Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.07.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-16-2705 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(15)

3-16-2705

3(15)

3-16-2705 United Oil OÜ ei ole esitanud MTA 28.06.2017 ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-3 määratud tähtajaks (06.07.2017) tagatist summas 50 000 eurot.

3-16-2705 MTA jättis 28.12.2016 otsusega nr 12.2-7/00124-1 põhjendamatult ja õigusvastaselt tagatisena aktsepteerimata Novus Oil OÜ käenduse. Novus Oil OÜ usaldusväärsust ei saa mõjutada kaebajaga seotud väärteomenetlus. Väärteoasjas polnud kohus MTA 28.12.2016 otsuse tegemise ajaks otsust teinud, mistõttu ei olnud võimalik kaebajat süüstada ning väärteoasjas tuvastatud asjaolusid tõendatuks ega väärteotunnuseid sisaldavaks pidada. MTA ei ole põhjendanud, kuidas viidatud pooleliolev väärteoasi muudab MTA jaoks siduvalt KO kuvandit. MTA ei ole ka põhjendanud, kuidas viidatud pooleliolev väärteoasi seondub Novus Oil OÜ maine ja usaldusväärsusega. Asjaolu, et KO on ühtlasi Novus Oil OÜ juhatuse liige, ei saa muuta Novus Oil OÜ mainet ega usaldusväärsust. MTA-l ei ole Novus Oil OÜ senisele tegevusele või majanduslikule seisundile etteheiteid (MKS § 123 lg 2 p 3). Puudub igasugune põhjus arvata, et Novus Oil OÜ keelduks käenduskohustuse täitmisest. MTA 02.01.2016 ettekirjutus nr 12.2-7/00124-2 MTA 02.01.2016 ettekirjutus nr 12.2-7/00124-2 on õigusvastane, kuna tagatise määramise otsus on õigusvastane. Lisaks on ettekirjutus antud MsüS § 42 ja § 68 lg 1 alusel, mis eeldab koosseisutunnusena majandustegevuse nõuete rikkumist. Kaebaja on üritanud suurendatud tagatise esitada, ent MTA ei ole seda aktsepteerinud. Järelikult on antud juhul kehtiv MTA 20.12.2013 otsus nr 12.2-7/287-1, millega on kaebajale määratud VKS § 42 lg 5 alusel tagatis vähendatud määras (18 000 eurot). Kuna kehtiva MTA 20.12.2013 otsuse nr 12.2-7/287-1 järgne tagatis on esitatud ja aktsepteeritud ja uut tagatist MTA aktsepteerinud pole, ei riku kaebaja VKS § 3 lg-s 3 sätestatud majandustegevuse nõudeid. MTA 20.06.2017 otsus nr 8-9/020425-3 Kaebaja esitas vastavalt 19.06.2017 määrusele haldusasjas nr 3-16-2705 nõutud käibemaksu tagatisena Novus Oil OÜ käenduse summas 50 000 eurot. MTA otsuse ainsaks põhjenduseks on MTA algatatud väärteoasi nr 930016001644, mis on aga maakohtu poolt lõpetatud väärteotunnuste puudumise tõttu. MTA ei ole 20.06.2017 otsuses nr 8-9/020425-3 maakohtu otsust kordagi maininud. Seega on ainuüksi seetõttu MTA otsus kaalutlusvigadega ja põhjendamata või on MTA väärteoga seotud kaalutluse üldse teostamata jätnud. Kohtuotsus pole küll jõustunud, aga MTA poolt on meelevaldne rajada jätkuvalt samale väärteoetteheitele uusi kaebajat koormavaid tagajärgi. MTA 28.06.2017 ettekirjutus nr 12.2-7/00124-3 Kaebaja vastuväited 28.06.2017 ettekirjutusele nr 12.2-7/00124-3 ja selles sisalduvale hoiatusele on samad, mis 02.01.2016 ettekirjutusele nr 12.2-7/00124-2. Asjaolud on võrreldes ringkonnakohtu 14.06.2017 määruse p-s 19 käsitletud vananenud andmetega oluliselt muutunud. Keskmine käive ei ületa isegi olulise, ammugi mitte kõrgendatud ohu määra KorS § 5 lg 8 tähenduses. MTA 07.07.2017 otsus nr 12.2-7/00124-4 MTA 07.07.2017 otsus nr 12.2-7/00124-4 on õigusvastane, kuna kõrgendatud ohtu ei esine ning tegemist ei ole olulise rikkumisega, mistõttu on tegevusloa peatamine ebaproportsionaalne (MsüS § 38 lg 2). MTA 28.11.2016 otsuses viidatud maksumenetluste osas on kohtud MTA tõlgendused maksuseadustest korduvalt ümber lükanud. Lisaks on väärteotunnuste puudumise tõttu juba enne 20.06.2017 otsust lõpetatud väärteomenetlus. Seega on kõik argumendid tagatise suurendamiseks ja Novus Oil OÜ käenduse aktsepteerimata jätmiseks kohtute poolt korduvalt juba enne 07.07.2017 otsuse andmist ümber lükatud ning ka kaebaja käibemaksukohustus on oluliselt vähenenud. Seega ei riku kaebaja tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvat nõuet VKS § 14 p 1 ja 2, § 3 lg 3 ja §-de 41‒42 5(15)

3-16-2705 tähenduses. Kaebaja praegu eksisteeriv tagatis 18 000 eurot katab keskmise ühe kalendrikuu käibemaksukohustuse 6‒11 kordselt. Kaebaja suurim käibemaksukohustus viimase 12 kuu jooksul on olnud 8176,59 eurot. Seega puudub tegelik risk käibemaksukohustuse täitmata jätmiseks.

3-16-2705 Ringkonnakohtule. Sellest tulenevalt puudub alus väita, et asjaolud on muutunud võrreldes 28.12.2016 otsusega. MTA 28.06.2017 ettekirjutus on õiguspärane. Ka tagatise määramise otsused on õiguspärased. Faktilised asjaolud viitavad kaebaja poolt majandustegevuse nõuete rikkumisele. Kaebaja ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2016 määruses märgitud tagatist esitanud. Seega on kaebajal täitmata VKS § 3 lg-s 3 sätestatud tagatise nõue. Kaebaja esitatud uued asjaolud võrreldes 28.11.2016 tagatise määramise otsuses kajastatud faktidega ei saa mõjutada 28.11.2016 tagatise määramise otsuse õiguspärasust. Tallinna Ringkonnakohus on 20.07.2017 määruse haldusasjas nr 3-16-2705 p-s 23 selgitanud, et haldusakti andmisel tähtsust omanud asjaolude muutumine pärast haldusakti andmist ei muuda haldusakti õigusvastaseks, kuid võib anda adressaadile aluse taotleda haldusmenetluse uuendamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 1 ja lg 3). Seda arvestades ei tähendaks isegi kaebajale soodsate kohtulahendite jõustumine automaatselt seda, et MTA kahtlused olid ilmselgelt põhjendamatud. MTA 07.07.2017 otsus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Kaebaja ei ole MTA 28.11.2016 otsusega märatud tagatist esitanud. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14.06.2017 osaliselt MTA 15.02.2017 määruskaebuse ning kohustas United Oil OÜ-d esitama MTA-le tagatise summas 50 000 eurot. United Oil OÜ ei ole siiani ringkonnakohtu määrusega nõutud tagatist esitanud. Tulenevalt sellest rikub kaebaja oluliselt majandustegevuse nõuded MsüS mõttes. Kaebajal oli 12 kuud rahaliste vahendite kogumiseks, et esitada nõutud tagatis. Kaebaja ise põhjustas oma käitumisega tegevusloa peatamise. Kaebaja puhul esineb kõrgendatud oht, kuna tegemist on olukorraga, kus kütuse müüja jätab esitamata tagatise summas 50 000 eurot (MsüS § 38 lg 2 ja § 43 lg 1 p 1, KorS § 5 lg 4 ja § 5 lg 8 p 2).

