Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 22.08.2018, Tartu 3-18-1338 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Gilman Ahmed Nadiri kinnipidamiseks ning paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse Tartu Halduskohtu 07.07.2018. a määrus Gilman Ahmed Nadiri määruskaebus Kirjalik menetlus Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet Määruskaebuse esitaja/isik, kelle kinnipidamist taotletakse Gilman Ahmed Nadir Volitatud esindaja adv. Aldo Vassar
RESOLUTSIOON
Jätta Gilman Ahmed Nadiri määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.07.2018. a määrus Gilman Ahmed Nadiri osas muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri (PPA) isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Võru maakonnas Setomaa vallas Tiilige külas Leimani bussipeatuses 06.07.2018 kell 7.37 kinni Gilman Ahmed Nadir. Isikul puudusid dokumendid. Isik avaldas 06.07.2018 kell 20.27 soovi varjupaiga saamiseks. Isiku varjupaigataotlus registreeriti nr 7001810119, kuid taotluse osas ei ole otsust veel tehtud.
2.PPA esitas 07.07.2018 Tartu Halduskohtule taotluse Gilman Ahmed Nadiri kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel. Taotluse põhjendused: Isikul puudub välisriigi reisidokument või muu isikut tõendav dokument. Vajalik on isiku kinnipidamine kuni isikusamasuse kontroll ja isiku tuvastamine on lõpule viidud. Järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi olla tõhus. Põgenemiseohuna on käsitletav ka see, et esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolud. Isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu, kuna saabus
Eestisse ebaseaduslikult, ületades Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist ajutist kontrolljoont koos grupi isikutega selleks mitteettenähtud kohas. Esineb põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses ja kodakondsuses. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isiku algne plaan oli jõuda Saksamaale ja leida seal elukoht. Puuduvad andmed, et isik oleks üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ning pöördunud mõne Schengeni riigi saatkonna poole, et viisat või elamisluba taotleda ja seaduslikult piire ületada. Isiku käitumine viitab, et tahtlus oli suunatud ebaseaduslikule Euroopasse sisenemisele. Rahvusvahelise kaitse taotlemine ei oleks sellisel juhul eesmärk, vaid vahend, et jõuda Euroopasse. Asjas tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Põhjendatud on kahtlus isiku sõnades enda vanuse osas. Välimuse põhjal ei ole põhjust arvata, et isik on alaealine. PPA käsitleb isikut täisealisena tulenevalt VRKS § 17 lg-st 4.
3.07.07.2018 kohtuistungil selgitas Gilman Ahmed Nadir, et ta oli enne Türgis, kus agent lubas viia Saksamaale, kui tõi hoopis Eestisse. Türgis ta varjupaika ei taotlenud. Halduskohus tegi teatavaks kohtumääruse resolutiivosa, mille kohaselt kohus andis PPA-le loa Gilman Ahmed Nadiri kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 07.07.2018 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 09.07.2018. a määrusega PPA taotluse ning andis loa Gilman Ahmed Nadiri kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 07.07.2018 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Määruse põhjendused: Arvestades PPA taotluses kirjeldatud asjaolusid on isiku kinnipidamine vajalik ja põhjendatud. Ilma välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendita ei saa PPA olla veendunud, et isik on see, kelleks ta ennast nimetab. Seega on vaja kontrollida isiku isikusamasust ja kodakondsust. Oluline on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine. Esineb põgenemise oht, kuivõrd isik on ületanud Eesti välispiiri ebaseaduslikult. Põgenemisohtu kinnitavad ka isiku eelnev käitumine, Eestiga majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine. Tõenäoline on, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, kuna isik ei ole üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ega esitanud teistes Euroopa Liidu riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust. Isik ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks ta rahvusvahelist kaitset vajab. Võimalik ei ole tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, arvestades PPA taotluse asjaolusid kogumis. Isik ületas Eesti riigipiiri ebaseaduslikult, ta on rahvusvahelise kaitse soovi avaldanud pärast seda, kui ta peeti kinni ning võib pidada tõenäoliseks, et ta püüab väljasaatmisest hoidumise eesmärgil põgeneda. Põhjendatud on tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isiku küsitlemise võimalus ja isiku kättesaadavus. Seega on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse proportsionaalne. Käesolevas asjas oli PPA ametnikel põhjendatud kahtlus isiku sõnades tema vanuse osas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Gilman Ahmed Nadir esitas 09.08.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 09.07.2018. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused: Isik ei pea põhjendama või tõendama, miks ei peaks teda paigutama kinnipidamiskeskusesse. Kohus on väljunud vaidluse eseme piiridest, hinnates kinnipidamise menetluses varjupaigataotlust ja selle perspektiivi ning on lahendi tegemisel sellele ka tuginenud. Sellega rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-i 157. Kohus on meelevaldselt jõudnud
järeldusele, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik on alaealine. Jääb arusaamatuks PPA ja kohtu eeldus, nagu peaks koduriigist võõrasse riiki põgenev alaealine varjupaigataotleja tundma Eesti Vabariigi õigusnorme. Esmalt tulnuks võimaldada varjupaigateenuse kasutamist. PPA ja kohus on kergekäeliselt leidnud, et isiku kinnipidamine on põhjendatud. Isik on esitanud varjupaiga taotluse ega ole PPA eest midagi varjanud. Ka ei ole PPA välja toonud, et isik ei teeks koostööd või oleks problemaatiline. PPA taotluses ega kohtumääruses ei ole välja toodud põhjendusi, mis veenaksid, et esineks vältimatu vajadus isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Kohus ei ole põgenemisohtu piisavalt põhjendatud, millega rikkus HKMS §-i 157. Sobivama meetmena tuleks isik paigutada majutuskeskusesse, kus ta oleks samuti menetluse ajal kättesaadav. Põgenik üldjuhul sisenebki riiki ebaseaduslikult, põgenedes oma päritoluriigist ja ületades sihtriigi piiri ebaseaduslikult. Üldjuhul ei olegi põgenikul seoseid riigiga, kuhu ta põgeneb. Põhjendamatu on eeldada isiku osas soovi põgeneda, kuivõrd ta on avaldanud selget tahet taotleda varjupaika.
6.PPA esitas 16.08.2018 vastuse, milles ta palub jätta Gilman Ahmed Nadiri määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.07.2018. a määrus muutmata. PPA põhjendused: Isik on alaealine vaid oma sõnade kohaselt. Välimuse põhjal ei ole põhjust arvata, et isik on alaealine. Bangladeshi kodaniku Gilman Ahmed Nadiri passikoopias on isiku sünniajana kirjas 03.03.1998. Asjaolud viidatavad, et isik on täisealine. Isiku esialgsete selgituste kohaselt olid tema kodumaalt lahkumise põhjused majanduslikku laadi. Dokumendi puudumine on levinud praktika tagasisaatmise raskendamiseks. Isik lahkus enda sõnade kohaselt Bangladeshist umbes 2 aastat tagasi ja viibis enne Venemaale minekut ka Türgis. Seega on põhjendamatu väita, et isik saabus otse territooriumilt, kus tema elu oleks ohus, vaid ta on juba mõnda aega reisinud. Ei nähtu objektiivseid põhjuseid, miks isik ei üritanud leida seaduslikke teid Eestisse ja Euroopa Liitu saabumiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Gilman Ahmed Nadiri määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.09.08.2018. a määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab Gilman Ahmed Nadir Tartu Halduskohtu 09.07.2018. a määrust. Asja materjalidest nähtuvalt on halduskohus 07.07.2018. a määrusega teatavaks teinud üksnes määruse resolutsiooni ning 09.07.2018. a määrusega on halduskohus lisaks teatavaks teinud määruse kirjeldava ja põhjendava osa. Ringkonnakohus on varasemas praktikas (Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2017. a määrus nr 3-17-1839, p 10) leidnud, et kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse resolutsiooni ega ka hilisemat kirjeldava ja põhjendava osaga tehtud otsust ei käsitleta eraldiseisva otsustusena, vaid ühe ja sama otsusena. Ringkonnakohus jääb varasema praktika juurde. Seega tuleb Tartu Halduskohtu 07.07.2018. a ja 09.07.2018. a määrusi käsitleda ühtse määrusena, mille põhjendused on esitatud 09.07.2018. a määrusena vormistatud dokumendis. Eelnevat arvestades ringkonnakohus tõlgendab Gilman Ahmed Nadiri määruskaebust selliselt, et see on tegelikult esitatud 07.07.2018. a määruse vaidlustamiseks.
