Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. august 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1642
Haldusasi
OÜ S kaebus Eesti Töötukassa 11. mai 2016. a otsuse nr 101 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks lugeda koolituskaardi koostöö kehtivaks kuni selle tähtaja lõppemiseni
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. augusti 2017. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ S, esindaja SB Vastustaja – Eesti Töötukassa
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ S apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ S apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16. augusti 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-1642 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 24. septembril 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-1642 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa algatas 25.02.2016 otsusega nr
koolituskaardi kvalifitseerimiskonkursi koolituskaardi koolitajate leidmiseks kuni 31.12.2017 ning kinnitas muu hulgas Eesti Töötukassa koolituskaardi konkursi koolitajate kvalifitseerimise tingimused ja koolituskaardi koostöö põhimõtted. OÜ S esitas 23.03.2016 avalduse konkursil osalemiseks. Eesti Töötukassa kvalifitseeris 21.04.2016 otsusega nr 83 teiste hulgas OÜ S alates 25.04.2016 koolituskaardi alusel osutatava tööturukoolituse teenuse osutajaks kuni 31.12.2017.
2.Eesti Töötukassa lõpetas 11.05.2016 otsusega nr 101 koolituskaardi koostöö OÜ-ga S ja arvas ta koolituskaardi alusel osutatava tööturukoolituse teenuse kvalifitseeritud koolitajate nimekirjast välja. OÜ S esitas 24.03.2016 kaebuse Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonna Sillamäe büroo töötaja tegevuse peale koolituskaardi koostöö osas, millele Eesti Töötukassa vastas 19.04.2016, selgitades põhjalikult koolituskaardi koostöö põhimõtteid. Joobetunnustega OÜ S juhatuse liige SB sisenes 09.05.2016 kella 10.20 paiku Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonna Sillamäe büroosse ning saamata kontakti soovitud ametnikuga, sõimas Sillamäe büroo töötajaid ebatsensuursete sõnadega ja ähvardas töötajaid tappa (maha lasta). SB ei reageerinud palvele lahkuda, vaid jätkas töötajate ebasündsate sõnadega sõimamist ja ähvardamist, väites, et tal on relv. Viimaks SB lahkus, kuid naasis järgmisel päeval kella 13.00 paiku. Palvele lahkuda reageeris SB taas tapmisähvardustega. Eesti Töötukassa avalduse alusel koostas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) SB suhtes 10.05.2016 kiirmenetluse otsuse karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest ja karistas teda rahatrahviga. Kuna SB pöördus Eesti Töötukassasse koolituskaardi partneri OÜ S seadusliku esindajana ning arvestades tema poolt toime pandud tegu, ei pea töötukassa edaspidist koolituskaardi koostööd OÜ-ga S võimalikuks. Koostöö saab põhineda partnerite vastastikusel lugupidaval suhtumisel, kuid töötukassal puudub kindlus, et SB taoline käitumine ei kordu.
3.Eesti Töötukassa jättis 15.07.2016 vaideotsusega nr 53 rahuldamata OÜ S 09.06.2016 vaide Eesti Töötukassa 11.05.2016 otsuse nr 101 kehtetuks tunnistamiseks. Koolituskaardi koostöö põhimõtete p 5.2.7 kohaselt lõpetab töötukassa koolitajaga koostöö, kui ilmnevad muud mõjuvad asjaolud koostöö lõpetamiseks. Selles punktis toodud asjaolude loetelu on näitlik ega ole ammendav. Mõjuvaks asjaoluks, millele tuginedes otsustati koostöö OÜ-ga S lõpetada, oli SB solvav ja ähvardav käitumine Sillamäe büroos, mitte talle selle teo eest määratud karistus. Teave SB karistamise kohta on otsuses märgitud üksnes selleks, et kinnitada koostöö lõpetamise aluseks olnud sündmuste faktilist toimumist. OÜ S juhatus liikme käitumine ei ole üheski koostöös mingil juhul aktsepteeritav. Eesti Töötukassa on kaotanud OÜ S suhtes usalduse ning ei saa lubada koostööd partneriga, kelle seadusliku esindaja käitumise tõttu tundsid ja võivad ka edaspidi tunda end alandatuna ja ohustatuna nii töötukassa töötajad kui ka kliendid.
4.OÜ S esitas 15.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 11.05.2016 otsuse nr 101 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks lugeda koolituskaardi koostöö kehtivaks kuni selle tähtaja lõppemiseni. Kaebaja korraldas 25.04.2016–31.12.2017 kehtima 2(7)
3-16-1642 pidanud koostöölepingu täitmiseks oma majandustegevuse vastavalt ümber ning lepingu õigusvastane lõpetamine tekitab talle olulist kahju (sh saamata jääva tulu näol). Koostöölepingu ennetähtaegseks ja ühepoolseks lõpetamiseks puudus seaduslik alus ning Eesti Töötukassa 11.05.2016 otsus ja 15.07.2016 vaideotsus on nõuetekohaselt põhjendamata. Koolituskaardi koostöö põhimõtete p-s 5.2.7 välja toodud loetelu hõlmab üksnes varavastaseid, ametialaseid ja maksualaseid süütegusid, mille hulka KarS § 262 lg-s 1 ettenähtud väärtegu ei kuulu. Seega ei saanud kõnealune punkt olla koostöö lõpetamise aluseks ja vastustaja kohaldas seda lubamatult laiendavalt. Eesti Töötukassa ei ole koostöölepingu kui kestvuslepingu erakorralisel ülesütlemisel järginud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 196 sätestatut, mille arvestamise kohustus tuleneb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 105 lg-st 1. Kohtumenetluses esitatud põhjendused seoses VÕS § 196 lg-ga 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-ga 1 ei ole asjakohased, sest neile ei ole otsuses tuginetud ja neis märgitud alused puuduvad ka sisuliselt. Otsuses ei ole märgitud sedagi, millisest ajast tuleb leping lõppenuks lugeda.
5.Eesti Töötukassa vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Koolituskaardi koolitajaks olemine ei saa tekitada koolitajale mingit õiguspärast ootust lisaks neile tuludele, mida koolitaja on planeerinud tema poolt avalikult pakutavate koolituste osas. Eesti Töötukassa ei telli koolituskaardi alusel tööturukoolituse teenuse osutamisel üheltki konkreetselt koolitajalt ühtegi koolitust ega suuna ühtegi klienti ühegi konkreetse koolitaja juurde, vaid tuvastab üksnes teenust saama õigustatud isiku koolitusvajaduse. Töötukassa klient võib sarnaselt igale teisele potentsiaalsele kliendile valida ise töötukassa kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitajate poolt avalikult pakutavate koolituste seast tema koolitusvajadusele vastava koolituse. Koolituskulude hüvitamist on õigustatud taotlema töötukassa klient mitte koolitaja ning töötukassa tasub koolitajale kulud isiku eest, kes on koolituse tingimused koolitajaga eelnevalt kokku leppinud. OÜ S õigused ja kohustused koolituskaardi koolitajana (sh koolituskaardi koostöö põhimõtete järgimise nõue) tekkisid Eesti Töötukassa 21.04.2016 otsuse nr 83 alusel alates 25.04.2016. Koostöö lõpetamise õiguslikuks aluseks oli koostöö põhimõtete p 5.2.7, mis sisaldab üksnes näitlikku loetelu mõjuvatest asjaoludest, mille ilmnemise korral võidakse koolitajaga koostöö lõpetada. Koostöö lõpetamise saavad tingida ka selles punktis nimetamata, kuid mõjuvaks kvalifitseeruvad asjaolud. Praegusel juhul oli selliseks mõjuvaks asjaoluks OÜ S juhatuse liikme SB solvav ja ähvardav käitumine Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonna Sillamäe büroos, mis on tõendatud PPA 10.05.2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2330,16,001973. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 23 lg 2 p 2 kohaselt korraldab tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid töötukassa. Koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitaja puhul peab töötukassal olema kindlus, et kliendi õigused oleksid temale tööturuteenuste osutamisel igakülgselt kaitstud. Töötukassa ei saa koolitajana aktsepteerida isikut, kelle juhtorganid võivad lahendada teenuse osutamisel tekkida võivaid küsimusi viisil, mis ei ole ühiskonnas tervikuna aktsepteeritav ning seab ohtu töötukassa töötajad ja kliendid ning töötukassa maine. Kaebaja ei ole töötukassa silmis usaldusväärne partner. Haldusaktis puudus vajadus määrata selle kehtima hakkamise tähtaega, sest HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile kättetoimetamisest. Isegi kui tegemist oleks kestvuslepingu erakorralise ülesütlemisega VÕS § 196 tähenduses, oleks vastustaja käitumine ka siis õiguspärane, sest ülesütlemiseks esines VÕS § 196 lg 1 kohane mõjuv põhjus ja vastav tahteavaldus muutus TsÜS § 69 lg 1 järgi kehtivaks alates selle kaebaja poolt kättesaamisest.
