamis- ja vabanemisfondi oli tehtud summas 307,32 eurot. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 18,11 eurot [(439,04-307,32-(25-23,50·3):4·2]. Kaebaja ei ole küll suuteline tasuma riigilõivu täies ulatuses, milleks on 250 eurot, kuid saab tasuda selle osaliselt, s.o 18,11 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.S. Matvejev esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 22. juuni 2018. a määruse tühistada. Määruskaebuses leiti järgnevat.
4.1.Kaebaja peamine eesmärk on, et tühistataks vangla direktori käskkiri, mis keelab vanglas suitsetada. See piirang on põhiseadusega vastuolus. Kaebajale ei olegi oluline, et ta saaks suitsetada just nimelt pleksiklaasist kabiinis, vaid sobib ka see, kui ta saaks seda teha jalutusboksis. Tuleb kontrollida selle keelu põhiseaduspärasust.
4.2.Kaebaja leiab, et vältimatud on igakuised kulutused umbes 7–10% ulatuses miinimumtöötasust. Kohustava nõudeta on hüvitamiskaebus kasutu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja on esitanud suitsetamiskeeluga kaks kaebust – lisaks käesolevale kaebusele ka kaebuse, mille numbriks kohtumenetluses on 3-18-138, ja kus kaebaja taotles suitsetamiskeeluga seonduvate käskkirjade kehtetuks tunnistamist. Seetõttu on käesolevas asjassepuutumatu määruskaebuses esitatud nõue suitsetamist keelava käskkirja tühistamiseks. Määruskaebemenetluses ringkonnakohtus kontrollib ringkonnakohus üksnes halduskohtu määruse õiguspärasust ja ei lahenda küsimust, kas kaebust tuleks täiendada uue nõudega. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kaebajal on selline käskkirja tühistamise nõue juba asjas 3-18-138 esitatud, ei ole käesoleva kaebuse täiendamine uue nõudega otseselt vajalik.
7.Määruskaebuses on kaebaja asunud oma kohustamisnõuet ümber sõnastama, ning selgitanud, et talle polegi vajalik otseselt pleksiklaasist kabiinis suitsetamise võimaldamine, vaid suitsetamise võimaldamine laiemas tähenduses. Samas ei ole võimalik mööda vaadata sellest, et kaebuses taotles kaebaja otsesõnu seda, et tal võimaldataks suitsetada just pleksiklaasist kabiinis (tl 4). Seetõttu pole halduskohtu põhjendused, milles ta pidas kohustamisnõuet perspektiivituks seetõttu, et õigusaktid selleks võimalust ette ei näe, asjakohatud ning halduskohtu määruse muutmiseks pole alust.
8.Seoses määruskaebuses selgitatud laiema kohustamisnõudega selgitab ringkonnakohus järgmist. Kõige asjakohasem nõue kaebajale tema õiguste kaitseks on nende haldusaktide tühistamise nõue, millega on suitsetamise keeld kehtestatud. Nagu ülal märgitud, on kaebaja selle nõude haldusasjas 3-18-138 ka esitanud. Selle kaebuse rahuldamisel oleks kaebaja põhieesmärk saavutatud. Kohustamisnõude eraldi esitamine ei ole tegelikult kaebaja jaoks eriti mõistlik lahendus, pigem oleks olnud mõistlik esitada kohustamisnõue koos tühistamisnõudega (st haldusasjas 3-18-138). Kaebaja saab kaaluda oma tühistamisnõude täiendamist laiema kohustamisnõudega (lihtsalt suitsetamiseks võimaldamiseks kohustamine) haldusasjas 3-18138. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et käesoleva asja materjalidest ei nähtu selgelt seda, et kaebaja oleks kohustamisnõude osas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.
9.Ka põhiseaduspärasuse kontroll on asjakohane eeskätt haldusasjas 3-18-138, kus on vaidluse all suitsetamise keeld. Kuni need käskkirjad kehtivad, ei ole vajalik eraldi käesolevas asjas arutleda suitsetamiskeelu põhiseaduspärasuse üle
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti rahuldanud kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning kohustanud teda tasuma riigilõivu summas 18,11 eurot. Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele märgib ringkonnakohus, et kuigi HKMS § 112 p 1 võimaldab muud vältimatud kulutused maha arvata igakuiselt kuni 75% ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast, on kinnipeetavate puhul siiski mõistlikuks määraks ca 5%, kuna kinnipeetavate vältimatuteks kuludeks ei saa olla toit, riided jms, sest vangla tagab nende vajaduste rahuldamise, sestap ei ole mahaarvamisele kuuluvate kulude protsentuaalne suurendamine põhjendatud (vt ka Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15, p 51).
10.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb S. Matvejevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. juuni 2018. a määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.