9.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei ole määruse tühistamise aluseks. Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Määruskaebuse esitaja väitel on halduskohus väljunud vaidluse eseme piiridest, hinnates kinnipidamise menetluses varjupaigataotlust ja selle perspektiivi. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega. Ringkonnakohtule ei nähtu vaidlustatud kohtumäärusest, nagu oleks halduskohus hinnanud varjupaigataotlust ja selle perspektiivi, vaid nähtuvalt kohtumäärusest on halduskohus hinnanud PPA 07.07.2018. a taotluses varjupaigataotleja Gilman Ahmed Nadiri kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks märgitud asjaolusid kogumis, leides kokkuvõttes, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks on proportsionaalne. Halduskohus on üksnes sedastanud määruse p-s 11, et põhjendatud on tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isiku rahvusvahelise kaitse taotlust, milleks tuleb tagada menetluse ajaks isiku küsitlemise võimalus ja isiku kättesaadavus. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et määruskaebuse esitaja esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA viitas 07.07.2018. a taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 2, 4 ja 5. VRKS § 361 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus käesolevas asjas vaidluse eseme piiridest väljunud (HKMS § 2 lg 3) ega ole seega ka rikkunud HKMS §-i 157.
11.Määruskaebuse esitaja rõhutab, et ta on alaeline. Tegemist on üksnes määruskaebuse esitaja enda väitega. Vaidlustatud kohtumääruses (p 12) on halduskohus asjakohaselt leidnud, et PPA ametnikel oli põhjendatud kahtlus isiku sõnades tema vanuse osas ning lähtudes VRKS § 17 lg-s 4 sätestatust otsustab PPA taotleja käsitamise alaealisena või täisealisena ning PPA leidis taotluses, et välimuse põhjal ei ole põhjust arvata, et isik on alaealine. PPA märgib 16.08.2017. a vastuses, et Bangladeshi kodaniku Gilman Ahmed Nadiri passikoopias on isiku sünniajana kirjas 03.03.1998. Seega viitavad asjaolud, et isik on täisealine.
12.Määruskaebuse esitaja väitel on halduskohus meelevaldselt jõudnud järeldusele, et isik on esitanud vajupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Väljasaatmise edasilükkamise või nurjamise eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud, s.h taotluse esitamise aeg, varasemad ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (Riigikohtu 29.01.2015. a määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul PPA taotluses välja toodud asjaolud (s.o määruskaebuse esitaja saabus Eestisse ebaseaduslikult, ületades Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise kontrolljoone selleks mitteettenähtud kohas; isik tabati 06.07.2018 kell 7.37, kuid alles kell 20.27 avaldas ta soovi varjupaiga saamiseks; isiku algne plaan oli jõuda Saksamaale ja leida seal elukoht; isikul ei olnud kaasas reisidokumenti; puuduvad andmed, et isik oleks üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ning pöördunud mõne Schengeni riigi saatkonna poole, et endale viisat või elamisluba taotleda ja siis seaduslikult piire ületada; isikul puuduvad majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed Eestiga ning elukoht) ning ka isikuandmete ankeedis märgitu (isiku enda väitel lahkus ta Bangladeshi Rahvavabariigist juba 2 aastat tagasi, viibides enne Venemaale minemist ka Türgis) annavad kogumis alust mõistlikuks kahtluseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimise eesmärgil ning esineb oht, et vabanemise korral isik lahkub Eestist ega ole enam PPA-le kättesaadav menetlustoiminguteks.
13.Määruskaebuse esitaja väitel ei ole halduskohus põgenemise ohtu piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väitega ei nõustu. Halduskohus on määruses (p 8) põhjendatult tuvastanud, et esineb põgenemise oht. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 11 lg 2 p 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustatud igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele, s.h andma toimingut sooritavatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi. Kohtupraktikas on sedastatud, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda, kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (Riigikohtu 29.01.2015. a määrus nr 3-3-1-52-14, p 14). Riigikohtu eelviidatud seisukoht on asjakohane ka käesolevas menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja ümber lükanud halduskohtu seisukohta põgenemise ohu esinemise kohta. Kohtupraktikas on ka sedastatud, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu 29.01.2015. a määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik kaaluda VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete (elamine kindlaksmääratud kohas; ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva) kohaldamist, kui kinnipidamiskeskusesse paigutatava isiku puhul on tuvastatud põgenemise oht. Põgenemise ohu korral isiku paigutamine varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, kus järelevalve teostamine ei ole niivõrd tõhus kui kinnipidamiskeskuses, ei tagaks eesmärki, mida käesoleval juhul taotletakse, s.o vältida isiku põgenemist. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui ka proportsionaalne meede.
14.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Gilman Ahmed Nadiri määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.07.2018. a määruse Gilman Ahmed Nadiri osas muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.