X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamise nõudes (gluteenivaba menüü)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
3.Asendada otsuse tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord
avaldamisel
kaebaja
nimi
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 13.08.2018. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.X esitas 18.04.2017 Viru Vanglale taotluse (tl 17) mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamiseks. Kaebaja pidi alates 13.04.2017 saama gluteenivaba toitu, kuid ei saanud seda kuni 17.04.2017. Vanglaametnik Mikk Altermann suhtus probleemi lahendamise käigus kaebajasse solvavalt.
2.Viru Vangla jättis 14.06.2017.a otsusega nr 6-16/39-2 (tl 15) X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla märkis, et perearst määras 12.04.2017 kaebajale gluteenivaba toidu, kuid kahjuks ei jõudnud vajalik info ühest struktuuriüksusest teise ja üksus, kus kaebaja paikneb, ei olnud eritoidu määramisega kursis. Kaebaja juhtis probleemile tähelepanu alles 17.04.2017 ja sai gluteenivaba toidu sama päeva õhtusöögi ajal. Tervishoiutöötaja ei tuvastanud, et gluteenivaba toidu võimaldamata jätmine kuni selle ajani oleks halvendanud kaebaja tervist. Kaebajale ei ole kahju tekitatud. Vangla vabandas tekitatud ebamugavuste pärast.
3.X esitas 25.06.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamise nõudes. 10.06.2018 esitas kaebaja täiendava seisukoha. Kaebajale määrati 12.04.2017 meditsiinilistel kaalutlustel gluteenivaba toit, kuna tavalise toidu söömisel tekivad kaebajal mitmesugused tervisehäired. Viie päeva jooksul, s.o ajavahemikul
13.- 17.04.2017 ei toodud kaebajale talle määratud toitu, mistõttu kaebaja oli sunnitud nälgima. 17.04.2017 teatas kaebaja ise valvepostile, et talle on määratud gluteenivaba toit, kuid lõunaks toodi talle ikka toitu, mida ta ei saanud süüa (makaronid, jahuga valmistatud maksakaste). Kaebajale anti mitte gluteenivaba, vaid tavalist jahuga kastet, mis on kaebajale keelatud. Makaronid võttis kaebaja küll vastu, kuid viskas need hiljem ära. Kaebaja sai esimest korda gluteenivaba toitu 17.04 õhtusöögi ajal. Kaebaja ei teadnud, milliseid 13. - 17.04.2017 talle toodud toite ta oleks võinud süüa, seetõttu ei võtnud ta vastu muud peale õhtuste õunte. Kaebaja ei nõustu sellega, et valvurid alati fikseerivad toidu vastu võtmata jätmise. Kaebaja hinnangul peab vangla ise korraldama teabe edastamise meditsiiniosakonnast kööki või üksusse. Kaebaja teavitas vanglat kohe pärast nädalavahetuse lõppu 17.04 hommikul ehk esimesel võimalusel. Meditsiiniosakonna kinnitusel edastati teave valvuritele ja Mikk Altermannile 12.04.2017. Vangla on tekitanud kaebajale füüsilisi (nälg, nõrkus, peapööritus) ja hingelisi (kaebuste ignoreerimine, alandamine üksuse juhi asetäitja poolt) kannatusi.
4.Viru Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi otsuse punktis 2 toodud seisukohtade juurde. Vastustaja lisas, et ta ei nõustu sellega, et kaebaja pidi nälgima. Kaebaja võttis talle pakutava toidu vastu ja alles 17.04 juhtis tähelepanu vangla eksimusele. Kui kaebaja ei oleks toitu vastu võtnud, siis oleksid valvurid seda märganud ja fikseerinud selle ettekandega. Tegemist on kahetsusväärse juhtumiga, vastustaja on kaebaja ees vabandanud ja vestelnud asjaosaliste ametnikega. Kaebaja rahalise hüvitise nõue siiski põhjendatud ei ole. See, et gluteenivaba toidu väljastamist alustati 4 päeva hiljem, ei saanud tekitada kaebajale rahas hüvitamisele kuuluvat kahju. Vastustaja esitas kohtule meditsiiniõde Erika Tiinase koostatud ülevaate gluteenitalumatusest ja kaebaja tervisekaardi andmetest gluteenitalumatuse aspektist (tl 60).
Kohtu seisukoht
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused, mille hulka muuhulgas kuuluvad haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes ja kahju tekkimine kannatanul.
6.RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju all mõistetakse kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada,
kuna valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Üldjuhul on piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust hindab kohus diskretsiooni alusel. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui isiku õiguste riive raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (Riigikohtu lahendid 3-3-1-10-14 p 12.2, 3-3-1-78-11 p 15).
7.Pooltel ei ole vaidlust selles, et 12.04.2017 määras arst kaebajale gluteenivaba dieedi ning esimest korda toodi kaebajale toitu gluteenivaba menüü järgi 17.04.2017 õhtusöögiks. Seega toodi kaebajale toitu tavamenüü järgi 12. - 16.04.2017 ehk neljal päeval kõigil kolmel toidukorral ja 17.04.2017 ehk ühel päeval kahel toidukorral. Asja lahendamise praegusel etapil ei ole määravat tähendust sellel, mis täpsemalt põhjustas kaebajale dieettoidu andmata jätmise. Arsti korralduste elluviimine, sh teabe liikumise korraldamine oli vastustaja ülesanne ja seda möönis ka vastustaja ise. Seega on olenemata dieettoidu andmata jätmise täpsetest asjaoludest tegemist haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusetusega avalik-õiguslikus suhtes. Täpsemad asjaolud omaksid tähtsust vastustaja süü olemasolu ja suuruse hindamisel. Enne süü küsimuse lahendamist tuleb aga kindlaks teha kahju hüvitamise üldiste eelduste täidetus, sh kahju tekkimine kaebajal. Eeltoodu tõttu ei käsitle kohus kaebaja väiteid selle kohta, millised vanglaametnikud teadsid või oleksid pidanud teadma kaebajale dieettoidu määramisest.
8.Järgmisena tuleb kohtul hinnata seda, kas kaebajal on tekkinud kahju. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju tekkimise alusena tugineb kaebaja esiteks sellele, et ta nälgis viis päeva ning see põhjustas nõrkust ja peapööritust ning teiseks sellele, et asjaajamine dieettoidu saamiseks (17.04.2017 telefonikõned ja inspektor-kontaktisik Mikk Altermanni suhtumine) oli talle alandav. Praeguse kohtuasja asjaoludel tulevad kõne alla kaks RVastS § 9 lg 1 toodud alust - väärikuse alandamine ja tervise kahjustamine. Seega tuleb kindlaks teha, kas on tõendatud sellised asjaolud, mille puhul saab eeldada mittevaralise kahju tekkimist väärikuse alandamise või tervise kahjustamise läbi.
9.Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et dieettoidu andmata jätmine alates 13.04.2017 hommikusöögist kuni 17.04.2017 lõunasöögini oleks kahjustanud kaebaja tervist. Kaebaja ei ole pöördunud meditsiiniosakonna poole gluteeni sisaldava toidu söömisest või nälgimisest põhjustatud tervisehäirete tõttu. Kaebaja tervisekaardi andmetel oli meditsiiniõel 17.04.2017 kutse sektorisse, kuna kaebaja väitis, et 5 päeva jooksul ei saanud ta oma toitu kätte. Kell 18.38 mõõdetud vererõhk 131/94, pulss 82, kehatemperatuur 36,3, veresuhkrutase 5,6 mmol/l (tl 58 pöördel, ravilugu 135). Meditsiiniõde Agnes Jahi tõendi (tl 41) alusel on tegemist normis olevate näitajatega. Kohtu nõudel esitas vangla kaebaja tervisekaardi väljavõtte 01.01.2017 30.06.2017, ka sellest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud meditsiiniosakonnale kaebusi, mida saaks seostada nälgimise või gluteenitalumatusega. Kaebaja väited selle kohta, et dieettoidu andmata jätmise tõttu nälgis ta viis päeva ning see põhjustas nõrkust ja peapööritust, on tõendamata. Kaebaja väitel ei võtnud ta vastu muud toitu peale õhtul antavate õunte. Vastustaja seda väidet ei kinnita ning ka kaebaja ise möönab, et 17.04 lõuna ajal antud makaronid ja salati võttis ta vastu. Kaebaja üldised tervisenäitajad, sh veresuhkru tase ei näita tervise halvenemist. Ei ole usutav, et kaebajal esines tervisehäireid, kuid vaidlusaluse viie päeva jooksul ja vahetult pärast seda ei pöördunud ta nende tõttu meditsiinitöötaja poole.
10.Kaebaja tervisekaardi andmetest nähtub, et 12.04.2017 ütles kaebaja arstile, et ta ei söö jahutooteid lapseeast saadik ja ostab poest toitu juurde (tl 58, ravilugu 133). Arsti otsus oli gluteenivaba dieet vabanemiseni. Vastustaja esitas kohtule meditsiiniõde Erika Tiinase koostatud ülevaate (tl 60), milles on muuhulgas öeldud järgmist: - gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega eluaegne autoimmuunne soolehaigus, mida põhjustab ülitundlikkus teraviljavalkude suhtes. Gluteeni sisaldavad rukis, nisu, oder ja kaer. Esineda võivad järgmised sümptomid: kõhulahtisus, kõhuvalu, isutus, oksendamine, aneemia. Gluteenitalumatus tehakse kindlaks vereanalüüsiga; - kaebajale ei ole tehtud gluteenitalumatuse testi, see on kavas 25.06.2018; - kaebaja ei ole enne 12.04.2017 vanglale oma gluteenitalumatuse kohta teavet andnud. Tervisekaardist ei nähtu objektiivseid viiteid sellele, et gluteeni sisaldav toit oleks mõjutanud kaebaja terviseseisundit; - kaebajale oli tema taotlusel arsti poolt määratud sai (mis sisaldab gluteeni) leiva asemel alates 16.03.2012 kuni 12.04.2017; - tervisekaardist ei nähtu objektiivseid viiteid sellele, et gluteeni sisaldav toit oleks ajavahemikul 13.-16.04.2017 mõjutanud isiku terviseseisundit; - 17.04.2017 oli kaebaja veresuhkru tase 5,6 mmol/l (normi piires), mis tähendab, et kaebaja ei olnud nälginud. Kaebaja sai eeltoodud seisukoha kätte 29.06.2018 (tl 65). Kohtu määratud lõplik tähtaeg menetlusdokumentide esitamiseks oli 04.07.2018. Arvestades halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg 3 oleks kaebaja puhul tähtaegne olnud ka hiljemalt 06.07.2018 esitatud avaldus. Kaebaja ei ole vastuseks eeltoodud seisukohtadele mingeid omapoolseid vastuväiteid esitanud.
11.Otsuse punktis 9-10 toodud asjaolud näitavad, et kaebaja tervist vastustaja kahjustanud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu põhjal ühtlasi usutav, et dieettoidu andmata jätmine ajavahemikul 13. - 17.04.2017 põhjustas kaebajale sellist valu või kannatusi, mida saab pidada väärikuse alandamiseks RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kirjeldatud tõendid näitavad, et enamusel vanglas viibitud ajast sai kaebaja tavatoitu ning see ei põhjustanud talle tervisehäireid. Kuigi kaebaja väitis arstile, et ta ei söö jahutooteid lapsest saadik, ei pöördunud kaebaja alates Viru Vanglasse saabumisest 11.09.2012 kuni 12.04.2017 arsti poole gluteenitalumatusest tingitud terviseprobleemide või dieedi määramise taotlusega. Sel juhul ei saanud kaebajale valu ja kannatusi põhjustada ka see, kui talle määratud dieedi kohaldamine lükkus edasi viie päeva võrra. Kui kaebaja on jahutooteid vältinud alates lapseeast, siis on vähe usutav ka see, et kaebaja ei osanud otsustada, milliseid tavamenüüs olnud toitudest ta oleks saanud süüa. Menüüde (tl 61) võrdlus näitab, et paljudel juhtudel toidud kattusid: näiteks 13.04.2017 hommikusöögil hirsipuder ja õhtusöögil kana-riisi supp, 14.04 õhtusöögil köögiviljasupp, 15.04 õhtusöögil rassolnik (v.a tangud), 16.04 lõunasöögil azuu ning õhtusöögil kapsasupp ja rosinakissell, kõigil päevadel piim ja lõunasöögi juurde pakutud salat. Kokkuvõttes ei erinenud kaebaja tegelik olukord vaidlusalusel perioodil olukorrast, milles kaebaja oli viibinud kogu senise vangistuse ajal. Teadmine, et arst määras kaebajale gluteenivaba menüü, kuid see ei ole veel rakendunud, võis kaebajale põhjustada küll mõningasi ebameeldivusi, kuid mitte sellisel määral, et seda saaks pidada väärikuse alandamiseks RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Sel juhul ei ole vastustaja kaebajale kahju tekitanud.
12.Väärikuse alandamist ei kujuta endast ka kaebaja suhtlus vanglaametnikega, sh inspektorkontaktisik Mikk Altermanniga. See, et kaebaja pidi ise tähelepanu juhtima asjaolule, et arst määras talle gluteenivaba dieedi, on küll kahetsusväärne, kuid ei kujuta endast väärikuse alandamist RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Vigu ja arusaamatusi tuleb elus ikka ette ning vangla on selle pärast kaebaja ees vabandanud. Kaebaja ja Mikk Altermanni versioonid 17.04.2017 nende vahel toimunud suhtlusest on erinevad. Kaebaja väited on seejuures mõnevõrra vastuolulised. Kaebuses väitis kaebaja, et Mikk Altermann naeris tema üle ja alandas teda ning muuhulgas ütles, et kaebaja sai lõuna ajal poole oma toidust kätte ja mingit lisatoitu ta sel päeval ei saa (tl 1-2). Vaides väitis kaebaja Mikk Altermanni sõnad olevat „..saad lisaõuna õhtul ka, mida sa veel tahad“ (tl 17). Kohtule esitatud täiendava seisukoha järgi (tl 49) pakkus Mikk Altermann kaebajale õuna, mille ta mittesuitsetajana oleks niikuinii saanud, ja lisasuppi. Eeltoodut arvestades on usutav Mikk Altermanni seletus (tl 40), mille järgi ta uuris kaebajalt, miks ta võttis lõuna ajal vastu makaronid ning selgitas kaebajale, et ta võttis osa toidust lõuna ajal vastu ning talle on võimalik anda õhtusöögil topelt portsjon suppi ja üks õun, millest kaebaja keeldus. Vanglaametnikele ei saa ette heita seisukohta, et kaebaja võttis makaronid vastu - seda, et ta võttis makaronid kambrisse, kinnitas ka kaebaja ise (tl 48). Vanglaametnikud ei saa teada, mida kaebaja toiduga oma kambris tegi. Kokkuvõttes toimus kaebaja ja inspektorkontaktisiku vahel arutelu ja olukorrale lahenduse otsimine. Seda, et pakutud lahendused kaebajale ei sobinud, ei saa pidada kaebaja alandamiseks või solvamiseks.
13.Kuna kaebajal ei ole kahju tekkinud, siis on täitmata üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus ja kaebaja nõuet ei ole võimalik rahuldada. Muude kahju hüvitamise eelduste täidetuse kontrollimine sel juhul vajalik ei ole.
14.Kohus ei asenda rahalist hüvitist kaebajale määratud dieettoidu andmata jätmise õigusvastasuse tuvastamisega. HKMS § 41 lg 5 näeb ette, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Praeguses asjas ei ole seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks täidetud, kuna kaebajal ei ole kahju tekkinud.
Menetluskulud
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja või kuludokumente ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata. See tähendab, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus vabastas kaebaja 11.08.2017.a määrusega 90 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Sellega tegi kohus lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule, ning puudub vajadus riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses.
16.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. /allkirjastatud digitaalselt/
Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.