Muud

Kohtu seisukoht 1.Kohus asub seisukohale, et taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna esitatud taotluse läbivaatamiseks puuduvad esialgse õiguskaitse eeldused ning samuti ei saaks sekkuda halduskohus Põhja-Sakala Vallavolikogu töösse selleks pädevuse puudumise tõttu. 2.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 3 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kohtule esitatava kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

HKMS § 251 lg 1 on määratletud vajalikud esialgse õiguskaitse abinõud. Antud juhul on taotleja viidanud HKMS § 251 lg 1 p 3, mille kohaselt peaks kohus kohustama haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma või vajalikku toimingut sooritama. 3.Esmalt märgib kohus, et antud juhul ei ole esitatud halduskohtule lahendamiseks kaebust, mis pädevuse poolest oleks lahendatav halduskohtus ning vajaks eelnevalt esialgse õiguskaitse läbivaatamist. Samuti puudub antud asjas vaidemenetlus, mille olemasolul oleks võimalik põhjendatult esitada esialgse õiguskaitse taotlus. Teiseks märgib kohus, et volikogu sisene töökorraldus ei ole vaidlustatav halduskohtus. Halduskohtu pädevusse (sealhulgas ka esialgne õiguskaitse) kuuluvad vaidlused, mis on tekitatud avalik-õiguslikus suhtes. Mis puudutab kohaliku omavalitsuse volikogu tööd ja pädevust, on see reguleeritud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetud õigusaktidega ning vastava põhimäärusega. 4.Antud juhul soovib taotleja, et kohus sekkuks volikogu töösse ja kohustaks 23.08.2018 toimuval volikogu istungil võtma päevakorda revisjonikomisjoni tööplaani muutmise küsimuse (tl 14). Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav kui põhivaidluse ese ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kui esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, tuleb jätta see HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Eeltoodu alusel jätab kohus esitatud taotluse läbi vaatamata, kuna see ei ole lahendatav halduskohtus. 5.Esialgse õiguskaitse taotluselt on tasutud riigilõivu 15 eurot.

Riigilõivuseaduse § 12 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Kaebajal tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada Tartu Halduskohtule kirjalik taotlus, milles märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.