lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1370/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 25.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1370/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
837
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuli 2018, Tartu

Kohtuasja number

3-18-1370

Kohtuasi

D.T. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (kipsis käega koristamine)

Menetlusosalised

Kaebaja – D.T. Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada D.T. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Kinnipeetav D.T. esitas 09.05.2018 Viru Vanglale võõrkeelse kahju hüvitamise nõude nr 616/110-1. Viru Vangla jättis 05.06.2018 kahju hüvitamise nõude käiguta ning andis 10-päevase tähtaja taotluse eesti keelde tõlkimiseks, selgitades, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kahjunõue läbivaatamatult. Viru Vangla tagastas 05.07.2018 otsusega nr 6-16/110-4 (tl 7-8) D.T.i kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/110-1, kuna isik ei kõrvaldanud taotluse puudusi.
2.Kinnipeetav D.T. esitas 06.07.2018 kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 2000 euro ulatuses. Kaebuse kohaselt on kahju tekkinud seeläbi, et kaebajat kohustati koridoris koristama kipsis käega. Kuna kips sai märjaks, oli kaebaja sunnitud selle ebamugavuse tõttu ise maha võtma ja oli kaks päeva, kuni kips kuivas, ilma kipsita, piineldes valu tõttu. Kaebaja väitel on teda seeläbi alandatud ja põhjustatud piinu.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Viru Vangla edastas 23.07.2018 vastuses kohtunõudele D.T.i kahju hüvitamise taotlusega seotud dokumendid, mis puudutavad kipsis käega töötamist. Samuti esitas vastustaja kaebaja poolt varasemalt esitatud pöördumised kaebaja eesti keele oskuse tõendamiseks.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

Vangistusseaduse § 11 lg 8 (VangS) kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole (VangS § 11 lg 81). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või kohus piirduda formaalse kontrolliga, vaid peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-78-13, p 20 ja seal viidatud praktika).

5.Kohus on praegusel juhul seisukohal, et kaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja ei ole kahju hüvitamise nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud (HKMS § 47 lg 1, § 121 lg 1 p 4, VangS § 11 lg-d 8 ja 81).
6.Viru Vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise nõude põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt taotluse puudust (ei esitanud taotlust eestikeelses tõlkes). Vangla selgitas taotlust tagastades, et vastavalt haldusmenetluse seaduse § 20 1g-1е 1 on haldusmenetluse keeleks eesti keel. Sellest tulenevalt tuleb esitada pöördumine vanglale eesti keeles. Võõrkeeles esitatud dokumentide puhul tuleb järgida vangla sisekorraeeskirja §-s 49' sätestatud regulatsiooni ning vangla kulul tõlgitakse dokumente ainult juhul, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks ja vangla on veendunud et kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. Vanglale asus seisukohale, et teadaolevalt oskab D.T. piisavalt riigikeelt, et oma õigusi kaitsta. Seda kinnitavad vastustaja hinnangul ka tema poolt varasemalt esitatud mitmed eestikeelsed kirjalikud pöördumised ning vestlused vanglateenistuse ametnikega. Kohus on seisukohal, et vastustaja on kaebaja 05.07.2018 kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/1101 tagastanud õiguspäraselt. Vastustaja on taotlust 05.06.2018 käiguta jättes (tl 5-6) selgitanud kaebajale, millisel õiguslikul alusel tugineb nõue esitada eestikeelne taotlus (tõlge eesti keelde) ning on pakkunud võimalust tõlkida taotlus kinnipeetava enda kulul. Kohtu hinnangul on vastustaja veenvalt selgitanud ja tõendanud kaebaja varasemate pöördumiste ja vanglaametnikega toimunud vestluste põhjal, et kaebaja riigikeele oskus on piisav eestikeelse taotluse esitamiseks. Vastustaja teatel on kaebaja keeldunud riigikeele taseme testimisest (tl 34). Samas on vastustaja esitanud kohtule hulga kaebaja poolt varasemalt esitatud pöördumisi kinnitamaks kaebaja piisavat eesti keele oskust. Kuigi taotlustest mõne puhul tekib mulje, et need on kirjutatud teistsuguse käekirjaga võrreldes näiteks praeguses asjas kaebaja omakäeliselt esitatud kaebusega (tl 2-3), veenavad esitatud koopiad enamuses ning koostoimes asjaoluga, et kaebaja kasutab eesti keelt vestlustes vanglaametnikega, vastustaja järelduse õigsuses. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kohustuslik kohtueelne menetlus on kaebajal läbimata.
7.HKMS § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta aga kaebuse tagastamine kaebajalt õigust uuesti kohtusse pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega, sh pärast nõuetekohase kohtueelse menetluse läbimist vanglas.
8.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub kohtul vajadus võtta seisukoht riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas.
9.Kaebaja viitab kaebuses ka asjaolule, et meditsiinitöötajad on keeldunud tema probleemi ilmnemisel kohale tulemast ja teda kuulamast. Juhul, kui kaebaja leiab, et talle on kahju tekitatud vangla meditsiinitöötajate tegevusega, on võimalus pöörduda kahju hüvitamise nõudega maakohtusse ning sellise nõude esitamiseks ei tule läbida kohustuslikku kohtueelset menetlust vangistusseaduse järgi.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium