Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-18-1382 1177,19 eurot). Arvelt ei selgu, millisel perioodil, mitu töötajat on renditud. Samuti ei selgu kuidas on kujunenud hind, usutavalt ei ole tõendatud viidatud arve tasumine. Ka KT juhatuse liige ei ole usutavalt MTA-le selgitanud V.S. Media OÜ arve sisu. Viimase äriühingu puhul on MTA veendumusel, et tegemist on varifirmaga, kes tegelikult ei ole KT-le teenust osutanud. Seega kuulub kontrolli tulemusel KT mai 2017 sisendkäibemaks seoses V.S. Media OÜ arvega vähendamisele 1177,19 eurot. 3) Lisaks on alust arvata, et KT on näidanud kaupade ja teenuste soetamist erinevatelt ehituspoodidelt ja kütuse firmadelt, kuid tegelikkuses ehitusmaterjale ja kütust sellisel määral ei soetatud. MTA-le esitati kontrollitava perioodi kohta kontrollimiseks kokku 536 tšekki/arvet. MTA-le teadaolevalt tegutses äriühingus juhatuse liige üksinda, kuid tšekkidel oli näha, et oste sooritatakse ühel ja samal kuupäeval ning kellaajal, kuid erinevates poodides. Osadel tšekkidel ja arvetel on näha silmnähtavaid võltsimise tunnuseid (kuupäeva võltsitud, osad andmed tšekkidelt eemaldatud jne). Lisaks tekitas kahtlust asjaolu, et „ühemehe firma“ soetab suurtes kogustes kütust ja ehitusmaterjale, kuigi ehitusmaterjali osas on juhatuse liige kinnitanud, et objektile soetab materjali ka klient. MTA-le esitatud 124 tšeki osas on müüjad ka kinnitanud, et tšekid ei ole nende poolt väljastatud ehk tegemist on võltsingutega. Kontrolli tulemusena kuulub KT sisendkäibemaks võltsitud kuludokumentide alusel vähendamisele kokku summas 4125,20 eurot. MTA-le esitatud 254 tšekki ja arvet on moonutatud andmetega. Maha on tõmmatud (korrektoriga), kellele tegelikult tšekk või arve on väljastatud. Tšekkide ja arvete eest on tasutud maksekaardiga, kuid mitte KT maksekaardiga ehk tegelikult on nende tšekkide ja arvete eest tasunud keegi kolmas isik. Tšekkide ülemisi ja alumisi osi on lõigatud. Juhatuse liige ei ole seoses ehitusmaterjali ja kütuse tšekkidega andnud usutavaid selgitusi. Kontrolli tulemusena kuulub KT sisendkäibemaks selliselt moonutatud kuludokumentide alusel vähendamisele kokku summas 1929,84 eurot. 4) Eelnevast tulenevalt on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks KT sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 7232,23 eurot (1177,19 + 4125,20 + 1929,84), mille tulemusel kuulub KT-l juurde tasumisele käibemaks summas 7232,23 eurot (käibemaksuseaduse § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1). 5) KT pearaamatu kassakonto kohaselt on võltsitud tšekkide ja arvete ning võltsitud andmetega tšekkide ja arvete eest tasutud sularahas aruandvale isikule (juhatuse liikmele) kokku 43 766,72 eurot. Kuna nende tšekkide ja arvete alusel kajastatud tehinguid ei ole toimunud, siis kuulub KT-l ka juurde tasumisele tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 10 941,68 eurot (tulumaksuseaduse § 1 lg 3, § 4 lg 1, § 51 lg 1 ja lg 2 p 3, § 54 lg 2). 6) KT-le on 11.10.2017 ja 06.06.2018 selgitatud tuvastatud asjaoludest ja puudustest maksuarvestustes ning antud võimalus vabatahtlikult need kõrvaldada. Käesoleva hetkeni KT ei ole oma maksuarvestust parandanud. 7) MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et KT on pannud toime maksupettuse. Olukorras, kus isik on esitanud teadlikult valeandmeid, ei saa eeldada tema heausksust määratava maksukohustuse tasumisel. Maksupettuse eesmärgiks oli maksueelise saamine. On tõenäoline, et maksueelise kadumine võimaliku maksumääramise tulemusena viib äriühingu tegevuse kohese lõpetamiseni ning seega ei pruugi maksuhalduril õnnestuda määratud summat äriühingult kätte saada. KT-l on esitamata 2017. a majandusaasta aruanne, mistõttu puudub ülevaade äriühingu majanduslikust seisust. KT deklareerib perioodil jaanuar 2017 - mai 2018 KMD-del 20% määraga maksustatud käivet kokku 248 607,74 eurot ning sellelt arvestatud käibemaksu 49 721,55 eurot. Samal perioodil deklareerib sisendkäibemaksu kokku 46 660,20

