lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-179/15

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-179/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1484
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

03.08.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-179

Haldusasi

XX kaebus Eesti Töötukassa kohustamiseks vastata korrektselt kaebaja 08.01.2017 ja 09.02.2017 teabenõuetele ning mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.06.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada XX apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 15.06.2018 otsuse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Töötukassa võttis 20.01.2016 otsusega nr TA16-0008674 XX töötuna arvele. Töötukassa 03.01.2017 otsusega nr TA17-0000615 lõpetati XX töötuna arvelolek, kuna ta ei ilmunud mõjuva põhjuseta Töötukassasse vastuvõtule.
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Töötukassa 03.01.2017 otsuse nr TA170000615 tühistamiseks ja Töötukassa kohustamiseks tagada kaebajale ettenähtud toetuste saamine, Töötukassa kohustamiseks vastata korrektselt kaebaja 08.01.2017 ja 09.02.2017 teabenõuetele ning 27 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise saamiseks.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tallinna Halduskohus lõpetas 26.04.2018 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse Töötukassa 03.01.2017 otsuse nr TA17-0000615 tühistamise ja Töötukassa kohustamise tagada kaebajale ettenähtud toetuste saamine nõuetes.

Tallinna Halduskohus jättis 15.06.2018 otsusega kaebuse rahuldamata.

3-17-179 Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu, kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus. Kaebaja ei ole näidanud vastustaja tegevust või tegevusetust, mis oleks vastuolus seadusega ning oleks teadlikult suunatud kaebaja väärikuse alandamisele. Väärikuse alandamisena on käsitatav olukord, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud tema põhilisi inimõigusi. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Kaebaja leiab ekslikult, et tal oli õigus vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 31 lg 4 p-dele 2 ja 3 asendada Töötukassasse isiklik vastuvõtule tulemine telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu pöördumisega. Vastustajaga kohtuvaidluste pidamine ei ole muu töö leidmist soodustav meede TTTS § 31 lg 4 p 2 tähenduses. Kaebaja suhtes ei kohaldunud ka TTTS § 31 lg 4 p 3, milles peetakse silmas isiku raskendatud terviseseisundit, mis püsivalt takistab Töötukassasse vastuvõtule tulemist. Kaebaja esitatud arstitõendist nähtub, et tema haigestumine oli ajutine (16.12.2016–06.01.2017). Vastustaja määras kaebajale uue vastuvõtu aja, mille peale kaebaja ei teatanud, et ta on jätkuvalt haige ega saa määratud ajal vastuvõtule tulla. Tehnilise lahenduse abil pöördumise mittevõimaldamine ei ole käsitatav vastustaja õigusvastase tegevusena, mis võiks kaasa tuua kaebaja väidetud mittevaralise kahju rahalise hüvitamise. Kaebaja palus 08.01.2017 teabenõudes vastustajal esitada kõnede väljavõtted ja temale Töötukassast 16.12.2016 tehtud kõne salvestus. Vastustaja selgitas kaebajale 09.01.2017 vastuses, et Töötukassa maakondlikes esindustes kõnesid ei salvestata. Ehkki vastustaja ei viidanud teabenõude täitmisest keeldumise alusele (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 2), on vastusest üheselt selge, et vastustajal ei ole kaebaja küsitud teavet. Kõnede väljavõte ei ole avalik teave AvTS § 3 tähenduses, kuna seda teavet ei loo vastustaja, vaid vastav kohustus on sideteenuse pakkujal. Kaebaja palus 09.02.2017 teabenõudes esitada talle teave MM 2016. aasta palgaandmete, tööl käidud aja jm kohta. Vastustaja esitas kaebaja nõutud andmed 10.03.2017 vastusega. Vastustaja käsitas kaebaja teabenõuet õigesti selgitustaotlusena.

5.XX esitas 16.07.2018 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 15.06.2018 otsuse tühistamiseks. Kuigi kaebaja ei nõustu teabenõuetele vastamist puudutavas osas halduskohtu seisukohtadega, loobub ta vaidluse lihtsustamise huvides nende nõuete menetlemisest ning keskendub peamisele nõudele – au ja väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. Kaebaja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. TTTS § 31 lg 4 p-s 3 ei ole sätestatud, et raskendatud terviseseisund peab olema püsiv. Haiguslehega kodus viibival isikul esineb takistus Töötukassasse vastuvõtule tulemiseks ning talle peaks võimaldama vastuvõttu tehnilise vahendi abil. Oleks ebamõistlik nõuda, et haigestunud inimene peab enese ja teiste inimeste tervise kahjustamisega riskides tulema Töötukassa büroosse. Eirates kaebaja tahteavaldusi ning sundides kaebajale ühepoolselt peale oma tahet, toimis vastustaja õigusvastaselt ning kaebaja väärikust alandavalt. Vastustaja ei tundnud huvi kaebaja terviseseisundi ega selle vastu, kas kaebaja on temale vajaliku info kätte saanud. Vastustaja valetas kaebajale 21.12.2016 e-kirjas, et kaebajal ei ole õigust telefoni või e-kirja teel nõustamist saada. Vastustaja tugines sisuliselt üksnes TTTS § 31 lg 4 p-le 1, jättes arvestamata sama sätte p-d 2 ja 3. Kaebaja vastab p 2 tingimustele, kuna ta peab Töötukassaga kohtuvaidlust muu hulgas kaebaja soovitud õppe-töökoha küsimuses, mis on käsitatav muus töö leidmist soodustavas meetmes osalemisena. Samuti oli kaebaja suhtes tema haigestumise tõttu kohaldatav p 3. Kuna seadus ei keela vastustajal isikuid tehnilise vahendi abil nõustada, oleks seda võimalust tulnud tema huve ja olukorda arvestades ka kaebajale pakkuda.

2(4)

3-17-179 Kaebaja kirjutas vastustajale 22.12.2016 e-kirja, milles palus vastustajal selgitada oma tegevust. Vastustaja vastas kaebaja e-kirjale alles seitsmendal päeval pärast kaebaja kirja saamist. Vastustaja suhtus kaebajasse mõnitavalt, väites, et tuleb kaebajale vastu, kuigi tegelikult eiras vastustaja täielikult kaebaja põhjendatud soove.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel kaebaja avaldust teabenõuetele vastamiseks kohustamise nõuete „menetlemisest loobumiseks“ selliselt, et kaebaja ei soovi selles osas halduskohtu otsust vaidlustada. Kohustamisnõuete osas on halduskohtu otsus seega jõustunud ning ringkonnakohus käsitleb oma määruses üksnes kahju hüvitamise nõuet.
7.HKMS § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 31 alusel tagastada.
8.HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kaebaja väidab, et vastustaja tegevuse või tegevusetusega on haavatud tema au ja alandatud tema väärikust. Vastustajale etteheidetav tegevus või tegevusetus seisneb eelkõige selles, et vastustaja ei arvestanud kaebaja väidetavate õiguste ja huvidega ega võimaldanud kaebajal Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel saada nõustamist telefoni teel või muu tehnilise lahenduse kaudu. Ringkonnakohtule ei nähtu haldusasja toimikust, et vastustaja ametnikud oleks kaebajaga suhelnud solvaval või muul moel ebakohasel viisil. Ehkki vastustaja keeldumine nõustamisest tehnilise lahenduse abil võis kaebajale tekitada mõningaid ebamugavusi, ei saa vastustaja tegevust pidada kaebusega kaitstavate õiguste intensiivseks riivamiseks.
9.TTTS § 31 lg 4 p-st 2 tuleneb, et Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel võib individuaalses tööotsimiskavas kokku leppida telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu pöördumise, kui töötu osaleb tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Töötukassaga kohtuvaidluste pidamine – sõltumata kohtule esitatud kaebuste eesmärgist – ei ole käsitatav muus töö leidmist soodustavas meetmes osalemisena viidatud sätte mõistes. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (879 SE) seletuskirjas1 (lk 2) on muu tööle saamist toetava meetme näiteks toodud tööklubis osalemine. Erinevalt seletuskirjas toodud näitest ei ole kohtuvaidluste pidamise eesmärk töö leidmise soodustamine. Lisaks tuleb arvestada, et TTTS § 31 lg-s 4 sätestatud erandite kohaldamise eelduseks on ka vastav kokkulepe individuaalses tööotsimiskavas. Isik ei saa ühepoolselt nõuda erandi kohaldamist, kui selles pole tööotsimiskavas kokku lepitud.
10.TTTS § 31 lg 4 p 3 võimaldab Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel leppida kokku tehnilise lahenduse kaudu pöördumise ka juhul, kui Töötukassasse vastuvõtule tulemine on raskendatud terviseseisundist või puudest tingitud liikumistakistuse või muu erivajaduse tõttu. Ringkonnakohus märgib, et kõnealuses sättes ei peeta silmas „raskendatud terviseseisundit“ nagu halduskohus on ekslikult leidnud, vaid olukorda, kus terviseseisundist tingitud liikumistakistus raskendab Töötukassasse vastuvõtule tulemist. Küll aga tuleb nõustuda Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cee6fd83-aa8f-85fb-b0b1f9f6a8e3174a/T%C3%B6%C3%B6turuteenuste%20ja%20toetuste%20seaduse%20ning%20t%C3%B6%C3%B6tuskindlustuse%20seaduse%20muutmise%20seadus.

3(4)

3-17-179 halduskohtuga selles, et p-s 3 mõeldakse püsivat või pikaajalist terviseseisundit, mille tõttu on isikul liikumine raskendatud. Töövõimetoetuse seaduse eelnõu (671 SE), millega muu hulgas täiendati TTTS-i, seletuskirjast2 (lk 68) järeldub, et TTTS § 31 lg 4 p-ga 3 sooviti anda vähenenud töövõimega tööotsijale võimalus Töötukassaga paindlikumaks suhtlemiseks. Töövõimetoetuse seaduse § 1 lg-st 1 tuleneb, et vähenenud töövõime põhjuseks peetakse eelkõige pikaajalist tervisekahjustust. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid pikaajalise tervisekahjustuse kohta. Toimikus olevast arstitõendist (tl 12) nähtub, et kaebaja haigestumine oli lühiajaline. Lühiajalise haigestumise korral ei ole isikul pikaajaliselt takistatud vastuvõtule tulemine ning Töötukassal on võimalik isikule määrata uus vastuvõtu aeg. TTTS ei näe sellises olukorras ette isiklikult vastuvõtule tulemise asendamist tehnilise lahenduse abil pöördumisega. Kuna kaebajal polnud õigust nõuda vastuvõtule tulemise asemel pöördumise võimaldamist tehnilise lahenduse abil, ei olnud vastustaja tegevus selle võimaldamata jätmisel õigusvastane ning kaebajale uut vastuvõtu aega määrates toimis vastustaja õiguspäraselt. Vastustaja ei viivitanud kaebaja kirjadele vastates ebamõistlikult. Kui kaebajal polnud võimalik vastustaja määratud uutel aegadel (28.12.2016 ja 02.01.2017) vastuvõtule minna, oleks ta saanud vastustajat teavitada, et ta on jätkuvalt haige. Kohtule esitatud kirjavahetusest (tl 8-11) ei nähtu, et kaebaja oleks pärast uute aegade määramist ja enne 03.01.2017 otsuse saamist teatanud vastustajale, et vastuvõtule ilmumine ei ole haiguse tõttu võimalik. Selle asemel nõudis kaebaja 21.12.2016 e-kirjas vastustajalt, et edaspidi võimaldataks tal vastuvõtule tulemise asemel teha pöördumine tehnilisi vahendeid kasutades, kuna ta peab Töötukassaga kohtuvaidlusi, mis on tema arvates töö leidmist soodustav meede. Arstitõendi (väljastatud 05.01.2017) esitas kaebaja vastustajale alles pärast seda, kui vastustaja oli tema töötuna arveloleku lõpetanud.

11.Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eelduseks muu hulgas kahju tekitamine avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega (tegevusetusega). Kuna vastustaja tegevus oli õiguspärane, ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid ringkonnakohtule alust halduskohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Seega on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b841339be10cf/T%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imetoetuse%20seadus.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja