Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. augustil (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-18-423 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 18. augusti 2017. a käskkirjaga nr 6-2/682-1 (I kd, tl 103) kinnipeetav J.T.e (kaebaja) alates 21. augustist 2017 tähtajatult majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale V7 ja V8 eluosakondade üldkasutatavates ruumides tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.
2.Viru Vangla karistas 18. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 6-3/1245-1 (I kd, tl 109-112) kaebajat distsiplinaarkorras 16. novembril 2017 toime pandud vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ja 2. detsembril 2017 toime pandud VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Rikkumised seisnesid selles, et kinnipeetav ei allunud korraldusele asuda tööle majandustöödele koristajana. Kaebaja esitas 2. jaanuaril 2018 vaide käskkirja nr 6-3/1245-1 kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 1. veebruari 2018. a vaideotsusega nr 6-12/2-2 (I kd, tl 144-146) vaide rahuldamata.
3.Viru Vangla karistas 16. jaanuari 2018. a käskkirjaga nr 6-3/50-1 (I kd, tl 83-86) kaebajat distsiplinaarkorras 16. detsembril 2017 toime pandud VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ja 5. jaanuaril 2018 toime pandud VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Rikkumised seisnesid selles, et kinnipeetav ei allunud korraldusele asuda tööle majandustöödele koristajana. Kaebaja esitas 22. jaanuaril 2018 vaide käskkirja nr 6-3/50-1 kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 21. veebruari 2018. a vaideotsusega nr 6-12/48-2 (I kd, tl 141-143) vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 25. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 18. detsembri 2017. a käskkirja nr 6-3/1245-1 ja 16. jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-3/50-1 tühistamise nõudes. Tartu Halduskohus võttis 26. märtsi 2018. a määrusega kaebuse menetlusse ning määras 4. mai 2018. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja taotleb distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade nr 6-3/1245-1 ja 6-3/50-1 tühistamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgnevad.
5.1.Vaidlustatud käskkirjad on kaalutlusvigadega, nõuetekohaselt motiveerimata ja määratud karistused on ebaproportsionaalsed.
5.2.Vangla on eiranud uurimisprintsiipi ega ole arvestanud kaebaja selgitusi, vastuväiteid ja tõendeid, sh kaebaja tervislikku seisundit puudutavat ja ekspertarstide otsuseid. Vangla on hinnanud tõendeid valikuliselt, distsiplinaarmenetlus oli ebaobjektiivne ja kallutatud.
5.3.Kaebajal on diagnoositud lülisambamurru jääknähud ja sellest tulenevalt on tal ägedad seljavalud ning valu kiirgub jalgadesse, ribidesse ja kätesse. Kaebaja tarbib igapäevaselt valuvaigisteid ning tema tervislik seisund ei võimalda töötada koristajana, sest lülisambamurru järgsest seisundist tulenevad tegutsemispiirangud. Eesti Töötukassa 27. septembri 2017. a töövõime hindamise otsusega nr TVH/17/045199 (I kd, tl 32) on kaebajal tuvastatud osaline töövõime. Otsuse kohaselt esineb kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas
3-18-423 ja raske tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mis on põhjustatud lülisambamurru järgsest seisundist. Kaebajal on koormustaluvuse alanemise ning alaseljas ja jalgades esinevate valude tõttu raskendatud käimine, mitmesugustes kohtades liikumine ning keha põhiasendi muutmine ja säilitamine. Seljavalude tõttu on raskendatud esemete tõstmine ja kandmine, käte sirutamine esemete haaramiseks, käte või käsivartega pööramine või keeramine ning igapäevatoimingute tegemine.
5.4.Kaebajal esinesid tööle asumise korralduste andmise päevadel tugevad seljavalud, mille leevendamiseks võttis ta arsti poolt määratud valuvaigistit, mis aga ei aidanud ning valu püsis. Vaatamata seljavalule anti kaebajale nimetatud päevadel korraldused tööle asuda. Töötamiseks andsid loa meditsiiniõed. Kusagilt ei nähtu, et töövõimelisuse hindamisel oleks meditsiiniõed kaebaja valudega arvestanud. Seejuures oli kaebaja vererõhk 16. novembril 2017 väga kõrge, kuid vaatamata sellele hinnati ta töövõimeliseks.
5.5.Raviloos nr 127 (I kd, tl 66-67) märkis vangla neuroloog, et kaebaja tööle määramisel tuleb tugineda töövõime ekspertiisi hinnangule. Sotsiaalkindlustusameti 14. detsembri 2017. a puude raskusastme tuvastamise otsuse nr P26-2017-166344 (I kd, tl 31) kohaselt esineb kaebajal keskmisele puude raskusastmele vastav liikumise funktsiooni kõrvalekalle ning keskmisele puude raskusastmele vastav muu (käeline tegevus) funktsiooni kõrvalekalle. Qvalitas Arstikeskus AS poolt teostatud töövõime hindamise ekspertiisi (I kd, tl 34-39) kohaselt ei võimalda kaebaja terviseseisund tal üldfüüsilist tööd teha ning kaebajale sobib ainult istuv töö, aga selliseid töötingimusi talle praegu vanglas tagatud ei ole. Koristustöö võib kaebaja tervist kahjustada ja tekitab talle ülemääraseid kannatusi.
5.6.Vanglaametniku korralduste täitmata jätmine oli õigustatud, kuna objektiivsetel põhjustel (tugevad valud, töötamine ebasobivates töötingimustes ja mh raske tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnad) ei olnud kaebajal võimalik korraldust täita ning korralduse tühisus oli ilmselge.
5.7.Rikutud on topeltkaristamise keeldu, kuna 16. novembril 2017, 2. detsembril 2017, 16. detsembril 2017 ja 5. jaanuaril 2018 tööle mitteasumisi on käsitletud eraldi rikkumistena, mis on vastuolus ne bis in idem põhimõttega.
6.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning jääb kohtueelses menetluses väljendatud selgituste ja põhjenduste juurde. Vastustaja vastuväited kaebusele on kokkuvõtlikult järgnevad.
6.1.Vahetult enne tööle määramise käskkirja välja andmist hindas perearst isiku töövõimelisust. Vangla rõhutab, et töövõimetust tingivad asjaolud on tõsised terviseprobleemid, mis ei saa tekkida nö üleöö. Viru Vangla meditsiiniosakonna arst kooskõlastas kaebaja tööle määramise arvestades kinnipeetava terviseseisundiga. Kaebaja tervisekaardi 31. juuli 2017. a raviloost nr 55 nähtub, et arst on teadlik kinnipeetava traumast ning otsuse tegemisel on sellega arvestatud. Arst leidis, et isik võib täita koristaja tööjuhendi pdes 1.1, 1.3 ja 1.4 sätestatud tööülesandeid. Kooskõlastuse andmisel arvestas vangla arst asjaoluga, et kinnipeetaval on olnud lülisambamurd. Ka 27. septembri 2017. a otsuse nr TVH/17/045199 tegemisel on arvestatud just nimelt Viru Vangla meedikute poolt tervisekaardis kajastatud andmetega. Seega ei saa väita, et vangla ei arvestanud isiku tööle määramisel tema terviseseisundiga ning et vangla arsti kooskõlastus on ebaõige.
6.2.Mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei tingi ajutist töövõimetust. Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid toiminguid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta kasutab selleks sobivaid töövõtteid ja –vahendeid. Praktikas kulub kinnipeetavatel üldkasutatavate ruumide koristamisele ca 0,5 – 1,5 tundi. Vangla tööjuhendis esitatud kirjelduse järgi on tegemist kerge füüsilise koormusega tööga. Kui kaebaja on võimeline kirjutama kohtule 29-lehelist kaebust koos mitmekümneleheliste lisadega ja esitama mitmeid sama pikki pöördumisi ka vanglale, siis on ta vangla hinnangul võimeline ka lapiga tolmu pühkima.
3-18-423
6.3.Vahetult peale korraldusele mitte allumist kontrollis kinnipeetava tervislikku seisundit Viru Vangla meditsiiniõde, kes ei näinud põhjust anda kinnipeetavale tööst vabastust. Vastustajal puudub igasugune põhjus kahelda meditsiiniõe erialaste otsuste õigsuses. Seega puudus kaebajal õigustus tööle asumise korralduse täitmisest keeldumiseks, kuna tema tervislik seisund võimaldas tal teha kergemaid koristustöid. Korralduste täitmata jätmine on raske vangla julgeolekut ohustav distsipliinirikkumine.
6.4.Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 21. märtsi 2018. a arvamuse (I kd, tl 194195) kohaselt on Viru Vangla meditsiiniosakond kaebaja töövõimet õigesti hinnanud.
6.5.Isiku karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1-41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlused, kaebajat on teavitatud temapoolsetest rikkumistest ja distsiplinaarmenetluste algatamisest, isikule on antud võimalus anda selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistused on määranud ettenähtud tähtaja piires pädev isik, määratud karistused on proportsionaalsed.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja on vaidlustanud Viru Vangla käskkirjad, millega määrati talle distsiplinaarkaristusteks kartserisse paigutamine VangS § 67 punkti 1 ja § 37 lg 1 rikkumiste eest, kuna kaebaja ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldustele asuda tööle majandustöödele koristajana.
8.VangS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui sama seadus ei sätesta teisiti. Töökohustus puudub VangS § 37 lg-s 2 loetletud isikutel, sh kinnipeetaval, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (p 3). Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu halduskolleegiumi 29. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-1-15, p 17). Tööle asumise korralduse puhul ka siis, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15).
9.Kaebaja määrati Viru Vangla 18. augusti 2017. a käskkirjaga nr 6-2/682-1 tööle majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 21. augustist 2017. Kaebaja tööülesanneteks oli põrandate kuivpuhastus; tolmu pühkimine horisontaalsetelt pindadelt ja kambriuste pesemine (I kd, tl 103). Nimetatud haldusakti on kaebaja küll kohtus vaidlustanud ning kaebus on hetkel ettevalmistavas menetluses halduskohtus (haldusasi nr 3-17-2049), ent see asjaolu ei takista käesoleva haldusasja raames vaidlustatud distsiplinaarkaristuste määramise õiguspärasuse hindamist, kuna HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab halduskohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Lisaks tuleb arvestada, et kui hiljem tuvastatakse, et kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. VangS § 67 p 1 kontekstis ei ole määrav tähtsus mitte kaebaja tööd reguleerinud haldusaktide jätkuval kehtivusel, vaid distsiplinaarsüüteo koosseisu elementidel ja kinnipeetava süüd välistavatel asjaoludel. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29. septembri 2015. a otsused asjades nr 3-3-2-1-15 ja 3-3-2-2-15). Seega, isegi kui eelnimetatud tööle määramise käskkiri kohtumenetluse tulemusena tühistatakse, ei muutu selle alusel antud korraldused asuda tööle iseenesest tühisteks ega õigusvastaseks.
3-18-423
10.Kaebajale 16. novembril 2017, 2. detsembril 2017, 16. detsembril 2017 ja 5. jaanuaril 2018 antud tööle asumise korraldused tuginesid kehtivale 18. augusti 2017. a majandustööle määramise käskkirjale. Antud juhul on vaidlus selles, kas korralduste täitmisest keeldumine nimetatud kuupäevadel oli vabandatav seoses kaebaja terviseprobleemidega.
11.Kohus leiab, et esitatud tõendeid koostoimes hinnates ei saa lugeda tõendatuks, et kaebajal esinesid tööle asumise korralduste andmise ajal terviseseisundist tulenevad objektiivsed põhjused, mis takistasid tal korraldusi täitmast. Seega kaebaja väide, et tema terviseseisund ei võimaldanud tal tööle asuda, ei muuda antud juhul vanglaametniku korraldusi ilmselgelt tühiseks.
11.1.VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Viru Vangla arstid on korduvalt leidnud, et kaebaja on võimeline täitma talle käskkirjaga määratud tööülesandeid – 31. juulil 2017, 11. septembril 2017, 25. septembril 2017, 5. oktoobril 2017, 8. oktoobril 2017, 30. oktoobril 2017, 16. novembril 2017, 2. detsembril 2017, 16. detsembril 2017, 5. jaanuaril 2018 (I kd, tl 50, 52, 54-55, 57, 59, 63, 65, 67-70). Kaebaja ravilugudest (I kd, tl 41-70) nähtub selgelt, et vangla arstid on kaebaja terviseprobleemidest teadlikud ning seda arvestades hinnanud kaebaja võimeliseks täitma koristaja tööjuhendi konkreetsetes punktides märgitud kergemaid tööülesandeid. Kaebusele lisatud ravilugudest nähtub ka, et kaebajale väljastati korrapäraselt valuvaigisteid, mis eelduslikult vähendasid varasemast traumast põhjustatud valuaistinguid. Samuti nähtub kaebaja ravilugudest, et kaebajale on antud ka ajutisi vabastusi, kui tema terviseseisund on oluliselt halvenenud (I kd tl 53). Lisaks on tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon andnud 21. märtsil 2018. a arvamuse, et Viru Vangla meditsiiniosakond hindas kaebaja töövõimet õigesti (I kd, tl 194-195).
11.2.Vaidlusaluste tööle asumise korralduste andmise hetkel ei tuvastatud kaebajal selliseid terviseprobleeme, mis oleks tinginud ajutise töövabastuse andmise. Vahetult peale korraldustele mitte allumist kontrollis kaebaja tervislikku seisundit vangla meditsiiniõde, kelle hinnangul oli kaebaja võimeline tööle asuma. Kui arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest, saab kinnipeetava terviseseisundile anda hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14). Seega võisid vangla meditsiiniõed antud juhul otsustada kaebaja töövõimelisuse üle. Samas ei ole leidnud tõendamist, et kaebajal oli korralduste andmise ajal mingi ootamatu raske terviserike, mis takistanuks tal tööle asumast. Kaebaja läbi vaadanud meditsiinitöötajatele oli kaebaja varasem terviseseisund ja määratud ravi teada. Tervisliku seisundi hindamisel on arvestatud isiku läbi vaatamisel ilmnenud terviseandmetega ning hinnatud kaebaja võimekust töökohustust täita. Seejuures on hinnatud kaebaja liikumisvõimet ning käitumist asjakohasel hetkel ning leitud see olevat töökohustuse täitmiseks piisav. Seega pole tegemist olnud nn suvaotsustustega, vaid otsuse tegemisel on võetud arvesse asjakohaseid terviseandmeid.
11.3.Kaebaja hinnangul õigustas tööle asumisest keeldumist 16. novembril 2017 ka kaebajal esinenud kõrge vererõhk. Kohtu hinnangul ei tähenda tavapärasest mõnevõrra kõrgema vererõhu esinemine automaatset töökohustuste täitmisest vabastamist, vaid seda asjaolu tuleb arvestada teiste asjaoludega kogumis. Kaebuses ning ravilugudes kajastatud vererõhu näitu ei ole põhjust pidada sedavõrd kõrgeks, et meditsiinitöötaja pidanuks igal juhul vabastuse andma. Tavapärasest kõrgemat vererõhku on kaebaja läbi vaadanud meditsiinitöötaja arvesse võtnud ning sisuliselt leidnud, et see ei olnud sedavõrd kõrge, et õigustada töövabastuse andmist. Kaebaja terviseseisundiga arvestamist kinnitab ka asjaolu, et meditsiiniõde on väljastatud tõendis täiendavalt selgitanud, et isik ei tohi üle 5 kg raskuseid esemeid tõsta (I kd, tl 126
3-18-423 pöördel). Kohtul puudub alus kahelda meditsiinitöötaja võimelisuses hinnata kaebaja töövõimekust konkreetsel ajahetkel.
11.4.Kohus arvestab ka asjaoluga, et kaebaja tööle määramise käskkirjas on kindlaks määratud tööülesanded, mis ei nõua suurt füüsilist pingutust ega pikka sundasendis tegutsemist. Selliste tööülesannete täitmiseks korralduse andmine ei ole õigusvastane, kui isikul esinevad terviseprobleemid töökohustuse täitmist oluliselt ei mõjuta. Pelgalt valuhoogude esinemine ei tähenda veel seda, et aastatetaguse vigastuse pärast ei saaks inimene täita kergemaid funktsioone (Tartu Ringkonnakohtu 12. märtsi 2018. a määrus asjas nr 3-17-2049, p 11). Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et kaebaja terviseseisund välistas töötamise täielikult ning ta tulnuks töökohuste täitmisest nimetatud päevadel vabastada.
12.Olukorras, kus tööle määramise käskkiri oli kehtiv, tööle asumise korraldused ei olnud ilmselgelt tühised ja ei esinenud VangS § 37 lg-s 2 sätestatud aluseid, tuli kaebajal vanglaametnike korraldustele alluda. Kaebajal puudus alus jätta vanglaametniku korraldused täitmata. Tööle asumisest keeldumistega rikkus kaebaja vangistusseaduse § 67 p-st 1 ja § 37 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ning pani sellega toime distsiplinaarsüüteod. Seega esines alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks.
13.Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud uurimisprintsiipi rikkudes ning kaebaja selgitusi, vastuväiteid ja tõendeid arvestamata. Käskkirjades on analüüsitud kaebaja põhjendusi selle kohta, miks ta töötada ei saa ning käskkirjades sisalduvad ka põhjendused kaebaja esitatud tõendite kohta. Kaebuses on kaebaja viidanud tema raviloos nr 127 (I kd, tl 66-67) kajastatud vangla neuroloogi seisukohale, et kaebaja tööle määramisel tuleb tugineda Eesti Töötukassa 27. septembri 2017. a töövõime hindamise otsuse nr TVH/17/045199 (I kd, tl 32) aluseks olnud töövõime ekspertiisi hinnangule (I kd, tl 32-39). Selles omakorda on märge, et kaebajale ei ole sobilikud üldfüüsilised tegevused seistes, põlvitades, kükitades, kummardudes ja kõverdudes ning talle sobib füüsilise koormuseta ja vähese liikumisega ning osalise lühendatud tööajaga istuv töö. Kohus leiab, et neuroloogi sissekanne ega ka töövõime hindamise eksperthinnang ei anna alust väita, et kaebaja pole võimeline talle määratud tööülesandeid täitma. Kaebaja esitas neuroloogi vastuvõtul oma kaebused seoses tööle määramisega, kuid vaatamata sellele ei ole neuroloog pidanud vajalikuks kaebajale tööst vabastust anda või märkida, et temale määratud tööülesanded talle ei sobi. Seega kinnitab ka neuroloogi sissekanne pigem seda, et kaebaja on suuteline täitma talle määratud tööülesandeid.
14.Kohus leiab, et rikkumiste raskust ja karistuse eesmärki arvestades on kaebajale määratud kartserikaristused proportsionaalsed ning kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuste määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Käskkirjades on põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale distsiplinaarkaristusteks just sellised karistused ning vastustaja kaalutlused on asjakohased. Kaebaja keeldus järjepidevalt täitmast vanglaametnike korraldusi asuda tööle majandustöödele koristajana. Vaidlusalustest käskkirjadest nähtub, et enne käesolevas asjas vaidlustatud käskkirjade andmist oli kaebajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis määrati samuti tööle asumise korraldustele mitteallumise eest ning mõlemal juhul määrati karistuseks seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Nimetatud karistused on kaebaja kohtus vaidlustanud ning Tartu Halduskohus jättis 27. aprilli 2018. a otsusega haldusasjas nr 3-18-233 kaebuse rahuldamata (kohtuotsus pole jõustunud). Kaebaja on eelnevalt ka kinnitanud, et ei nõustu tööle määramise käskkirjas võetud seisukohtadega ja arsti hinnanguga ning seepärast ei täida tööle asumise korraldusi. Nimetatud asjaoludest nähtub, et kaebaja keeldub süstemaatiliselt tööle asumise korraldusi täitmast ning see on teadlik tegevus.
3-18-423
14.1.Riigikohus on leidnud, et kinnipeetava eelnevad samaliigilised rikkumised iseloomustavad tema käitumist ja suhtumist õiguskorda, sh vanglateenistuse ametnike korraldustesse ja distsipliini ning viitavad süstemaatilisele allumatusele. Vanglas distsipliini ja julgeoleku tagamine on kaalukas väärtus, mistõttu vanglas tööle asumise korralduste süstemaatilist täitmata jätmist tuleb pidada raskeks rikkumiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi
20.septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-2-15, p 25-26). Seega on vangla õigesti käsitlenud rikkumisi rasketena ning kaebajat distsiplinaarkorras karistanud. VangS § 63 lg-s 1 sätestatud kartserikaristuse maksimaalmäära (45 päeva) arvestades, ei ole alust pidada 10 ja 15 päevaseid kartserikaristusi distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolusid arvestades ülemäärasteks. Karistused on süüteo raskust arvestades proportsionaalsed.
14.2.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul rikutud ka topeltkaristamise keeldu. Ne bis in idem põhimõtet tuleb arvestada ka haldussanktsioonide kohaldamisel ning kedagi ei saa halduskorras korduvalt karistada ühe ja sama teo eest ühe ja sama seadusesätte või üht ja sama sotsiaalset huvi (õigushüve) kaitsvate seadusesätete alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 23. veebruari 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-1-04, p 18). Teisisõnu tähendab ne bis in idem põhimõte seda, et isiku ühele teole ei anta korduvalt hinnangut. VangS § 63 lg-ga 3 on keelatud mitme distsiplinaarkaristuse määramine ühe ja sama rikkumise eest (vt RKHK otsus asjas nr 3-153133, p 15). Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajat oleks ühe ja sama teo eest korduvalt karistatud. Vaidlustatud käskkirjadega karistati kaebajat neljal erineval kuupäeval (16. november, 2. detsember ja 16. detsember 2017 ning 5. jaanuar 2018) antud tööle asumise korralduste täitmata jätmise eest. Arvestades tegude toimepanemise aega, ei saa neid tegusid käsitleda sellistena, mis ajalis-ruumilise läheduse tõttu oleks üksteisega sellisel määral seotud, et käitumist saaks pidada üheks teoks, mille eest saaks määrata ühe karistuse seaduses sätestatud ulatuses. Kuigi teod on oma iseloomult sarnased, ei ole tegemist ühe ja sama teoga ning selle eest korduva karistamisega, mis VangS § 63 lg 3 ls 2 ja põhiseaduse § 23 lg 3 kohaselt keelatud oleks. Seetõttu on vangla õigesti käsitlenud vaidlustatud käskkirjas kaebaja neljal erinevatel päeval toime pandud samasisulist rikkumist nelja erineva distsiplinaarsüüteona ning määranud nende eest neli karistust. Nende süütegude osas on läbi viidud eraldi distsiplinaarmenetlused, selgitatud välja teo koosseisulised asjaolud, hinnatud tõendeid, antud kaebajale võimalus menetluses osaleda ja enda seisukohti avaldada ning kaalutud karistamise vajalikkust ja karistuse valikut. Distsiplinaarmenetlused on läbi viidud korrektselt ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad on vormistatud haldusaktile esitatud nõuetele vastavalt.
15.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
16.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. HKMS § 62 lg 3 sätestab, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada, kui tõendite esitamise vajadust ei ole põhjendatud. Kohus tagastab kaebajale tõendid kinnipeetav D.P.e töövõime ja terviseseisundi kohta (II kd, tl 18-19), kuna need tõendid ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased. Antud asjas ei anna kohus hinnangut vangla arsti pädevusele, vaid kontrollib kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade õiguspärasust.
3-18-423
17.Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
18.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses omal algatusel kaebaja ja tagastatavates tõendites kajastatud patsiendi nime tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.