XYa (Y) kaebus Rakvere Linnavalitsuse 23. novembri 2017. a ettekirjutuse nr 5-4/307-7 tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks ning Rakvere Linnavalitsuse 2. mai 2018. a täitekorralduses nr 11-3/1810 nimetatud sunnivahendi rakendamise keelamiseks
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-18-928 Rakvere Linnavalitsuse 2. mai 2018. a täitekorralduses nr 11-3/1810 nimetatud sunnivahendi rakendamise keelamise nõudes.
2.Tagastada kaebus osas, mis on esitatud Rakvere Linnavalitsuse
23.novembri 2017. a ettekirjutuse nr 5-4/307-7 peale.
3.Kaebajal tuleb teatada kohtule, millisele arvele ta riigilõivu (22,5 eurot) tagastamist soovib.
4.Mõista Rakvere linnalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 7,5 eurot.
Ülejäänud kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.
6.Saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale ja Rakvere linnale.
Edasikaebamise kord
Määruse peale Ringkonnakohtule kättesaamisest.
võib esitada määruskaebuse Tartu 15 päeva jooksul arvates määruse
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtusse saabus 10. mail 2018 XYa kaebus Rakvere Linnavalitsuse
23.novembri 2017. a ettekirjutuse nr 5-4/307-7 tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamiseks ning Rakvere Linnavalitsuse 2. mai 2018. a täitekorralduses nr 11-3/1810 nimetatud sunnivahendi rakendamise keelamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Rakvere Linnavalitsuse 23. novembri 2017. a ettekirjutuse nr 5-4/307-7 täitmise peatamiseks ja Rakvere Linnavalitsuse 2. mai 2018. a täitekorralduses nr 11-3/1810 nimetatud sunnivahendi rakendamiseks edasiste toimingute tegemise keelamiseks.
2.Rakvere linn esitas 16. mail 2018 kohtule seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas, milles muuhulgas tunnistas, et Rakvere Linnavalitsuse 2. mai 2018. a täitekorraldus nr 11-3/1810 koostati ja väljastati ekslikult ning alustatud on menetlust eelnimetatud täitekorralduse tühistamiseks.
3.Tartu Halduskohus jättis 16. mai 2018. a määrusega kaebuse käiguta, andis kaebajale kaebusest loobumise avalduse esitamiseks või kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata.
4.Kaebaja esitas 24. mail 2018 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et soovib Rakvere Linnavalitsuse 23. novembri 2017. a ettekirjutuse nr 5-4/307-7 tühistamist või alternatiivselt selle tühisuse või õigusvastasuse tuvastamist. Ühtlasi esitas kaebaja Rakvere Linnavalitsuse 17. mai 2018. a otsuse nr 11-3/1810-1 täitekorralduse nr 11-3/1810 tühistamise kohta.
5.Vastusena kohtunõudele selgitas Rakvere linn 14. juunil 2018, et peab ettekirjutust täidetuks ning kinnitas, et sunnivahendit tulevikus ei rakendata.
6.Kaebaja esitas 27. juulil 2018 seisukoha menetluse osalise lõpetamise kohta ning 4. augustil 2018 menetluskulude nimekirja.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus otsustab esmalt menetluse osalise lõpetamise (I), seejärel annab hinnangu kaebusele, mis on esitatud Rakvere Linnavalitsuse 23. novembri 2017. a ettekirjutuse nr 5-4/307-7 peale, (II) ning viimaks lahendab menetluskulude küsimuse (III). I
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
9.Kaebaja on kaebuses esitanud nõude Rakvere Linnavalitsuse 2. mai 2018. a täitekorralduses nr 11-3/1810 nimetatud sunnivahendi rakendamise keelamiseks. Arvestades, et Rakvere Linnavalitsuse 17. mai 2018. a otsusega nr 11-3/1810-1 tühistati 2. mail 2018 koostatud ja välja antud täitekorraldus nr 11-3/1810 ehk vaidlusalune täitekorraldus ei ole enam kaebajale õiguslikult siduv, leiab kohus, et kaebuse eesmärk on eelnimetatud osas käesolevaks hetkeks saavutatud. Seega ei ole menetluse jätkamine Rakvere Linnavalitsuse 2. mai 2018. a täitekorralduses nr 11-3/1810 nimetatud sunnivahendi rakendamise keelamise nõudes kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
10.Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et kaebaja ei ole taotlenud kohtult tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt HKMS § 152 lg-le 2, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb osaliselt lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud. II
11.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
12.Kaebaja on esitanud nõuded tühistada Rakvere Linnavalitsuse 23. novembri 2017. a ettekirjutus nr 5-4/307-7 või alternatiivselt tuvastada selle tühisus või õigusvastasus.
Vaidlusaluse ettekirjutusega paluti kaebajal hiljemalt 25. novembril 2017 või hiljemalt ettekirjutuse kättesaamise ajaks lõpetada omavoliline ehitamine aadressil XXXX elamus. Kohus tegi 16. mai 2018. a määruses kaebajale ettepaneku esitada kohtule nõue Rakvere Linnavalitsuse 23. novembri 2017. a ettekirjutuse nr 5-4/307-7 tühistamiseks, kuna pidas tühistamiskaebust lubatavaks ning kaebaja kaitstavaid õigushüvesid oluliseks. Samas nähtub ettekirjutusest nr 5-4/307-7, et ettekirjutus omavolilise ehitamise lõpetamiseks tuli täita hiljemalt 25. novembril 2017 või hiljemalt ettekirjutuse kättesaamise ajaks, kusjuures järelkontrolli ajaks oli märgitud aasta 2017. Rakvere linn on kohtule teatanud, et kaebaja on ettekirjutuses toodud kohustuse täitnud.
13.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2014. a otsuses nr 3-3-1-44-14 selgitanud, et haldusakti täieliku ammendumise korral on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Seejuures märkis Riigikohus, et kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Eelnevast tulenevalt on kohtul võimalik käesolevas haldusasjas esitatud tühistamisnõue rahuldada üksnes juhul, kui vaidlusalusel ettekirjutusel on kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju.
14.Kuna Rakvere linna sõnul on kaebaja Rakvere Linnavalitsuse 23. novembri 2017. a ettekirjutuse nr 5-4/307-7 täitnud ja selle täitmine oli seatud sõltuvusse konkreetse kuupäevaga, samuti oli järelkontrolli teostamise ajaks märgitud 2017. aasta, mis on aga käesolevaks hetkeks möödunud, ning lisaks on Rakvere linn kinnitanud, et ettekirjutuse täitmise tõttu sunniraha tulevikus ei rakendata, on kohtu hinnangul ära langenud Rakvere Linnavalitsuse 23. novembri 2017. a ettekirjutuse nr 5-4/307-7 igasugune mõju. Kuivõrd Rakvere Linnavalitsuse
23.novembri 2017. a ettekirjutuse nr 5-4/307-7 toime on kaebaja suhtes ammendunud ega saa kaebaja õigustele enam mingit mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda, on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus Rakvere Linnavalitsuse 23. novembri 2017. a ettekirjutuse nr 5-4/307-7 tühistamise nõude esitamiseks.
15.Olukorras, kus kohus ei rahulda kaebaja taotlust ettekirjutuse tühistamiseks, palus kaebaja, et kohus menetleks kaebaja nõuet tuvastada Rakvere Linnavalitsuse 23. novembri 2017. a ettekirjutuse nr 5-4/307-7 tühisus või selle õigusvastasus.
16.Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6 ja HKMS § 44 lg 1). Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb HKMS selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4, RKHKo 3-3-1-28-15, p 18) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2).
17.Kaebaja on esitatud tuvastamiskaebuses märkinud põhjendatud huviks saavutada ettekirjutuse kehtetuse halduskohtulik fikseerimine. Kaebaja on selgitanud, et kuivõrd Rakvere Linnavalitsus ei ole tänaseni kehtetuks tunnistanud enda ettekirjutust, siis on küsitav, kas ettekirjutus on endiselt kehtiv, ning kui tegemist on kehtiva haldusaktiga, siis on kaebajal jätkuvalt õigustatud huvi saada halduskohtulikku õiguskaitset nimetatud ettekirjutuse edaspidise võimaliku täitmisele pööramise suhtes. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse preventiivsel eesmärgil.
18.Riigikohtu praktika kohaselt on tuvastamiskaebuse esitamiseks piisavaks põhjendatud huviks ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab aga olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).
19.Kohus ei näe antud juhul preventiivset huvi tuvastamisekaebuse esitamiseks. Preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on aktsepteeritav üksnes erandina ning see eeldaks, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Samas ei aita käesoleva kaebuse rahuldamine kaebuses toodud asjaolude pinnalt kuidagi kaasa kaebaja õiguste edaspidisele kaitsele, arvestades, et Rakvere linna sõnul on kaebaja ettekirjutuse täitnud ja seepärast sunnivahendit tulevikus ei rakendata. Juhul kui Rakvere linn peaks tulevikus välja andma järjekordse korralduse ehitustegevuse lõpetamiseks, on kaebajal õigus esitada oma õiguste kaitseks vaie linnale või kaebus halduskohtule. Seepärast leiab kohus, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks ehk kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2.
20.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XYa kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 23. novembri 2017. a ettekirjutuse nr 5-4/307-7 tühistamise ning tühisuse või õigusvastasuse tuvastamise nõuetes kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III
21.HKMS § 104 lg 5 p-de 1 ja 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem (p 1), ning kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel (p 4). HKMS § 104 lg-st 8 lähtudes tagastab tagastamisele kuuluva riigilõivu kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel.
22.Kaebaja on antud haldusasjas tasunud riigilõivu 45 eurot (15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ja 30 eurot kaebuse esitamisel).
23.HKMS § 104 lg 1 järgi tasutakse kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 1 tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuivõrd praeguses kaebuses esitatud nõuete esitamisel on ette nähtud 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustus, on haldusasjas nr 3-18-928 tasutud kaebuse esitamisel 15 eurot rohkem kui RLS § 60 lg 1 ja HKMS § 104 lg 1 järgi seda teha tuli.
24.Samuti arvestades, et käesoleval juhul kuulub menetlus osaliselt lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, mille puhul tagastatakse asjas tasutud riigilõiv, kuid osaliselt tagastatakse kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, millele aga HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt riigilõivu tagastamist ette nähtud ei ole, leiab kohus, et kaebajale tuleb tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv pooles ulatuses ehk 7,5 eurot.
25.Seega on eeltoodust tulenevalt kaebajal õigus nõuda riigilõivu 22,5 eurot tagastamist, esitades selleks vastava avalduse koos andmetega, millisele arvele kaebaja riigilõivu tagastamist soovib. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (RLS § 12 lg 1).
26.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. HKMS § 108 lg-st 6 tulenevalt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
27.Kaebaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt seisnevad kaebaja menetluskulud käesolevas asjas tasutud riigilõivus summas 45 eurot. Vaatamata sellele, et kohus on käesoleval juhul lõpetanud menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna Rakvere linn tühistas ekslikult välja antud täitekorralduse, on kohus seisukohal, et kaebaja ülejäänud menetluskulud ei jää täies ulatuses Rakvere linna kanda. Et kaebaja taotles esialgset õiguskaitset seoses vaidlusaluse ettekirjutuse ja täitekorraldusega ning ettekirjutuse vaidlustamine ei ole võimalik kaebeõiguse puudumise tõttu, mitte aga HKMS § 152 lg 1 p-s 4 toodud põhjustel, on kohtu hinnangul põhjendatud vastustaja kanda jätta menetluskulu summas 7,5 eurot ehk 1⁄2 esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivust. Kuna Rakvere Linnavalitsuse 23. novembri 2017. a ettekirjutuse nr 5-4/307-7 tühistamise ning tühisuse või õigusvastasuse tuvastamise nõuded kuulusid tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu, leiab kohus, et ettekirjutuse vaidlustamisega ja sellega seoses esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega kantud menetluskulud (7,5 eurot kaebuse esitamisel ja 7,5 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt ehk kokku 15 eurot) vastustajalt väljamõistmisele ei kuulu ning need jäävad kaebaja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.