6.Tallinna Halduskohus jättis 16.08.2017 otsusega OÜ S kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kaebaja ei eita, et tema seaduslik esindaja pani toime vaidlustatud otsuses märgitud teo ja teda karistati KarS § 262 lg 1 järgi rahatrahviga. Asjas on vaidlus koolituskaardi koostöö põhimõtete p 5.2.7 tõlgendamise üle ehk kas tegemist on 3(7)
3-16-1642 ammendava (kinnise) loeteluga või mitte. Vastustaja leiab õigesti, et tegemist on üksnes näitliku loeteluga, millele viitab otseselt loetelu ees märgitud üldtuntud lühend „sh“. Sõna „sealhulgas“ kasutatakse ka õiguskeeles lahtistes lõpetamata loeteludes teatud tavapäraste juhtumite (asjaolude) esiletoomiseks, kuid kindlasti mitte kinnise ja lõpliku loetelu esitamiseks. Seega saavad koostöö lõpetamise aluseks olla ka vastavas punktis nimetamata asjaolud. Otsuses kirjeldatud kaebaja esindaja käitumist saab ja tuleb lugeda selliseks mõjuvaks põhjuseks, mille alusel oli vastustajal õigus kaebajaga koostöö lõpetada. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et põhimõtete p 5.2.7 alusel koostöö lõpetamise saavad tingida üksnes süüteod, mis kuuluvad varaliste või maksu- ja ametialaste süütegude hulka. Seda ei toeta viidatud punkti grammatiline tõlgendus ning kui p 5.2.7 mõte oleks olnud sätestada koostöö lõpetamise võimalus ainult nimetatud alustel, oleks säte ka vastavalt sõnastatud. Vastustaja on korrektselt ära näidanud, mis oli selliseks muuks mõjuvaks põhjuseks koostöö lõpetamisel ning täielikult tuleb nõustuda, et töötukassal peab olema koolituskaardi kvalifitseeritud nimekirja kantud koolitaja puhul kindlus, et kliendi õigused oleksid temale tööturuteenuste osutamisel igakülgselt kaitstud. Sellest tulenevalt ei saa töötukassa aktsepteerida koolitajana isikut, kelle juhtorganid võivad lahendada teenuse osutamisel tekkida võivaid küsimusi viisil, mis ei ole ühiskonnas kindlasti aktsepteeritav. Vastustaja on õigesti leidnud, et tegemist on „muu mõjuva asjaoluga“ koostöö lõpetamiseks. Vaidlustatud otsuse, mis on sisuliselt halduslepingu erakorralise ülesütlemise teade, õigusliku alusena piisas viitest koolituskaardi koostöö põhimõtete p-le 5.2.7, mis oli koostöölepingu lahutamatuks osaks. Lepingu lõppemise tähtaja osas tuleb juhinduda HMS § 61 lg-st 1 ja lugeda leping lõppenuks vaidlustatud otsuse kaebajale kättetoimetamisest. Vastava selgituse märkimata jätmine ei muuda otsust õigusvastaseks ega ole selle tühistamise aluseks. Täidetud on ka VÕS § 196 lg 1 kohaldamise eeldused, kuigi otsuses ei ole sellele sättele tuginetud. Vastustaja leiab põhjendatult, et isegi kui kohaldada tuleks VÕS § 196 regulatsiooni, ei ole kõiki asjaolusid arvestades võimalik töötukassalt nõuda koostöölepingu jätkamist. Väited, mis puudutavad kaebajale võimalikku kahju tekkimist, väljuvad vaidluse esemest ning jäävad seetõttu tähelepanuta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.OÜ S palub 12.09.2017 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Vastustaja ja halduskohus on tõlgendanud koolituskaardi koostöö põhimõtete p-i 5.2.7 ebaõigesti, lugedes apellandi juhatuse liikme karistamise selles nimetatud muuks mõjuvaks asjaoluks. Halduslepingule kohaldatakse HMS § 105 lg 1 järgi tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid norme (arvestades ka HMS-s sätestatud erisusi). Põhimõtete p 5.2.7 tõlgendamisel tuleb eelkõige juhinduda tsiviilõiguses sätestatud lepingute tõlgendamise põhimõtetest. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, mis võib erineda ka lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest. Praegusel juhul nähtub, et lepingupoolte tahe on erinev, mistõttu tuleb VÕS § 8 alusel eelistada tõlgendust, mille kohaselt on lepingutingimus seaduslik või kehtiv. Eesti Töötukassa on põhimõtete p-i 5.2.7 tõlgendanud lubamatult laiendavalt, sest sättes toodud loetelu mõjuvatest asjaoludest hõlmab eranditult üksnes varavastaseid, ametialaseid ja majandusalaseid süütegusid. Apellandi tõlgendusest lähtumist toetab ka VÕS § 29 lg 3, sest lepingu sõlmimisel mõistis vastustaja kõnealust tingimust ka ise sellisel viisil, kuna vastaselt korral oleks ta sõnastanud p 5.2.7 teistmoodi (st mitte piirdunud vaid selles loetletud süütegudega). Vastustaja ei ole järginud ka halduslepingu ühepoolseks lõpetamiseks seaduses ettenähtud korda (HMS § 105 lg 1; VÕS § 196 lg-d 2–4) ning apellant jääb selles osas oma varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus on kokkuvõttes ebaõigesti järeldanud, et apellandi subjektiivseid õigusi on haldusmenetluses piiratud seaduse alusel (HMS § 3 lg 1).
4(7)
3-16-1642
8.Eesti Töötukassa vaidleb 12.10.2017 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja leiab jätkuvalt, et koolituskaardi koostöö põhimõtete p 5.2.7 sisaldab üksnes näitlikku loetelu ja seetõttu saab koostöö lõpetamise aluseks olla ka muu selles otseselt nimetamata, kuid mõjuv põhjus, mis ei pea olema hõlmatud varaliste, maksu- või ametialaste süütegudega. Kui p 5.2.7 mõte olnuks piirata koostöö lõpetamise võimalust üksnes selles loetletud asjaoludega, oleks see ka vastavalt sõnastatud. Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtteid tuleb käsitada tahtevaldustena ja tõlgendada neid avalikkusele suunatud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest lähtuvalt. TsÜS § 75 lg 2 kohaselt tuleb avalikkusele suunatud tahteavaldust tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Seega tuleb hinnata, kuidas konkursil osalemisest huvitatud isikud pidid sellest aru saama. Vastustaja ei ole kasutanud põhimõtete p-s 5.2.7 mitmeti mõistetavaid termineid, lühendeid ega keerukaid keelelisi konstruktsioone, mis võiksid jääda mõistlikule majandustegevuses tegutsevale juriidilisele isikule arusaamatuks. Seega pidi apellant konkursil osaledes teadma ka koostöö põhimõtete p 5.2.7 tähendust ning sätet saab seetõttu VÕS § 29 lg 3 alusel tõlgendada viisil, nagu on seda sisustanud vastustaja. Apellatsioonkaebuses toodud seisukoht, et vastustaja mõistis koolituskaardi koostöö põhimõtete p-s 5.2.7 sätestatut ka ise apellandi märgitud viisil, on meelevaldne ja ebaõige. Viited HMS § 102 lg-tele 2 ja 3 ning VÕS § 196 lg-tele 2–4 ei ole asjakohased. Vastustaja on lõpetanud koostöö apellandiga õiguspäraselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et OÜ S apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on lõppjäreldustes õige ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
10.Ringkonnakohus märgib esmalt, et asja materjalidest ei nähtu, et koolituskaardi koostöö küsimuses oleks poolte vahel sõlmitud mingi leping. Eesti Töötukassa on ka oma 06.10.2016 vastuses (tl 30-32) kaebusele märkinud, et OÜ S õigused ja kohustused koolituskaardi koolitajana perioodiks 25.04.2016–31.12.2017 tekkisid Eesti Töötukassa 21.04.2016 otsuse nr 83 (tl 39-39p) alusel, millega kvalifitseeriti alates 25.04.2016 kokku 84 koolitajat. Vaidlusaluses Eesti Töötukassa 11.05.2016 otsuses nr 101 (tl 9) ei ole samuti viidatud lepingu lõpetamisele, vaid üksnes koostöö lõpetamisele. Sisuliselt tähendas see kaebaja väljaarvamist Eesti Töötukassa koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajate nimekirjast. Kuivõrd poolte vaheline õigussuhe põhines haldusaktil, mitte haldus- või tsiviilõiguslikul lepingul, ei ole kaebaja ja halduskohtu viited halduslepingu lõpetamise sätetele ega VÕS-le praeguses vaidluses asjassepuutuvad.
11.Eesti Töötukassa 25.02.2016 otsuse nr 43 (tl 34) alusel läbi viidud koolituskaardi kvalifitseerimiskonkursi ühe alusdokumendi „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtted kuni 31.12.2017“ (tl 7-8p; tl 35-36p) p 5.2.7 on sõnastatud järgmiselt: 5.2
Töötukassal on õigus lõpetada kvalifitseeritud koolitajaga koostöö, kui ta ei kõrvalda töötukassa välja toodud puudusi etteantud tähtaja jooksul, järgmistel alustel: /.../ 5.2.7 ilmnevad muud mõjuvad asjaolud koostöö lõpetamiseks, sh kui koolitaja on esitanud kvalifitseerimiseks või koostöö käigus valeandmeid või kui koolitajat või tema seaduslikku esindajat on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest, riigihangete nõuete rikkumise, kelmuse, ametialaste, rahapesualaste või maksualaste 5(7)
3-16-1642 süütegude toimepanemise eest, kui tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud või koolitaja suhtes esinevad asjaolud, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise.
12.Koolituskaardi konkursi kvalifitseerimise tingimuste (tl 34p) p 5.4 kohaselt tuli koolitajal kvalifitseerimiseks esitada avalduses kinnitus, et ta kohustub järgima Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtteid. Sellise kinnituse on OÜ S 23.03.2016 avalduse (tl 41-41p) p-s 6 ka andnud ning koostöö põhimõtete kohustuslikkusele on vastustaja täiendavalt viidanud 22.04.2016 e-kirjas (tl 6), millega OÜ-d S teavitati tema kvalifitseerimise otsusest. Praeguses asjas on vaidlus selles, kas koostöö põhimõtete p 5.2.7 andis vastustajale õigusliku aluse koostöö lõpetamiseks OÜ-ga S. Muude võimalike koostöö lõpetamise aluste esinemisele ei ole vastustaja viidanud. Kaebaja hinnangul tuleb koostöö põhimõtete p 5.2.7 tõlgendada selliselt, et mõjuvad asjaolud koostöö lõpetamiseks saavad seonduda üksnes varaliste küsimuste või varavastaste, ametialaste või majandusalaste süütegude toimepanemisega. Vastustaja on 15.07.2016 vaideotsuses nr 53 (tl 11-11p) rõhutanud, et kaebajaga koostöö lõpetamise aluseks ei olnud OÜ S juhatuse liikme karistamine KarS § 262 lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemise eest (vt PPA 10.05.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,16,001973), vaid SB solvav ja ähvardav käitumine Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonna Sillamäe büroos, mida tõendab temale sama teo eest väärteokaristuse määramine.
13.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et OÜ S seadusliku esindaja SB käitumist Eesti Töötukassa ametiruumides 09.05.2016 saab käsitada koolituskaardi koostöö põhimõtete p-s 5.2.7 sätestatud „muu mõjuva asjaoluna“ koostöö lõpetamiseks. Sellest, et p-s 5.2.7 esitatud näitlikus loetelus välja toodud mõjuvad põhjused seonduvad peamiselt varaliste või ametialaste küsimustega, ei saa järeldada, et mõjuvad asjaolud koostöö lõpetamiseks võivadki seisneda üksnes varalistes või ametialastes küsimustes. Kõnealuse punkti mõtteks tuleb pidada esmajoones seda, et võimaldada Eesti Töötukassal lõpetada koolituskaardi koostöö selliste asjaolude ilmnemisel, mis annavad aluse usalduse kaotuseks koolitaja suhtes. Nagu märgitud, ei ole vastustaja lõpetanud koostööd SB väärteo korras karistamise tõttu, vaid SB ilmselgelt ebakohase käitumise tõttu olukorras, kus OÜ S seaduslikul esindajal ja töötukassa spetsialistil oli tekkinud lahkarvamus koolituskaardi koostöö küsimustes.
14.Kaebaja ei ole 09.06.2016 vaides (tl 10-10p) ega kohtumenetluses väitnud, et Eesti Töötukassa 11.05.2016 otsus nr 101 kajastaks 09.05.2016 sündmuse asjaolusid ebaõigesti. Seetõttu ei ole põhjust omistada määravat tähendust ka sellele, et vaidlusaluses otsuses on SB tegu kajastatud mõnevõrra erinevalt kiirmenetluse otsuses esile toodud väärteo kirjeldusest, mistõttu ei saa isikule karistuse määramine iseenesest tõendada kõigi vastustaja märgitud asjaolude esinemist. Eelkõige ei nähtu väärteoasjas tehtud otsusest SB poolset mahalaskmisega ähvardamist 09.05.2016 hommikul ega ka tema Sillamäe büroosse naasmist sama päeva pärastlõunal ning tapmisähvarduse kordamist. Väärteo kirjeldusena on välja toodud üksnes 09.05.2016 kella 10.20 ajal Sillamäe büroos ebasündsate väljendite kasutamine ja kakluse provotseerimine. Samas esinenuks ringkonnakohtu hinnangul vastustajal põhimõtete p 5.2.7 kohane mõjuv põhjus OÜ-ga S koostöö lõpetamiseks ka juhul, kui SB tegu lugeda tõendatuks üksnes väärteootsuses kajastatud ulatuses, sest ka selline käitumine poolte vahelise koostöö pinnalt tekkinud eriarvamuste lahendamiseks (s.o ebatsensuurne sõimamine ja kakluse provotseerimine) ei vasta ilmselgelt ühiskonnas üldiselt tunnustatud käitumisnõuetele ja annaks aluse usalduse kaotuseks kaebaja kui Eesti Töötukassa koostööpartneri suhtes.
6(7)
3-16-1642
15.Koostöö lõpetamise hetke vaidlusaluses otsuses täpne fikseerimine ei olnud vajalik, sest nagu vastustaja ja halduskohus on õigesti viidanud, kehtib haldusakt HMS § 61 lg 1 kohaselt alates adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest, kui haldusaktis endas ei ole nähtud ette selle hilisemat kehtima hakkamist.
16.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb OÜ S apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.08.2017 otsus muutmata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et OÜ S on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel 13.09.2017 riigilõivu 15 eurot (tl 59) ja on ringkonnakohtule lisaks esitanud menetluskulude nimekirja (tl 58), mille kohaselt on kaebaja esindajakulud apellatsiooniastmes olnud 300 eurot. Esindajakulude kandmise kohustuse olemasolu (HKMS § 109 lg 11) tõendavaid dokumente ei ole apellant esitanud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti OÜ S kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Eesti Töötukassa ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.