M.H.i kaebus Eesti Töötukassa 14.12.2017 otsuse nr 78.1/17/1313 ja 24.01.2018 vaideotsuse nr 197 tühistamiseks ning avalduse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja — M.H.i Vastustaja — Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta M.H.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 24.09.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.M.H.i esitas 17.11.2017 Eesti Töötukassale avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks. Taotluse kohaselt kavatseb M.H.i asutada hooldustööde teenuseid pakkuva ettevõtte ning taotles selleks Eesti Töötukassalt 4200 eurot ettevõtte käivitamiskuludeks.
2.Eesti Töötukassa otsustas 14.12.2017 otsusega nr 7-8.1/17/1313 (tl 10) M.H.ile ettevõtluse alustamise toetust mitte anda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga (tööturuteenuste ja –toetuste seadus (TTTS) § 19 lg 4 p 5). Otsuse kohaselt seisnes äriplaani riskantsus järgnevas: 1) Teeninduse kirjeldus sisuliselt puudub (erinevad etapid, ajakulud, töötaja tööjõudlus jm). Äriplaanist ei selgu, millised nõuded kehtivad tegevusvaldkonnas. Puudub info, millised tegevusload, litsentsid ja registreeringud on tegevuse alustamisel vajalikud, palju need maksavad ja milline on ajakulu nende taotlemisel. Äriplaanis puudub info tarnijatest (materjalide tarne- ja sisseostutingimused). Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik hinnata loodava ettevõtte teenindamise jõudlust ning esitatud müügiprognooside realistlikkust. 2) Turuanalüüs on sisuliselt puudulik. Lühidalt on kirjeldatud sihtrühmad, kuid ei selgu selle suurus ning nõudlus pakutavate teenuste järele sihtturgudel. 3) Omahinna arvutuskäik, hinnakujunduse kirjeldus, konkurentsianalüüs ja ettevõtte käivitamise kava sisuliselt puuduvad. 4) Äriplaanist puudub põhjalik turundusplaan. On nimetatud mõned turundusmeetmed, kuid puudub täpsem kava nende elluviimiseks ega selgu, millised on turundusega seotud kulud meetmete ja kuude lõikes. Turundusmeetmetena on välja toodud koduleht, kuid ei selgu, kuidas on planeeritud kodulehte reklaamida ja klientidele kergesti leitavaks teha (sh Facebook). Taotlejal on plaanis reklaamida ajalehtedes (Umaleht, Võrumaa Teataja, Lõunaleht, Koit jm), kuid selgusetuks jääb, millised on nende tingimused ja tasud. Ei selgu kuidas toimub tegevus ja reklaam sotsiaalmeedias. Taotlejal on plaanis reklaamida samuti foorumites, kuid selgusetuks jääb, millistes foorumites ning millised on nende tingimused. Kuna äriplaanis toodud ettevõtte turundustegevus on üldsõnaline ja osaliselt puudulik, ei saa olla kindel, et kasutatavatest meetmetest piisab klientideni jõudmiseks ning ei ole võimalik hinnata esitatud reklaamikulude realistlikkust. 5) Koostatud riskianalüüs ei ole ammendav. SWOT analüüsis toodud nõrkused ja ohud on maandatud osaliselt, mistõttu puudub võimalus hinnata, kas alustava ettevõtte juures on arvestatud kõikide riskide ilmnemisega. 6) Äriplaanist jääb selgusetuks, milliste andmete alusel on koostatud müügiprognoosid. Soovitakse koheselt tööle palgata teine töötaja (kolmas töötaja alates maikuust 2018. a), kuid ei selgu, kas suudetakse alates esimesest tegevuskuust müüa piisavalt teenuseid, et tagada kõikidele töötajatele püsiv sissetulek. Muuhulgas jääb selgusetuks taotleja ja töötajate kompetents ja kogemus nimetatud tegevusaladel. Lisaks ei selgu, kas taotlejal on olemas tunnistused ehitustööde ja korstnapühkija teenuste osutamiseks. Seetõttu pole võimalik hinnata loodava ettevõtte kasumlikkust ja jätkusuutlikkust. 7) Toetuse eest plaanitakse muuhulgas soetada väikekaubik (2500 eurot), järelhaagis (1200 eurot) ja turunduskulud (500 eurot), kuid ei ole selgitatud ega põhjendatud toetuse eest soetatavate esemete hinnaklassi ega vajadust ettevõtlusega alustamiseks. Äriplaanis ei ole kirjeldatud olemasolevaid ressursse ning ei selgu, kas soetavatest vahenditest piisab ettevõtte alustamiseks.
2(8)
3.M.H.i esitas vaide Eesti Töötukassa 14.12.2017 otsusele nr 7-8.1/17/1313, mille Eesti Töötukassa jättis 24.01.2018 vaideotsusega nr 197 rahuldamata. Vaideotsuses (tl 6-8) on lisaks vaidlustatud otsuses toodule esitatud täiendavalt järgnevad põhjendused: 1) Selgusetuks jääb, milline on ettevõtte töötaja tavapärane tööjõudlus ning kuidas planeeritakse aega erinevate tegevuste vahel, sh igapäevased hooldustööd, ehitus- ja remonditööd, kodumasinate ja elektroonika hooldus, vahendite hankimine, turundus- ja müügitöö, ettevõtte juhtimine, ettevõtte raamatupidamine jne. Samuti ei selgu äriplaanist, kuidas on ettevõttes lahendatud esimestel aastatel võimalikud asendamised, juhul kui ettevõtte põhitöötaja on puhkusel või haigestub. Puudub teave erinevate tootmis- ja teenindusprotsesside ajakulu kohta, seega ei saa hinnata, kas plaanitud tööjõuressursiga on müügiprognoosid saavutatavad. Samuti ei selgu äriplaanist, millised tegevusload, litsentsid ja registreeringud on äriplaanijärgse tegevuse alustamisel vajalikud, kui palju need maksavad ja milline on ajakulu nende taotlemisel. Äriplaani p 6.1 kohaselt hakkab loodav ettevõtte osutama ka ehitustööde teostamise teenust, korstnapühkija teenust ja tegelema puude langetamisega, mis nõuavad vastava litsentsi või loa olemasolu. 2) Äriplaani p-s 7 on kirjeldatud sihtrühmad, kuid ei selgu selle suurus ning nõudlus pakutavate teenuste järele sihtturgudel. Vaide esitaja on äriplaani p-s 7 välja toonud järgmist: „Turu potentsiaal on suur, sest tööjõuliste inimeste suundumine suurematesse linnadesse või välismaal töötamine jätkub ka edaspidi.“ Samas ei toetu vaide esitaja järeldused äriplaanis ühelegi uuringule, küsitlusele vms, millest nähtuks pakutava teenuse vastu huvi sihtturul. Eelnevast tulenevalt puudub kindlus, kas pakutaval teenusel on sihtturgu. Samuti jääb selgusetuks, kuidas on hinnanud vaide esitaja vaides sihtrühma nõudluse suuruseks turul kolmandal tegevusaastal 0,5%-1,5% majapidamistest. 3) Äriplaanist puudub täpsem toodete hinnakujundus ning omahinna arvestus ehk ei selgu, kui suured on kulutused toodetele või teenusele kliendile. 4) Konkurentsi analüüsis on nimetatud loodava ettevõtte mõned konkurendid (sarnast teenust pakkuvad ettevõtted), kuid välja on toomata loodava ettevõtte ja konkurentide võrdlus koos nõrkade ja tugevate külgede nimetamisega. Sellest tulenevalt pole võimalik hinnata loodava ettevõtte positsiooni sihtturul. 5) Finantsprognoosidest on üldistavalt tuletatav ettevõtte käivitamise ajakava koos käivituskuludega, kuid kulud ja tegevused on äriplaanis põhjalikumalt lahti kirjutamata. Seega on vaidlustatud otsuses õigesti märgitud, et sisuline ettevõtte käivitamise kava äriplaanist puudub. 6) Töötukassa jääb vaidlustatud otsuses toodud põhjenduste juurde, mille kohaselt äriplaanist puudub põhjalik turundusplaan. Koostatud riskianalüüs ei ole ammendav ning vaide esitaja poolt selles osas vaides esitatud info äriplaanis ei kajastu. Vaidlustatud otsuses on põhjendatult leitud, et äriplaanist jääb selgusetuks, milliste andmete alusel on koostatud müügiprognoosid ning seetõttu pole võimalik hinnata loodava ettevõtte kasumlikkust ja jätkusuutlikkust. 7) Äriplaani p-st 13 nähtub toetuse eest planeeritud vahendite soetamise vajadus ja spetsiifika. Äriplaanis ei ole aga kirjeldatud vaide esitajal juba olemasolevaid ressursse, mistõttu jääb selgusetuks, kas soetavatest vahenditest piisab äriplaanijärgse tegevuse elluviimiseks.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 13.02.2018 M.H.i kaebus. Kohus võttis kaebuse 07.03.2018 määrusega menetlusse Eesti Töötukassa 14.12.2017 otsuse nr 7-8.1/17/1313 ja 24.01.2018 vaideotsuse nr 197 tühistamise ning avalduse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuetes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3(8)
5.Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa 14.12.2017 otsuses nr 7-8.1/17/1313 ja 24.01.2018 vaideotsuses nr 197 toodud põhjused ei ole asjakohased ega arvesta loodava ettevõtte spetsiifikat. Samuti ei ole objektiivselt hinnatud äriplaanis ja finantsprognoosides välja toodud ettevõtluskava. Vaideotsuses ei ole arvestatud vaides esitatud selgitusi ning asjaolude kirjeldusi. Kuna äriplaan ei ole ilukirjanduslik teos, siis on kaebaja poolt äriplaanis välja toodud asjakohane informatsioon piisav, realistlik ning toetuskõlbulik. Kaebaja toob lisaks välja, et Eesti Töötukassa pikendas vaide läbivaatamise tähtaega 28.12.2017, s.o 11 päeva pärast vaide esitamist (seaduses ettenähtud 10 päeva asemel). Kaebaja jääb vaides (tl 12-13) esitatud seisukohtade juurde, mis on kokkuvõtvalt alljärgnevad. 1) Kaebaja ei pea õigeks, et äriplaani puudusena on välja toodud teeninduse kirjelduse puudumine. Teeninduse kirjeldus on äriplaanis väljatoodud p-s 6.1. Erinevaid etappe teenuste hulka ei kuulu, kuna tegemist on tervikteenustega. Samuti on mõeldamatu hakata ettevõtte poliitika järgi normeerima äriplaanis ajakulu ning töötaja tööjõudlust. Tegemist on üksiktegevustega, mille hind sõltub ruutmeetrist, objekti kaugusest, töömahukusest, vajaminevatest materjalidest jm asjaoludest. Kuna ettevõtte tegevuse hulka ei kuulu spetsiifiliste teenuste osutamine, siis ei ole ettevõtte tegevuse alustamiseks vajalik tegevuslubade, litsentside ega registreeringute olemasolu ning seega ei pidanud kaebaja vajalikuks seda äriplaanis välja tuua. Tarnijate kohta info äriplaanis puudub, kuna tegemist on tavakaupadega. Sisseostutingimused on ettevõtte tegevuse käigus müüjaga kokkulepitavad, sh arvestades ostetavaid koguseid ja nomenklatuuri. 2) Turuanalüüs on äriplaanis välja toodud p-s 7. Sihtrühma suurus on täpselt määratletav ainult statistiliste andmete põhjal (Lõuna-Eestis väidetavalt 25 000 – 35 000 majapidamist), mis ei ole aluseks sihtrühma määratlemisele. Sihtrühma suurus kujuneb välja müügitöö edukusest. Ettevõtte kolmanda tegevusaasta lõpuks oleks reaalseks klientide arvuks 0,5%-1,5%. Kuna ettevõtte ei ole tootmisettevõte, siis sihtrühma suuruse määratlemine ongi algstaadiumis statistiliste numbritega mängimine, mis ei kajasta reaalset sihtarvu. Kaebaja ei poolda äriplaani muutmist ilukirjanduslikuks teoseks. 3) Tegemist ei ole tootmisettevõttega, kus on võimalik omahind määratleda toormaterjali, tootmis- ja personalikulude, kaudsete kulude ning marginaali suhtarvuna. Teenuste omahind valemis (kaugus km + prognoositav töötundide hulk + materjalid + ettenägematud kulud protsentuaalses väljenduses = omahind) sõltub komponentidest, mis on pidevalt muutuvas korrelatsioonis. Müügihind ise on kindel komponent ning ülejäänud komponendid on muutuvad, k.a marginaal. Samas on müügihind staatiline number, millest lähtub kogu ettevõtte finantsprognoos. Kaebaja ei pidanud vajalikuks välja tuua ning selgitada ettevõtluse põhitõdesid ning kogemustel põhinevaid hinnakalkulatsiooni eripärasid. 4) Konkurentsianalüüs on äriplaani p-s 8 välja toodud ning kirjeldusele midagi lisada on raske, kuna konkreetselt sama tegevusalaga tegutsevaid ja samale sihtgrupile orienteeritud ettevõtteid Lõuna-Eestis ei ole. On ettevõtteid, mis tegelevad osaliselt samasse tegevusampluaasse kuuluvate tegevustega, kuid see ei ole nende ettevõtete põhitegevusala. 5) Ettevõtte käivitamise kava on välja toodud äriplaani p-s 12 ja sellele võib ainult lisada, et olles hobi korras tegelenud samade teenuste pakkumisega, on kaebajal olemas kliendibaas, kellele saaks koheselt ka teenust pakkuma hakata laialdaselt, kasutades toetust üksnes otseselt teenuse pakkumiseks vajalike vahendite soetamiseks. Käivitamise kava on sisuliselt lahti kirjutatud finantsprognoosis kassavoogude esimeste tegutsemiskuude arvuliste näitajatena.
4(8)
6) Turunduskulud eelarveliselt ja kuude lõikes on välja toodud kassavoogudes turustuskulude all. Otseselt turunduskulud ongi mõeldud reklaamikulude all. Äriplaanist selgub, et koduleht tuuakse välja nii reklaamkleebiste peal, kaubikul kui ka järelkärul. Samuti on loomulik, et nii trükimeedias kui ka elektroonilises meedias jookseb koduleht läbi. Kergesti leitavaks aitab kodulehe teha SEO’d ja selle võimaluste kasutamine. Kassavoogudes on reklaamile ettenähtud eelarve. Reklaamiks kulutatav summa proportsionaalselt kõigub kuust kuusse. Proportsioonide muutuse tingib nii hooajalisus, kui ka backfeedi olemus erinevate reklaamiväljundite kaupa. Seega reklaamikulude jaotus on ettevõtte jaoks väga tähtis seiremeetod. Kaebaja ei pidanud vajalikuks äriplaani ümber kirjutada turunduse põhitõdesid. 7) Äriplaanis välja toodud riskianalüüsis on kirjeldatud põhiliselt faktorid, mis võivad mõjutada tavapärast ettevõtte tööd. Kuna tegemist ei ole spetsiifilise ja kitsa suunitlusega tegevusega, siis riskifaktorid taolise tegevusalaga ettevõttele on suhtelised madalad. Toorme, aktsiisi tõus või poliitilise ning ülemaailmse majanduse muutus ei mõjuta märkimisväärses osas ettevõtte tegevussuunda, seega olnuks üleliigne ka neid äriplaani sisse kirjutada. SWOT’is kirjapandud nõrkuste osas kaebaja osalise maandamise tegurit ei näe. Personali puutuv ohutegur on maandatav/lahendatav nii madalama kategooria personali koolitamise teel (koolituskulud arvestatud finantsprognoosis), kui ka ajutise tööjõu kasutamisega. SWOT’is kirjapandud ohtude näol on tegemist faktoritega, mille maandamine toimub ettevõtte tegevuse käigus. 