2(5)

3-18-1382 eurot. Eeltoodust nähtub, et KT-l tulud ja kulud on peaaegu võrdsed, kuid arvestada tuleb, et ettevõtlusega võib kaasneda lisaks kulutusi, mida KMD-del ei kajastata. 8) Taotluse esitamise kuupäeva seisuga puudub MTA-l ülevaade KT pangakontodel olemasolevatest rahalistest vahenditest. MTA-le esitatud kontrollitavate perioodide arvelduskontode kohaselt jääb KT-l iga kuu lõpus arvelduskontodele minimaalselt vabasid rahalisi vahendeid. Selline tendents ning asjaolu, et arvelduskontodel oleva raha puhul on tegemist väga likviidse varaga, mis on ajas kiiresti muutuv, võib prognoosida, et pärast kohustuse määramist võib sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või muutuda võimatuks. Äriühingu pangakontode analüüsist nähtub, et äriühing võtab enamus kontole laekunud raha välja sularahas. Selline käitumine viitab sellele, et äriühingu majandustegevus ei ole jätkusuutlik ning äriühing võib hakata oma majandustegevust lõpetama. KT ettemaksukontol ei ole vabu vahendeid. 10.07.2018 seisuga on äriühingul käibemaksu võlg 111,53 eurot. MTA andmetel on KT juhatuse liikmel kohtutäituri menetluses võlgnevus summas 4583,37 eurot, rahaline karistus karistusseadustiku alusel summas 891,90 eurot ja sunniraha võlgnevus summas 411,90 eurot. Seega on põhjendatud kahtlus, et peale maksuotsuse vormistamist, ei ole MTA-l võimalik võlgnevust sisse nõuda ka vastutusmenetluse raames juhatuse liikmelt. 9) KT ei oma kinnistusraamatu andmetel kinnisvara. Väärtpaberi keskregistri andmetel ei oma äriühing väärtpabereid ega väärtpaberikontosid. Väikelaevade registri andmetel puuduvad ka laevad. Ei ole ka teada, kas ja millist vallasvara kuulub KT-le, millele sissenõuet pöörata. KT liiklusregistri andmetel sõidukeid ei oma. Eelnevast tulenevalt on KT arvelduskontode arest ainuke võimalus äriühingu võimaliku määratava maksusumma kättesaamiseks. MKS § 131 lg 4 sätestab, et arestitud pangakontolt võib väljamakseid teha ainult maksuhalduri loal, st vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud äriühingu kohutuste täitmine. 10) MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA KT vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui KT on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui KT on esitanud tagatise suuruses 18 173,91 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 toodud loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui KT soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 18 173,91 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3(5)

3-18-1382 et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras, sh anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses (MKS § 130 lg 1 p 3 ja § 131 lg 1).

3-18-1382 maksukohustuse täitmise soovimatust ka maksumenetluse tulemusena tagantjärele määratava maksukohustuse osas. Vastavat järeldust toetab ka asjaolu, et MTA on 11.10.2017 ja 06.06.2018 KT-le selgitanud tuvastatud asjaolusid ja puudusi maksuarvestuses ning KT-le on antud võimalus vabatahtlikult need kõrvaldada, ent KT ei ole oma maksuarvestust parandanud. Seega võib eeldada kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmise olulist raskendatust või võimatust maksukohustuslase tegevusest tulenevalt.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.