lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1013/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 28.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1013/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
905
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-1013

Haldusasi

Xi kaebus Viru Vanglalt varalise kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-18-1013 menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 19. detsembril 2017 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse. X väidab, et vangla tekitas talle prillide lõhkumisega varalist kahju 470 eurot.
2.Viru Vangla jättis 14. märtsi 2018. a otsusega Xi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.X esitas 16. mail 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt varalise kahju 470 euro hüvitamiseks. Kaebaja väidab, et 4. mai 2017. a läbiotsimisel võeti ära tema prillid. Prillide ninapadjad olid katki, kuid muus osas kasutuskõlblikud. Vangla sõnul on prillid katki, mistõttu ei saa neid kaebajale väljastada. Kaebaja hinnangul on temale tekitatud varaline kahju 470 eurot.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Tartu Halduskohus jättis 2. juuli 2018. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus leidis, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebajal oli õigus taotleda kaebetähtaja ennistamist.
5.X esitas 17. juulil 2018 kohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei valda eesti keelt ning seetõttu ei olnud vangla 14. märtsi 2018. a otsus talle arusaadav. Kaebaja sai venekeelse tõlke 17. aprillil 2018 ja siis sai ta teada, mis oli vangla otsuses kirjutanud. Kaebaja arvas, et kaebetähtaeg algas venekeelse tõlke saamisest. X palub vanglalt välja nõuda veel tasumata tšekk 68 eurot ja 54 senti, mis saadeti kaebajale tõlke eest (tl 31).
6.Viru Vangla esitas 14. augustil 2018 vastuse, milles palub jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Kaebaja sai vangla 14. märtsi 2018. a otsuse kätte samal päeval. Otsuse kättetoimetaja inspektor-kontaktisik selgitas kaebajale vene keeles vangla otsuse põhisisu. Kaebaja on viibinud vanglas juba aastaid ja samamoodi aastaid elanud ja töötanud Eestis, osalenud vanglas viibimise ajal mitmetes kohtumenetlustes. Kuigi kaebaja väidab järjepidevalt, et ta ei oska eesti keelt, pole usutav, et ta ei saanud aru tema kahjunõude rahuldamata jätmisest. Juhul, kui pidada tõlke puudumist mõjuvaks põhjuseks, ei ole kaebetähtaja ennistamine vangla hinnangul võimalik (vt halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 71 lg 2) Kaebaja oleks pidanud kaebuse esitama hiljemalt 2. mail 2018, kuid esitas 16. mail 2018.

KOHTU SEISUKOHT

7.Kohus märgib esmalt, et ei pea iseseisvaks nõudeks kaebaja taotlust nõuda vanglalt välja veel tasumata tšekk 68 eurot ja 54 senti. Kohtu hinnangul on tegemist menetluskulu tõendava dokumendiga.
8.X esitas kaebuse tähtaega rikkudes (vt halduskohtu 2. juuli 2018. a määruse, p 4, tl 17). Vaidlustatud otsus tehti 14. märtsil 2018 ning samal päeval anti see kaebajale kätte. Kaebus tuli halduskohtule esitada hiljemalt 13. aprillil. Kaebust sisaldavale ümbrikule on märgitud 16. mai kuupäev.
9.Kui menetlusosaline lasi seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda, ennistab kohus tähtaja avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Kaebetähtaja ennistamist saavad eelkõige õigustada objektiivset laadi takistused ning erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (RKHK 16. jaanuari 2009 määruse nr 3-3-1-75-08, p 16).
10.Kaebaja väidab, et ta ei oska eesti keelt ja ta ei saanud vaidlustatud otsusest aru. Kaebaja lisab, et ta pöördus avaldusega vangla kontaktisiku poole tõlke saamiseks, mille ta sai
17.aprillil. Tõlke saamisest sai ta teada, mida vangla otsuses kirjutas.
11.Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla nt käsitatav isiku kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu ta ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt RKHK 21. juuni 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16. jaanuari 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17).
12.Kohtu hinnangul ei õigusta kaebaja poolt välja toodud asjaolud antud juhul kaebetähtaja ennistamist. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on vangla kahjunõude otsuse kätte saanud
14.märtsil 2018. Nimetatud otsus sisaldas ka viidet kaebuse esitamise õigusele. Vaidlus on selle üle, kas kaebaja sai või pidi aru saama vangla eestikeelse otsuse sisust ja vaidlustamiskorrast.
13.Halduskohtu hinnangul võib kaebaja seisukohta mõista nii, et ta oli eksituses, kas 30-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema eestikeelse otsuse või tõlgitud dokumendi kättesaamisest. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja väidetav eksituses olemine ei ole antud juhul kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Vangla väidab vastuses, et inspektor-kontaktisik

selgitas kaebajale vene keeles vaidlustatud otsuse põhisisu (tl 34). Sellest tulenevalt võib eeldada, et kaebaja pidi aru saama, et tema kahju hüvitamise taotlus jäi rahuldamata. Varasemalt on kaebaja vaidlustanud eesti keelseid otsuseid 30 päeva jooksul (vt haldusasjad nr 3-15-2750 ja 3-17-2521). Ka praegune juhtum ei erine eespool viidatud kohtuasjadest, kus kaebus tuli kohtusse esitada 30 päeva jooksul vaidlustatud otsuse kättesaamisest alates. Kaebaja pidi mõistma, et kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul originaal otsuse kättesaamisest alates. Praeguses olukorras tõlke puudumine ei takistanud kaebajal kohtusse pöördumast. Kaebaja oleks kaebuses saanud esitada samad väited, mida ta esitas vanglale kahju hüvitamise taotluses.

14.Halduskohus peab vajalikuks märkida, et tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul pärast mõjuva põhjuse ära langemist (HKMS § 71 lg 2). Kaebaja väidab, et ta sai venekeelse otsuse kätte 17. aprillil. Tähtaja ennistamise taotlus oleks tulnud seega esitada hiljemalt 2. mail. Kaebaja aga pöördus kaebusega kohtusse 16. mail. Kaebaja on seega rikkunud ka kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaega.
15.Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et kaebajal puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Seetõttu lõpetab kohus asjas menetluse (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3). Menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud (HKMS § 43 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium