Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
24. august 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1458
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Tiia Pukk Puudutatud isik – X OÜ, seaduslik esindaja TK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. juuli 2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
tagavate
RESOLUTSIOON
Jätta X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. juuli 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-1458 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (MKS § 1361 lg 4; HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 20.07.2018 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse saada luba 7090 euro ulatuses aresti seadmiseks X OÜ ettemaksukontole. Taotluse kohaselt viib maksuhaldur 03.05.2018 teate nr 12.2-3/042205-1 alusel läbi X OÜ 2018. a märtsikuu käibemaksuarvestuse õigsuse kontrolli, mille tulemusena koostatakse tõenäoliselt maksuostus, millega suurendatakse X OÜ käibemaksukohustust 7090 euro võrra. Maksuhaldur on seni kogutud teabe pinnalt seisukohal, et X OÜ on kajastanud oma käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksu OÜ H arvete alusel ilma, et OÜ H oleks arvetel näidatud teenuseid ja kaupu tegelikult X OÜ-le müünud. Kuivõrd OÜ H ja X OÜ juhatuse liikmeks oli vaadeldaval ajal sama isik, on tegemist maksupettusega. Esitatud dokumentide kohaselt soetas OÜ H X OÜ-le edasi müüdud kaubad ja teenused OÜ-lt T, mille juhatuse liige
3-18-1458 on OÜ H ja X OÜ juhatuse liikme abikaasa, samas kui OÜ T ei ole reaalselt tasunud tasumisele kuuluvat käibemaksu. Seisukohta, et reaalselt pole OÜ H kaupu ja teenuseid X OÜ-le müünud, põhjendas maksuhaldur kokkuvõttes järgmiste asjaoludega: a) arvetel ja lepingutes on teostatud töid kirjeldatud vaid üldsõnaliselt; b) sõlmitud lepingus ja arves kajastatakse II korruse vahelae ehitust, samas tööde üleandmise aktis on kajastatud ka muid töid; c) 22.03.2018 arvel nr 16 kajastatud 20 tulekindlat ust ei ole objektile paigaldatud; d) 12.03.2018 arvel nr 15 on paigaldatud voodrilaua koguseks märgitud 470 m2, samas on lepingus nimetatud vahelae pindala umbes 200 m2; e) OÜ T ei ole maksuhaldurile andnud selgitusi väidetavalt teostatud tööde kohta; f) OÜ T käibedeklaratsioonidelt ei nähtu sellise materjali soetamist, mis pidi olema X OÜ objektil tehtavate tööde esemeks, samuti oli OÜ-l T vaid üks töötaja, kes üksi sellist tööde mahtu teostada ei oleks suutnud. Kuna on kahtlus, et X OÜ on osalenud maksupettuses ning äriühingul ei ole kinnis- ega muud registervara ja 01.07.2018 esitatud 2017. a majandusaasta aruande kohaselt ei ole ettevõte enam tegutsev, on maksuhalduril põhjust arvata, et kavandatava maksuotsuse tegemise korral võib selle täitmisele pööramine osutuda raskeks. Selle vältimiseks soovib maksuhaldur täitmist tagava meetmena arestida määratava maksukohustuse (s.t 7090 euro) ulatuses X OÜ ettemaksukonto.
2.Tallinna Halduskohus andis 21.07.2018 määrusega MTA-le loa arestida Eesti Vabariigi kasuks 7090 euro ulatuses X OÜ ettemaksukontol olevad ja sinna laekuvad summad. Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud. Maksuhaldur on kinnitanud, et toimetab X OÜ suhtes kontrollimenetlust ning taotluses esitatud selgituste ja taotlusele lisatud tõendite valguses on maksuotsuse tegemine usutav. Taotlusele lisatud OÜ H arvel kajastatud käibemaksusumma vastab summale, mille võrra maksuhaldur kavatseb X OÜ sisendkäibemaksu vähendada. Maksuhalduri poolt esitatud selgituste ja tõendite valguses ei saa väita, et maksuotsus, mille maksuhaldur teha kavatseb, oleks ilmselgelt õigusvastane. Maksuhalduri poolt välja toodud asjaolud, eeskätt see, et maksukohustuslaselt ei ole olnud võimalik saada adekvaatset ja kontrollimist võimaldavat teavet tehtud tööde täpse sisu, maksumuse kujunemise jms kohta, kõrvuti sellega, et ostja ja müüja on omavahel juhatuse liikme kaudu seotud isikud ning ka müüjale väidetavalt omakorda neid teenuseid müünud ettevõtja, s.t OÜ T, on seotud nii vaidlusalustel arvetel näidatud müüja kui ostjaga, õigustab kokkuvõttes kahtlust, et X OÜ on toime pannud maksupettuse, mis seisnes selles, et äriühing kajastas oma käibemaksuarvestuses OÜ H arvete alusel sisendkäibemaksu ilma, et arvetel näidatud tehingud selle äriühinguga tegelikult toimunud oleksid. Ei saa välistada, et arvetel kirjeldatud töid keegi reaalselt ka tegi, ent seni pole arusaadavalt olnud võimalik tuvastada, kes ja millises ulatuses. Samas nähtub ka ilmne maksueelise saamine, kuna nii OÜ H kui OÜ T on juhtide isikute kaudu seotud X OÜ-ga, mistõttu oli neil võimalik sõlmida omavahel kokkuleppeid. Kokkulepped seisnesid muu hulgas selles, et X OÜ käibemaksuarvestuses kajastatud sisendkäibemaksule korrespondeeruv käibemaksu tasumise kohustus jääb lõppkokkuvõttes OÜ T kanda, kes seda tegelikult ei täida ning kellelt oleks maksuvõla sissenõudmine ilmselt ka perspektiivitu. Taotluse kohaselt võib seni saadud andmete alusel asuda seisukohale, et OÜ-l T puudusid tegelikult võimalused OÜ H poolt esitatud arvetel nimetatud teenuste osutamiseks: OÜ T ei ole soetanud ehitusmaterjale, millega vaidlusalused tööd olid seotud ega andnud maksuhaldurile selgitusi tööde teostamise asjaolude kohta. Kuna X OÜ, OÜ H ja OÜ T on juhtide kaudu omavahel seotud isikud, on välistatud võimalus, et X OÜ eeldas heauskselt, et tööde teostajaks on OÜ H. 2(7)
3-18-1458 Maksuhalduri taotluses välja toodud asjaolud on piisavad kahtlustamaks, et täiendava maksukohustuse kindlaksmääramise korral võib selle sissenõudmine osutuda keerukaks. Kahtlus, et maksukohustuslase maksukäitumine on olnud ebaaus, viitab võimalusele, et ta asub ka täiendava kohustuse kindlaksmääramise korral astuma samme, et välistada kohustuse täitmist või takistada kohustuse sissenõudmist. Lisaks on maksuhaldur välja toonud, et X OÜ 2017. a majandusaasta aruande kohaselt ei ole tegemist selle aruande esitamise ajal enam tegutseva ettevõtjaga. Arvestades, et avalikult kättesaadavate registrite kohaselt ei ole äriühingul kinnis- ega registervara, on tulevikus tekkiva maksukohustuse täitmine kõige tõenäolisemalt võimalik vaid ettemaksukontole laekuva tagastusnõude vahendite arvelt. Ettemaksukonto arestimine on mõõdukas meede. Kuna 2017. a majandusaasta aruande õigsust eeldades on selle äriühingu majandustegevus praeguseks katkenud, ei saa äriühingul olla majandustegevuse jätkamise seisukohast kriitilist vajadust käibevahendite kasutamise järele. Avalik huvi maksusumma laekumise tagamise ning maksupettuse teel riigi finantshuvide kahjustamise vältimise vastu on kaalukam X OÜ õigusest vabalt kasutada ettemaksukontole laekuvaid vahendeid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.X OÜ palub 04.08.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.07.2018 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Tegelikkusele ei vasta ja tõendamata ning kohut eksitav on maksuhalduri seisukoht, et määruskaebuse esitaja on toime pannud maksupettuse. OÜ H on arvetel näidatud teenused ja kaubad reaalselt X OÜ-le müünud. Seda kinnitab akt nr 1 teostatud tööde kohta märts‒mai 2018 ja määruskaebusele lisatud fotod CCC peomaja II korruse vahelae ja teiste teostatud tööde kohta. Tõele ei vasta maksuhalduri väide, et maksukohustuslaselt ei olnud võimalik saada adekvaatset ja kontrollimist võimaldavat teavet tehtud tööde täpse sisu, maksumuse jms kohta. Tehtud tööde täpne sisu on toodud teostatud tööde aktis. Maksuhalduri seisukoht, et kuna OÜ H ja X OÜ juhatuse liikmeks oli sama isik, siis on tegemist maksupettusega, on ettevõtlusvabadust piirav. Kehtiv õigus ei keela ühel ja samal isikul samaaegselt kahte erinevat ettevõtet juhtida ja ettevõtetel omavahel tehinguid teha. Määruskaebuse esitaja lükkab maksuhalduri põhjendused maksupettuse osas ümber järgnevaga: 1) ehituspraktikas ei ole tavapärane ehitustööde lepingus 100%-lise täpsusega kokku leppida ja kirjeldada, millised on tulevikus teostatavad tööd. Teostavate tööde hulk võib ajas vastavalt vajadusele kasvada. Puudub kohustus sõlmida selleks uus leping, sest selle jaoks ongi olemas teostatud tööde akt; 2) tööde üleandmise aktis on kajastatud ka muud tööd peale lepingus ja arves kajastatud II korruse vahelae ehituse põhjusel, et need on vajalikud ja otseselt seotud II korruse vahelae ehitusega (nt puistvilla, soojusvilla ja kipsplaadi paigaldus vahelaele); 3) arvel kajastatud 20 tulekindlat ust on reaalselt objektile paigaldatud (vt määruskaebusele lisatud fotod), samuti viis maksuhaldur tõendite kogumiseks läbi vaatluse, millega veendusid selles ise; 4) see, et vahelae pindala on 200 m2, ei tähenda, et voodrilauda kasutati selle objekti ehitusel rohkem. Teostatud tööde aktist nähtub, et voodrilauda kasutati ka vaheseinte ja termotöödeldud saarte ehitusel, mis on II korruse vahelae ehitustöödega seonduvad tööd. Kokku tuleb voodrilaua koguseks täpselt 470 m2, nagu on märgitud arvel; 3(7)
3-18-1458 5) OÜ T on määruskaebuse esitajale teadaolevalt andnud maksuhaldurile ütlusi X OÜ-d puudutavate teostatud tööde kohta. Seda on kinnitanud ka OÜ T juhatuse liige MK (vt määruskaebuse lisa 11); 6) see, et OÜ T käibedeklaratsioonidelt ei nähtu sellise materjali soetamist, mida kasutati X OÜ objektil tehtavatel töödel, ei tõenda, et materjali ei oleks kasutatud. Määruskaebuse esitaja kinnitab, et materjali on peomaja ehitusel kasutatud. Seda, kuidas OÜ T oma majandustegevust ja raamatupidamist teostab, ei ole X OÜ-l kohustus teada. Tehtud tööde mahu on suuteline praktikas teostama üks tööline 1,5 kuuga, seejuures oli lepingutes töö perioodiks 3 kuud. Samuti ei ole välistatud, et OÜ T kasutas alltöövõttu või muid abilisi. Tegelikkusele ei vasta maksuhalduri väide, et X OÜ ei ole enam tegev. Äriühing tegutseb edukalt ja seda tõendavad tema raamatupidamises olevad arved ettevõtte majandustegevuse kohta ning arveldusarve väljavõte (lisatud määruskaebusele). OÜ H arvel on kajastatud käibemaksusumma 5090 eurot, kuid halduskohus on MTA-le andnud loa arestida X OÜ ettemaksukontol olevad ja sinna laekuvad summad 7090 euro ulatuses, mis on 2000 euro võrra suurem kui arvel kajastatud käibemaks. Seega ei vasta taotlusel olev summa OÜ H arvel kajastatud käibemaksusummale.
4.Maksu- ja Tolliamet palub 17.08.2018 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Koos määruskaebusega esitatud akt nr 1 teostatud tööde kohta esitati 29.05.2018 maksukontrolli käigus. Nimetatud akt ja OÜ H arve nr 16 ei ole vastavuses ega vasta tegelikkuses toestatud tööde mahule. X OÜ tegevuskohas 22.05.2018 läbiviidud vaatluse protokollist selgub, et II korruse peomajas puudusid arvetel toodud 20 tulekindlat ust. Vaatluse käigus ei selgunud, kuidas kujunesid arvele nr 15 märgitud materjalide kogused. OÜ H alltöövõtja T OÜ ei täitnud maksuhalduri korraldust anda nimetatud tehingute kohta infot. Akt nr 1 on esitatud pärast maksuhalduri poolt läbiviidud vaatlust, kuigi akti kuupäevaks on märgitud 15.05.2018 ning akti on allkirjastanud TK nii tellijana kui töövõtjana. Vaidlust ei ole selles, et 22.05.2018 puudusid X OÜ-s 20 tulekindlat ust ja värvitud voodrilaud koguses 470 m2. Samuti oli segadus muu materjali ja osutatud teenuste mahu osas, mis olid deklareeritud märtsikuu 2018 käibedeklaratsioonis (OÜ H 22.03.2018 arve nr 16 maksumusega 10 000 eurot, millele lisandub käibemaks 2000 eurot; OÜ H 12.03.2018 arve nr 15 maksumusega 25 450, millele lisandub käibemaks 5090 eurot). Määruskaebuse esitaja esitatud fotod, mis on tehtud hiljem, s.o pärast 22.05.2018, ei väära paigaldatud uste ja teostatud tööde kohta esitatud väidet. Maksukontrolli käigus on selgunud, et nii tellija kui töövõtja esindaja TK, kes on X OÜ ja OÜ H juhatuse liige, ning väidetavate tööde teostaja alltöövõtu korras T OÜ juhatuse liige (TK abikaasa), on omavahel seotud isikud, kellel on vastavalt vajadusele võimalik sõlmida kokkuleppeid ja teha tehinguid. Maksuhalduri kahtlusi kinnitavad TK maksumenetluses antud ütlused:“...H OÜ on ka minu ettevõte. H OÜ ja T OÜ tegelevad autode ostuga. H ostab T-lt ja T toob ise autosid välismaalt. H kaudu tekitasin endale vabu vahendeid. H on oma olemuselt vahendusfirma.“ MTA ei nõustu määruskaebuse väitega, et maksuhalduri viide kolmanda isiku T OÜ maksukohustuse olemasolu kohta ei ole seotud X OÜ maksupettuse kahtlusega. MTA viitab 01.03.2018 ehitustööde alltöölepingule nr 2, mis on sõlmitud peomaja II korruse vahelae ehitamiseks. Lepingu kohaselt on peatöövõtjaks OÜ H, alltöövõtjaks T OÜ ja tellijaks X OÜ. T OÜ jättis täitmata maksuhalduri korralduse, millega teda kohustati esitama dokumendid ja andma teavet tehingute osas, mis on seotud peomaja II korruse vahelae ehitusega. T OÜ ei ole 4(7)
3-18-1458 käibedeklaratsioonide lisal INF B deklareerinud materjalide soetust teistelt äriühingutelt. Arvestades, et materjalide kogused ja summad on suured, peaksid tehingupartnerid kajastama müüki oma käibedeklaratsioonide INF A osas kui müüki T OÜ-le. T OÜ-l puudub võimekus üksi teostada sellises mahus töid, mis on OÜ-le H teostatud, seda enam, et ettevõtte põhitegevuseks ei ole ehitustööd. Arusaamatu on määruskaebuse väide, et MK kui T OÜ juhatuse liige on andnud maksuhaldurile ütlusi X OÜ-d puudutavate teostatud tööde kohta. Tegemist on teadliku valeväitega. Koos määruskaebusega esitatud MK kirjalik kinnitus ei tõenda kuidagi tehingute tegelikku toimumist ega kummuta kahtlusi, et kontrollitav isik võib olla toime pannud maksupettuse. Asjaolu, et MK T OÜ seadusliku esindajana oli maksuhaldurile kättesaamatu, aga kaebajale mitte, pigem kinnitab kahtlusi maksupettuse toimepanemisest. X OÜ esitas 01.07.2018 äriregistri elektroonses versioonis 2017. a aastaaruande, kus märgiti ettevõtte jätkuvalt tegutsemise kohta – ei. MTA pidas vajalikuks selle vastuolulise info taotluses ära mainida. Samas ei ole maksuhaldur väitnud, et X OÜ-l puudus majandustegevus. 26.07.2018 on äriregistrile esitatud äriühingu aastaaruande uus versioon, kus on märgitud ettevõtte jätkuvalt tegutsemise kohta – jah. Koos määruskaebusega esitatud arvelduskonto väljatrükk on esitatud filtreeritud kujul ja sellest on näha ainult laekumised. Seega puudub ülevaade, kuidas liigub raha ettevõttest välja ja kas isikul oleks vabu vahendeid talle täiendavalt tasumisele kuuluva summa tasumiseks. Koos määruskaebusega esitatud arved kinnitavad, et isikul on laekuvate summade näol olemas rahavood ning määruskaebuse esitaja pole kuidagi põhjendanud, kuidas ettemaksukontole seatud arest mõjutaks majandustegevust selliselt, et see oleks ebaproportsionaalselt takistatud. MTA on taotluses viidanud kahele H OÜ poolt X OÜ-le esitatud arvele, milles esinevad puudused ning mis ei kajasta tegelikkuses toimunud tehinguid (12.03.2018 arve nr 15, 25 450 eurot + 5090 eurot km; 22.03.2018 arve nr 16, 10 000 eurot + 2000 eurot km). Halduskohus on lähtuvalt MTA taotlusest märkinud kahe arve käibemaksu kogusummana 7090 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.
6.MKS § 1361 lg 1 alusel esitatud taotluse läbivaatamisel ei hinda kohus seda, kas maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kontrollib üksnes järgmiste eelduste täidetust: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; d) sundtäitmise võimatus või oluline raskendatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest; e) halduskohtule esitatavas taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.
7.Ringkonnakohtu hinnangul on kõik loetletud eeldused praegusel juhul täidetud. Täitmist tagavate toimingute kontekstis ei ole nõutav maksuotsuse aluseks olevate asjaolude lõplik tuvastamine, vaid kohus peab kontrollima üksnes maksuotsuse tegemist ilmselgelt välistavate asjaolude puudumist. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtu seisukohaga, et X OÜ suhtes läbiviidava kontrolli tulemuseks võib pidada rahalise nõude määramist 7090 euro ulatuses (MKS § 1361 lg 1). Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis veenvalt kummutaksid maksuhalduri seisukoha. Tõenäoliseks saab pidada, et X OÜ hoonetes tehti ehitus- või remonttöid. Samas on maksuhaldur taotlust põhjendanud asjaoludega, et 5(7)
3-18-1458 maksukohustuslaselt ei ole olnud võimalik saada adekvaatset ja kontrollimist võimaldavat teavet tehtud tööde täpse sisu, maksumuse kujunemise jms kohta; nii ostja kui müüja esindajaks oli vaidlusaluste tehingute ajal TK; väidetavate tööde teostaja T OÜ esindaja on juhatuse liige MK, kes on TK abikaasa; kuna nii OÜ H kui OÜ T on juhatuse liikmete kaudu seotud X OÜ-ga, oli neil võimalik vajadusel sõlmida kokkuleppeid; OÜ-l T puudus võimekus OÜ H poolt esitatud arvetel nimetatud teenuste osutamiseks: maksuhalduri andmebaasidest ei nähtu, et OÜ T oleks materjale soetanud; OÜ T ei täitnud maksuhalduri 14.06.2018 korraldust nr 12.2-3/044156-2 dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks tehingute kohta, mis on seotud X OÜ peomaja II korruse vahelae ehitusega. Kuivõrd X OÜ, OÜ H ja OÜ T on juhatuse liikmete kaudu omavahel seotud, siis on välistatud võimalus, et X OÜ eeldas heauskselt, et tööde teostajaks on OÜ H. Eeltoodud asjaolude põhjal kogumis võib C OÜ-le rahalise kohustuse määramist pidada tõenäoliseks. Määruskaebuse lisadena esitatud akt nr 1 teostatud tööde kohta ja fotod ei kummuta maksupettuse kahtlust. X OÜ tegevuskohas 22.05.2018 läbi viidud vaatluse protokollist nähtuvalt puudusid II korruse peomajas arvel toodud 20 tulekindlat ust ning vaatluse käigus ei selgunud, kuidas kujunesid arvele nr 15 märgitud materjalide kogused. Maksuhaldur on kinnitanud, et akt nr 1 on koostatud ja esitatud pärast maksuhalduri poolt läbiviidud vaatlust, kuigi selle kuupäevaks on märgitud 15.05.2018. Määruskaebusega koos esitatud fotod on tehtud samuti pärast 22.05.2018 ega saa seetõttu maksuhalduri väiteid kahtluse alla seada. Kas väidetav maksupettus on ka tegelikult toime pandud, tuvastatakse edasises menetluses. Praeguse MTA taotluse rahuldamiseks on piisav, et esineb põhjendatud kahtlus maksupettuse toimepanemise kohta.
8.Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2014 määruse nr 3-13-70046 p 9 ning 07.04.2015 määruse nr 3-15-537 p 12). Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määruse haldusasjas nr 3-1452172 p 8 ning 27.01.2015 määruse haldusasjas nr 3-14-51698 p 9).
9.Praegusel juhul on põhjust arvata, et hilisem sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud andmete alusel tekkinud kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõdumise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Maksuhaldur on oma kahtlust lisaks võimalikule maksupettuse põhjendanud sellega, et äriühingul puudub kinnis- ja igasugune muu registervara, millele sissenõuet pöörata. Samuti on MTA taotluses välja toodud, et 01.07.2018 esitatud 2017. a aastaaruandes on ettevõte märkinud jätkuvalt tegutsemise kohta „ei“. Maksuhaldur sai taotluses lähtuda nendest andmetest, mitte pärast 6(7)
3-18-1458 taotluse esitamist 26.07.2018 äriregistrile esitatud aastaaruande uuest versioonist, kus on märgitud ettevõtte jätkuvalt tegutsemise kohta „jah“. Erinevalt määruskaebuses väidetust ei ole maksuhaldur taotluses märkinud, et X OÜ-l puudub majandustegevus. X OÜ on enda tegutsemise tõendamiseks koos määruskaebusega esitanud arvelduskonto väljavõtte (määruskaebuse lisa nr 20). Maksuhaldur on õigesti välja toonud, et väljavõte on esitatud filtreeritult ja sellelt nähtuvad üksnes laekumised, mistõttu puudub esitatud väljavõtte pinnalt ülevaade, kuidas liigub raha ettevõttest välja ja kas isikul oleks vabu vahendeid talle maksukontrolli tulemusel täiendavalt tasumisele kuuluva maksusumma tasumiseks.
10.Ehkki ettemaksukonto arestimine kahtlemata mõjutab negatiivselt määruskaebuse esitaja majandustegevust, ei ole MTA taotletud täitmist tagava toimingu puhul siiski tegemist omandiõigust ülemääraselt riivava meetmega, kuna puudub muu vähem koormav abinõu, mis võimaldaks saavutada eesmärki sama tulemuslikult. Koos määruskaebusega on esitatud arved (määruskaebuse lisad nr 12‒19), mis kinnitavad, et äriühingul on laekuvate summade näol olemas rahavood. Samas ei ole määruskaebuse esitaja aga esitanud mingeid tõendeid või andmeid, mis annaksid alust eeldada, et täitmist tagavad toimingud on sooritatud mahus, mis tooks kaasa X OÜ tegevuse lõppemise või muu ebaproportsionaalselt koormava tagajärje. Olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise korral pole välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina. Praegusel juhul ei saa järeldada, et loa esemeks oleva täitetoimingu mõju maksukohustuslase õigustele ja huvidele on sedavõrd intensiivne, et kaalub eelnimetatud avaliku huvi üles. MTA taotluses on arusaadavalt märgitud muu hulgas andmed tagatise kohta, mille esitamise korral lõpetab maksuhaldur täitetoimingud.
11.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et halduskohus on andnud MTA-le loa arestida X OÜ ettemaksukontol olevad ja sinna laekuvad summad 2000 euro võrra suuremas summas kui OÜ H arvel kajastatud käibemaks 5090 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et MTA on halduskohtule esitatud taotluses viidanud kahele OÜ H arvele: 12.03.2018 arvele nr 15 summas 25 450 eurot, millele lisandub käibemaks 5090 eurot ning 22.03.2018 arvele nr 16 summas 10 000 eurot, millele lisandub käibemaks 2000 eurot. Seega on halduskohus andnud õigesti MTA-le loa arestida X OÜ ettemaksukontol olevad ja sinna laekuvad summas 7090 euro ulatuses.
12.Eelneva põhjal jääb X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.07.2018 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.