8) Ettevõtte müügiprognoos baseerub kogemustele, mille kaebaja on saanud, tegeledes analoogse teenuse pakkumisega. Reaalne müügiprognoos kajastub kassavoogudes. Ka on arvestatud kassavoogudes personali kulude kasvuga. Kolmanda töötaja kaasamine maikuust on otseselt seotud hooajalisusega ja pakutava teenuse nõudluse suurenemisega. See on otseselt kajastatud äriplaanis ja finantsprognoosis. Kaebaja on tegutsenud analoogsel tegevusalal juba umbes 12 aastat, mistõttu kompetentsi kogemuslikul tasandil arvab kaebaja endal olevat, ka hindamaks vajalike töötajate kompetentsi. Olemasolevate andmete põhjal on võimalik hinnata ettevõtte kasumlikkust ja jätkusuutlikkust. 9) Toetuse eest planeeritud vahendite soetamise vajadus ja spetsiifika on äriplaanis kirjeldatud p-s 13. Loodaval ettevõttel ei ole ressursse, kuid kaebaja on vajadusel suuteline võtma ettenägematute olukordade puhul omanikulaenu, et tagada ettevõtte jätkusuutlik töö.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kaebaja ei ole esitanud kaebuses sisulisi vastuväiteid vaidlustatud otsuses toodud põhjendustele, vaid tugineb peamiselt vaides toodud seisukohtadele. Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses ning vaideotsuses toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde (vt otsuse punktid 2 ja 3). Vastuses kaebusele on vastustaja põhjendanud äriplaani puuduste osas täiendavalt järgmist. Äriplaani p-s 6.1 on välja toodud üksnes erinevate teenindusvormide erinevad etapid, kuid pole neid kirjeldatud. Pole välja toodud teeninduse ajakava ja tööjõudlust, mistõttu pole võimalik hinnata, kas kavandatavate tööjõuressurssidega on müügimahud saavutatavad. Ka igal teenusel on oma hind ja omahinna kujunemist tingivad erinevad faktorid. Omahinna kujunemise aluseid äriplaanis kirjeldatud ei ole, mida kinnitab ka kaebaja vaides. Seega ei ole võimalik hinnata, kui suured on kulutused teenusele kliendile ning ühtlasi puudub kindlus, kas kaebaja on arvestanud kõikide kulutustega omahinna kujunemisel. Konkurentsianalüüsis on välja toomata loodava ettevõtte ja konkurentide võrdlus koos nõrkade ja tugevate külgede nimetamisega. Nii konkurent Kena Aed OÜ kui ka Heakord OÜ tegevusalad on äriregistri andmetel samad kaebaja loodava ettevõttega (s.o maastiku hooldus ja korrashoid). Turunduskulud on kassavoogude tabelis välja toodud üldsõnaliselt ja kuude lõikes, kuid välja on toomata täpsemad kulud
5(8)
konkreetsete meetmete ja kuude lõikes. Kaebaja poolt vaides esitatud info riskianalüüsi kohta äriplaanis ei kajastunud, mistõttu ei saanud vastustaja otsuse tegemisel sellega arvestada. Ainuüksi põhjaliku turundusplaani puudumine annab alust kahelda, kas müügiprognoosid on sellises mahus saavutatavad, et palgata juba mais 2018 teine töötaja. Äriplaanijärgselt teostab kaebaja muuhulgas ehitustöid, puude langetamist ning haljastust, kuid jääb selgusetuks, kas kaebajal on vahendid eelnimetatud tööde teostamiseks endal olemas. 2) Ebaõige on kaebaja seisukoht, et vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise teade edastati tähtaega rikkudes. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg-s 1 sätestatud 10-päevase vastamistähtaja kulgemahakkamine on vastustaja hinnangul seotud vaide registreerimisega. Vaidlus puudub selles, et kaebaja esitas vaide 17.12.2017. Kuivõrd 17.12.2017 oli pühapäev, siis sai vastustaja kaebaja vaidega tutvuda ja selle registreerida alles esmaspäeval, s.o 18.12.2017. Teate vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise kohta sai kaebaja 28.12.2017, s.o 10-ndal päeval ja seega tähtaegselt. Isegi kui vastustaja oleks rikkunud vaide lahendamise tähtaja pikendamise teate edastamise tähtaega, siis see rikkumine ei saanud antud juhul kaebaja õigusi iseseisvalt rikkuda. Tegemist ei olnud sellise menetlusnõude rikkumisega, mis võinuks mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses põhjendatult leidnud, et kaebaja äriplaan on suure riskiga. Vastustaja on seda arusaadavalt põhjendanud ning välja toonud äriplaani puudused. Kuna kaebaja jääb kaebuses juba vaides toodud seisukohtade juurde ning kohus nõustub vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodud põhjendustega (kokkuvõtlikult välja toodud kohtuotsuse punktides 2 ja 3), ei pea kohus vajalikuks neid kõiki üle korrata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
8.TTTS § 19 lg 4 p 5 kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga. Eesti Töötukassa jättis 14.12.2017 otsusega M.H.i taotluse rahuldamata, viidates tema esitatud äriplaani suure riski osas teeninduse kirjelduse, turuanalüüsi, omahinna arvutuskäigu, hinnakujunduse kirjelduse, konkurentsianalüüsi, ettevõtte käivitamise kava, põhjaliku turundusplaani ja koostatud riskianalüüsi puudulikkusele. Samuti jääb vaidlustatud otsuse kohaselt äriplaanist selgusetuks, milliste andmete alusel on koostatud müügiprognoosid; põhjendatud ei ole toetuse eest soetatavate esemete hinnaklassi ega vajadust ettevõtlusega alustamiseks ning kirjeldatud pole olemasolevaid ressursse ega põhjendatud, kas soetatavatest vahenditest piisab ettevõtte alustamiseks. Vaideotsuses on vastustaja nõustunud kaebajaga, et äriplaani p-st 13 nähtub toetuse eest planeeritud vahendite soetamise vajadus ja spetsiifika. Ülejäänud osas vastustaja ei ole kaebajaga nõustunud ning on jäänud vaidlustatud otsuses toodud põhjenduste juurde.
9.Hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on vastustaja kaalutlusotsus. Selleks tuleb vastustajal kaaluda kõiki äriplaanis toodud aspekte tervikuna ja koosmõjus, mille tulemusena peaks vastustaja jõudma järeldusele, kas plaanis seatud eesmärke on selles toodu põhjal reaalselt võimalik ka ellu viia ning kas selliselt toimiv ettevõte võiks olla jätkusuutlik. Juhul, kui ettevõtluse alustamise toetuse taotlusele lisatud äriplaanist lähtudes esineb põhjendatud kahtlus, et toetuse eest loodav ettevõte ei oleks jätkusuutlik ega suudaks tagada toetuse eesmärkide saavutamist, siis ongi esitatud äriplaan TTTS § 19 lg 4 p 5 tähenduses suure riskiga. TTTS § 9 lg 1 p 9 ja lg 3 kohaselt peab ettevõtluse alustamise toetuse andmine kui tööturuteenuse osutamine soodustama isiku töölerakendumist, milline nõue oleks täidetud vaid 6(8)
olukorras, kus esineb piisav alus arvata, et alustatav ettevõtlus oleks perspektiivikas ja tagaks taotleja tööga kindlustamise.
10.HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega ei saa kohus ise kaebaja äriplaani hinnata ega kaaluda, kas äriplaanis esinevad vead toovad kaasa TTTS § 19 lg 4 p-s 5 nimetatud suure riski või mitte. Kohus kontrollib vaid, kas vastustaja on oma otsust piisavalt põhjendanud ega ole otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusreegleid.
11.M.H.i äriplaanis (tl 19-38) sisalduvate riskide osas on kohus seisukohal, et Eesti Töötukassa on 14.12.2017 otsuses ja 24.01.2018 vaideotsuses äriplaani igakülgselt ja objektiivselt hinnanud ning arusaadavalt selgitanud, milles selle suur risk seisneb. Kaebaja on tuginenud üldsõnalisele seisukohale, et vastustaja on äriplaani hindamisel olnud subjektiivne ning vaidlusaluses otsuses ja vaideotsuses väljatoodud põhjendused ei ole asjakohased. Kaebaja on märkinud, et ta ei pidanud vajalikuks äriplaanis välja tuua ja selgitada ettevõtluse ja turunduse põhitõdesid, kuna ei poolda äriplaani muutmist ilukirjanduslikuks teoseks. Kaebaja arvates on äriplaanis välja toodud informatsioon piisav ja toetuskõlblik. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole vastustaja nõudnud ilmselgelt asjassepuutumatute või ülemääraste andmete kajastamist äriplaanis. Kui toetust taotlev isik ei pea vajalikuks äriplaanis välja tuua enda arvates „ilmselget või üleliigset“ informatsiooni, võtab ta ise riski, et tema äriplaan võib osutuda töötukassa kui ettevõtluse alustamise toetuse andmise üle otsustaja jaoks puudulikuks ning taotleja võib seetõttu jääda toetusest ilma. Vastustaja saab otsuse tegemisel lähtuda vaid talle esitatud äriplaanist. Äriplaan peab olema koostatud sellise põhjalikkusega, et vastustajal tekib selle läbitöötamisel veendumus, et plaan võib tõenäoliselt õnnestuda. Kui kaebaja ei suuda ära näidata, et tema äriplaan on põhjalikult läbi mõeldud ja teostatav ning tulu kindel ja järjepidev, siis ei ole avalike vahendite investeerimine tema tegevusse õigustatud. Kaebaja ülesanne on koostada selline äriplaan, mis veenab kavandatava ettevõtluse jätkusuutlikkuses ning on esitatud andmete põhjal usutav ja vajadusel kontrollitav. Kohus leiab, et vastustaja etteheited kaebaja äriplaanile on põhjendatud. Kohtu arvates viitab kaebaja äriplaani pealiskaudsusele näiteks kasvõi asjaolu, et kaebaja vastuväidete kohaselt ei kuulu ettevõtte tegevuse hulka spetsiifiliste teenuste osutamine ning seega ei ole kaebaja hinnangul ettevõtte tegevuse alustamiseks vajalik tegevuslubade, litsentside ega registreeringute olemasolu. Samas aga nähtub kaebaja äriplaani p-st 6.1, et loodav ettevõte hakkab osutama ka ehitustööde teostamise teenust, korstnapühkija teenust ja tegelema puude langetamisega, mis kõik siiski nõuavad vastava litsentsi või loa olemasolu. Kohus ei hakka siinkohal üle kordama ega eraldi hindama kõiki vastustaja poolt osundatud puudusi (vt otsuse p 10). Kohus leiab, et vastustaja on otsuses väljatoodud puudusi piisavalt põhjendanud. Kohus nõustub, et kaebaja äriplaanis kajastatud liialt üldise või puuduliku informatsiooni pinnalt ei ole võimalik adekvaatselt hinnata loodava ettevõtte kasumlikkust ja jätkusuutlikust.
12.Täiendavalt lisab kohus, et antud juhul oli kaebaja äriplaan sedavõrd suurte puudustega, et vastustaja poolt eraldi tähtaja andmine nende kõrvaldamiseks ei oleks olnud põhjendatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2014 otsus asjas nr 3-13-2005, p 10). Kaebajal tulnuks esitada põhjalikult ümbertöötatud või täiendatud äriplaan, mistõttu ei oleks puuduste kõrvaldamise nõue olnud eesmärgipärane. Kaebajal aga ei ole keelatud esitada vastustajale uus ettevõtluse alustamise toetuse avaldus koos ümbertöötatud või täiendatud äriplaaniga, milles oleks vastustaja esiletoodud puudused kõrvaldatud.
7(8)
13.Veel märgib kohus, et küsimus sellest, kas vastustaja edastas kaebajale teate vaide lahendamise tähtaja pikendamise kohta hilinemisega, ei ole praegusel juhul asjassepuutuv ega oma tähendust vaidlustatud otsuse või vaideotsuse õiguspärasuse hindamisel. Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas vastustajale vaide 17.12.2017 ning vastustaja pikendas vaide läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra. Seega, lugedes vaide esitamise päevaks 17.12.2017, pidi vastustaja pikendatud tähtaega arvestades vaide lahendama hiljemalt 26.01.2018. Vaideotsus on tehtud 24.01.2018 ja seega on vaie lahendatud seaduses ettenähtud tähtaega (HMS § 84) järgides.
14.Kohus on seisukohal, et vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud, seetõttu jäävad tema potentsiaalsed menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.