4.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 18. augusti 2017. a käskkirjaga nr 6-2/682-1 J.T. alates 21. augustist 2017 tähtajatult majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale V7 ja V8 eluosakondade üldkasutatavates ruumides tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Käskkirjas märgiti, et tööle määramine on kooskõlastatud meditsiiniosakonna arsti poolt 31. juulil 2017. J.T. on töövõimeline ning saab täita koristaja tööjuhendi p-des 1.1, 1.3 ja 1.4 toodud ülesandeid. J.T. esitas nimetatud käskkirjale vaide, kuid see jäi Viru Vangla 21. septembri 2017. a vaideotsusega nr 6-12/271-2 rahuldamata.
2.J.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse tema tööle määramise käskkirja tühistamiseks.
3.J.T. esitas Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse peatamaks tööle määramise käskkirja täitmise. Arsti kooskõlastus ei vasta kaebaja tervislikule seisundile.
4.Tartu Halduskohus jättis 6. detsembri 2017. a määrusega J.T. e esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruses leiti järgnevat.
4.1.Halduskohus leidis, et kaebusel ei ole eduslootusi, kuna meditsiiniosakonna arst oli enne vaidlustatud käskkirja koostamist töötamise kooskõlastanud ning määratlenud kaebaja tervislikule seisundile vastavad täpsed tööülesanded.
4.2.Taotlusele lisatud töövõimele antud eksperthinnangust nähtub, et kaebajal on ainult töövõime osaline kaotus. Hinnangu järgi esineb kaebajal küll mõõdukas liikumispiirang ja raske käelise tegevuse piirang, sobimatuks on peetud aga vaid tööd, mis eeldab pikkade vahemaade kõndimist, treppidel liikumist, raskuste teisaldamist käsitsi, sundasendis püsimist, üld- ja lokaalseid vibratsioonitingimusi ning äärmuslikke keskkonnatingimusi. Füüsilise koormuseta, vähese liikumisega ja lühendatud tööajaga tööd on aga peetud sobivaks. Viru Vangla direktori 15. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud E7 ja E8 koristaja tööjuhendite p-de 1.1, 1.3 ja 1.4 kohaselt näeb üldkasutatavate ruumide koristamine ette põrandate kuivpuhastust põrandaharja ja prügikühvliga, tolmu pühkimist horisontaalsetelt pindadelt lapi ja veega ning uste, ukselinkide ja ukseklaaside korrashoidu lapi, vee ja puhastusvahendiga. Need tööülesanded ei luba järeldada, et tegemist saab olla tegevusega, mis eeldaks pikkade vahemaade kõndimist, treppidel liikumist, raskuste käsitsi teisaldamist ning sundasendis püsimist. Koristustööde tegemine on vaid lühiajaline töötamine kuni paari tunni ulatuses päevas.
4.3.Eksperthinnang põhineb kaebaja enda väidetel ja hindaja käsutuses olnud dokumentidel ning erinevalt vangla tervishoiutöötajatest ei ole ekspert kaebajat ja tema tegelikku käitumist näinud ega saanud sellega arvestada. Vangla tervishoiutöötajad aga teavad reeglina kinnipeetava käitumist ka väljaspool meditsiiniosakonda. Kaebaja terviskaardi kannetest selgub, et ta liigub kambris ja vangla territooriumil vabalt, ei kasuta liikumiseks abivahendit ning on avaldanud arsti vastuvõtul soovi võimlemisrulli ja mati saamiseks, mille kasutamine eeldab nii selja kui käe suhtes piisava jõu olemasolu ja võrreldes talle täimiseks määratud koristaja tööülesannetega ka oluliselt suuremat koormust.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.J.T. esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 6. detsembri 2017. a määruse peale, millega halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruskaebuses leiab kaebaja järgnevat.
5.1.Esialgse õiguskaitse vajaduse kaalumisel ei ole asjasse puutuv distsiplinaarrikkumiste asjaolud ja nende väidetav toimepanemine või toimepanemisest loobumine, vaid ebamõistlike piirangute saabumise oht. Antud juhul on suur oht kaebaja tervisele. Lisaks esineb intensiivne riive perekonnaelule ja inimväärikusele. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on diagnoositud lülisambamurru jääknähud ja et ta on invaliid (Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme tuvastamise otsus nr P26-2017-143071). Kartseris viibimisega on ägenenud kaebaja seljavalud. See kajastub ka kaebaja tervisekaardil. Iga kartserirežiimil veedetud päev tekitab kaebajale valu ja rikub tervist. See kehtib ka ebasobivates töötingimustes töötamise kohta.
5.2.Perearsti juures ei ole kaebaja töövõime hindamist toimunud. Halduskohus on vääralt kahtluse alla seadnud riikliku töövõime hindamise ekspertiisi. Neuroloog on samuti seisukohal, et ägedate valude tõttu ei pea kaebaja töötama. Perearst on leidnud, et ägedate valudega tuleb valuvaigistit võtta ja tööle minna. See ei ole aga normaalne ja mõistlik. Kaebaja ei ole rahul perearsti suhtumisega tema tervisesse. Kaebajal on perearstiga konflikt. Kaebaja tervis on Viru Vanglas viibimise jooksul halvenenud.
5.3.Töövõime hindamise eeltingimus on, et taotleja on käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul viimase kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotlemist, sest taotleja töövõime hindamisel peab olema võimalik kasutada asjakohaseid terviseandmeid. Töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 1 sätestab, et töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõimet hindavad isikud peavad läbima vajaliku koolituse. Kaebaja perearst ei ole vastavat koolitust läbinud. Seetõttu on küsitav tema pädevus kaebaja töövõimet hinnata.
5.4.Töövõime hindamise ekspertiisis leiti, et kaebajale on ebasobivad üldfüüsilised tegevused, töötamine seistes, põlvitades, kükitades, kummardudes ja kõverdudes, samuti sundasendis püsimine. Neuroloogi hinnangul sobib kaebajale kerge töö ning tema arvates tuleb tugineda ekspertiisi hinnangule.
5.5.Tervisekaardi osadesse kannetesse on küll märgitud, et liikumine on vaba ja ei kasuta abivahendeid. Samas seda on hinnatud siis, kui on olnud erakorraline väljakutse tugeva valu korral. Olen voodist püsti tõusnud ja kõndinud kambris ukseni. Kaebaja ei saagi liikumisel abivahendit kasutada, kuna vanglas talle seda ei anta. Kaebaja on korduvalt karku palunud, sest valude ägedas faasis on tal väga valus kõndida. Kaebaja kasutas Soome vanglas (2012. a kuni 2017. a) ja ka vabaduses vahel karku. Võimlemismatti ja -rulli vajab ta ravivõimlemiseks. Kaebajale on määratud spetsiaalsed harjutused seljavalu leevendamiseks. Neid tuleb teha igapäevaselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse lubatavuse kontrollimisel on oluline tuvastada, kas isikul esineb esialgse õiguskaitse vajadus, st pöördumatu tagajärje oht.
7.Viru Vangla määras 18. augusti 2017. a käskkirjaga kaebaja majandustööle tähtajatult alates 21. augustist 2017. Tööülesanneteks määrati V7 ja V8 eluosakonna üldkasutatavates ruumides põrandate kuivpuhastus, tolmu pühkimine horisontaalpindadelt ja kambriuste pesemine (koristaja tööjuhendi p-d 1.1, 1.3 ja 1.4). Vangla arst andis kooskõlastuse kaebaja tööle määramiseks 31. juulil 2017 (tl 25). Kaebaja hinnangul ei ole tema tööle määramisel võetud arvesse tema tervise tegelikku seisundit. Kaebaja leiab, et tööle määramine kahjustab tema tervist, kuna ta ei ole võimeline tööülesandeid täitma.
8.Haldusasja materjalide juurde kuulub Eesti Töötukassa 29. septembri 2017. a töövõime hindamise otsus nr TVH/17/045199 (tl 50–58). Tegemist on dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnanguga. Selle kokkuvõttesse on märgitud, et taotlejal on piiratud kehaasendi muutmine ja säilitamine, sundasendis istumine või seismine; lühivahemaadel, eri pindadel ning kohtades liikumine, takistatud on käte ja käsivarte kasutamine sirutamiseks, küünitamiseks, käsivarte pööramiseks, esemete tõstmiseks ja kandmiseks, häiritud on igapäevatoimingute ja kodutööde tegemine, töö ja stressiga toimetulek. Ebasobivateks töötingimusteks on loetud sh üldfüüsilised tegevused ning töötingimused, mis nõuavad töötamist seistes, põlvitades, kükitades kummardudes ning kõrverdudes. Sobivaks on peetud füüsilise koormuseta ja vähese liikumisega tööd, osalise lühendatud tööajaga, mis sisaldaks teiste juhendamist või koolitamist, arvutiga töötamist.
9.Sotsiaalkindlustusameti 2. novembri 2017. a otsusega nr P26-2017-14071 tuvastati, et kaebajal esineb keskmisele puude raskusastmele vastav liikumise funktsiooni kõrvalekalle.
14.detsembri 2017. a otsusega nr P26-2017-166344 (kaebuse lisa haldusasjas nr 3-18-423) tunnistati kehtetuks eelnevalt nimetatud otsus ning leiti, et kaebajal esineb keskmisele puude raskusastmele vastav liikumise funktsiooni kõrvalekalle ning keskmisele puude raskusastmele vastav muu (käeline tegevus) funktsiooni kõrvalekalle. Otsuses kirjeldati, et isikul on diagnoositud lülisambamurru jääknähud, mis põhjustavad seljavalusid ning piiranguid liikumise, käelise tegevuse ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Seejuures liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas on piirang mõõdukas ning see annab aluse keskmise puude tuvastamiseks. Viimati nimetatud dokumendi võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde.
10.Määruskaebuses on kaebaja välja toonud, et ta käis 11. detsembril 2017 neuroloogi vastuvõtul, kes pani talle diagnoosiks kaela- ja kerevigastuste jääknähud ning kaasnevaks valu. Neuroloog märkis, et kaebaja ei ole töövõimetu, sobib kerge töö osalise tööajaga, tugineda töövõime ekspertiisi hinnangule.
11.Ringkonnakohus ei näe vajadust kõrvale kalduda halduskohtu seisukohast esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse puudumise osas. Tõepoolest on Sotsiaalkindlustusamet kaebajal tuvastanud keskmise puude ning Eesti Töötukassa dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnangu kohaselt on kaebajal osaline töövõime. Tartu Vangla arstid on leidnud korduvalt, et kaebaja on võimeline täitma talle käskkirjaga määratud tööülesandeid –
31.juulil 2017, 12. septembril 2017, 18. septembril 2017, 26. septembril 2017, 31. oktoobril 2017,
17.novembril
(tl 23–25, 98–101). Vangla teostatud töövõime hindamised ja vastavate tõendite väljastamine on toimunud ka pärast seda, kui kaebaja on saanud asjakohased dokumendid Eesti Töötukassast ja Sotsiaalkindlustusametist. Seega ei ole usutav, et arvesse ei ole võetud nendes antud hinnangut või et ei ole teatud nende olemasolust. Lisaks ei ole asjas esitatud materjale, millest nähtuks, et kaebaja tervislikus seisundis või tema tervisesse puutuvates asjaoludes oleks toimunud vahepealsel ajal drastilisi muutusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et usutav on see, et kaebaja on võimeline tegelikkuses teostama vähest füüsilist koormust nõudvaid koristusülesandeid, neid tuleb täita ka harva ning lühiajaliselt. Halduskohus on täheldanud, et kaebaja erinevatest visiitidest arsti juurde on näha, et ta liikumine ja käe liikuvus on olnud vaba (vt nt ravilugu nr 52 ja nr 105). See pigem viitab sellele, et täielikult ei ole nõutavate tööde tegemine välistatud. Ka neuroloog ei ole iseenesest 11. detsembril 2017 toimunud visiidil väitnud, et kaebaja ei saaks tööd teha. Pelgalt valuhoogude esinemine ei tähenda veel seda, et aastatetaguse vigastuse pärast ei saaks inimene täita kergemaid funktsioone. Vangla on arvestanud kaebaja tööle määramisel tema tervisliku seisundi omapärasid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja suutnud veenvalt põhistada seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks talle kaasa pöördumatuid tagajärgi. Ringkonnakohus nendib, et asjas on esitatud vastukäivaid meditsiinilisi andmeid, kuid neid kogumis kaaludes ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
12.Määruskaebuses on kaebaja esitanud tervisekaardi väljavõtte 8. kuni 11. detsembrini 2017. Selle võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde. Toimiku materjalide hulgas on Viru Vangla arstide väljastatud tõendid 17. novembrist 2017, 31. oktoobrist 2017, 26. septembrist 2017, 18. septembrist 2017, 12. septembrist 2017 ning 31. juulist 2017. Lisaks on asjas esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõte ajavahemikul 18. septembrist 2017 kuni 17. septembrini 2008, Eesti Töötukassa 27. juuni 2017. a töövõime hindamise otsus nr TVH/17/045199,
dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang 26. septembrist 2017, Sotsiaalkindlustusameti 2. novembri 2017. a otsus nr P26-2017-143071 puude raskusastme tuvastamiseks, tervisekaardi väljavõte ajavahemikul 15. novembrist 2017 kuni 14. juulini 2017.
13.Ringkonnakohus kuulutab eelmises punktis nimetatud dokumentide osas HKMS § 77 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3 alusel menetluse kinniseks.
14.Tulenevalt eelnevalt esitatust jääb J.T. e määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 6. detsembri 2017. a määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.