3-16-2705 nr 12.2-3/036643-7 määratud United Oil OÜ-le täiendava aktsiisi tasumise kohustus summas 280 177,43 eurot (vaidlustatud haldusasjas nr 3-17-110). MTA 14.12.2015 korraldusega nr 12.2-3/0335680-1 alustatud maksumenetluse on MTA peatanud. Nendes maksumenetlustes puudusid 28.11.2016 seisuga (ja ka halduskohtu otsuse tegemise seisuga) jõustunud kohtulahendid. Tallinna Halduskohus oli küll teinud 11.03.2016 lahendi haldusasjas 3-153149, kuid MTA oli seisuga 11.04.2016 halduskohtu otsuse vaidlustanud ning otsuse tegemise hetkel jätkus menetlus ringkonnakohtus. MTA-l ei ole keelatud poolelioleva kohtumenetluse ajal kaebaja suhtes kehtinud tagatise ümbervaatamine ja suurendamine (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2017 otsus nr 3-16-1730). Kuivõrd MTA oli teinud kaebaja suhtes maksuotsuse ning vaielnud vastu kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele, saab eeldada, et MTA oli veendunud selles, et kaebaja ei täida maksukohustust nõuetekohaselt. Viidatud vaidlusega on sarnane menetlus, mida MTA alustas 14.12.2015 korraldusega nr 12.2-3/035680-1, milles MTA leiab, et kaebajal on kohustus tasuda aktsiisi ATKEAS § 66 lg 8 kohaselt raske kütteõli aktsiisimäära järgi. Asjaolu, et MTA on viidatud maksumenetluse peatanud kuni kohtuasja 3-15-3149 lõpliku lahendamiseni, ei välista MTA kahtlust, et kaebaja ei ole maksukohustust nõuetekohaselt täitnud. Kaebaja viitab õigesti asjaolule, et 13.04.2016 korraldusega alustatud maksumenetluses ei olnud 28.11.2016 seisuga maksuotsust veel tehtud, kuid puudub vaidlus selles, et maksumenetlust oli alustatud, millest järelduvalt on usutav, et MTA-l oli tekkinud kahtlus, et Väinamere Liinid OÜ laevadele mootorikütusena kasutatud United DMA suhtes tekkis kohustus tasuda kütuseaktsiisi diislikütuse aktsiisimääraga. Viidatud asjas tegi MTA maksuotsuse 22.12.2016, st MTA leidis, et tema kahtlus oli õige. Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et MTA-l võis 28.11.2016 otsuse tegemisel olla tekkinud põhjendatud kahtlus selles, et kaebaja ei täida oma maksukohustusi nõuetekohaselt. Laitmatu ärialane reputatsioon hõlmab kahtlemata maksuseadustest kinnipidamist ja maksude õigeaegset ning korrektset deklareerimist ja tasumist. MTA kahtlus, et kaebaja on käideldud kütustelt tasunud riigile vähem aktsiisi või jätnud selle üldse tasumata, on piisav alus kahtluseks, et äriühing võib rikkuda ka teisi maksuseadusi käibemaksu tasumise vähendamise eesmärgil. Seadus ei sea tagatise suurendamist sõltuvusse maksumenetluse tulemustest ning äriühingu laitmatule ärialasele reputatsioonile hinnangu andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et isik on jätnud maksud deklareerimata või deklareerinud neid ebaõigesti. VKS § 42 lg 5 p-st 1 tulenevalt sõltub äriühingu tagatise suurus muu hulgas ka tema äripartnerite laitmatust ärialasest reputatsioonist. MTA on OÜ ALX ärialast reputatsiooni hinnanud õigesti läbi OÜ ALX juhatuse liikme reputatsiooni. Samas jääb vaidlustatud otsusest arusaamatuks, milliste kriteeriumide alusel on MTA lugenud OÜ ALX kaebaja äripartneriks. Isikut ei saa käsitada äripartnerina pelgalt põhjusel, et temaga on tehtud mõned tehingud või tellitud mõned korrad teenust. Ehkki MTA esitatud andmed OÜ ALX karistatuse kohta viitavad sellele, et ettevõtte ärialane reputatsioon ei ole laitmatu, on vastavatele andmetele tuginemine 28.11.2016 otsuses meelevaldne. Kaebaja esitatud tehingute maht OÜ-ga ALX on kaebaja poolt esitatud andmetest (I kd, tl 42‒43) järelduvalt marginaalne. Seega on 28.11.2016 otsuses põhjendamatult viidatud asjaolule, et kaebaja ärialane reputatsioon ei ole laitmatu põhjusel, et tema äripartneri OÜ ALX ärialane reputatsioon ei ole laitmatu. Nimetatud eksimus ei muuda ebaõigeks maksuhalduri lõppjäreldust, mille kohaselt ei olnud kaebaja ärialane reputatsioon laitmatu ‒ kaebaja suhtes esines VKS § 42 lg-s 4 sätestatud alus (sisustatud läbi VKS § 42 lg 5) tagatise ümbervaatamiseks ja suurendamiseks. MTA 28.12.2016 otsus nr 13-10/040712

8(15)

3-16-2705 MTA on vaidlustatud otsuses arusaadavalt selgitanud, et ehkki väärteomenetlus KO suhtes (väärteoasi nr 930016001644) veel kestab, on menetluses tuvastatud asjaolud piisavad, et asuda seisukohale, et Novus Oil OÜ ei ole United Oil OÜ kohustuste tagamisel usaldusväärne käendaja, kuna seda juhib KO. Otsusest nähtub, et kuna KO on ainus Novus Oil OÜ juhatuse liige, on KO maine omistatav Novus Oil OÜ-le. MKS § 123 lg 2 p alusel on maksuhalduril kolmanda isiku käenduse tagatisena aktsepteerimisel ulatuslik kaalutlusõigus. Tulenevalt MKS § 123 lg-te 2 ja 3 regulatsioonist on käendaja valikul oluline tema usaldusväärsus. MTA 28.12.2016 otsuse tegemise hetkel oli KO suhtes küll koostatud väärteoprotokoll väärteoasjas nr 930016001644, kuid puudus jõustunud kohtulahend (see puudub ka käesoleva otsuse tegemise hetkel). Väärteoprotokollist tulenevalt oli MTA-l 28.12.2016 tekkinud veendumus, et AS Jetoil seaduslik esindaja HK ja United Oil OÜ volitatud esindaja KO, tegutsedes kaastäideviijatena ühiselt ja kooskõlastatult, lõid näilike tehingute abil petuskeemi, mis võimaldas United Oil OÜ-l lubada tarbimisse rasket kütteõli ilma VKS § 13 lg-s 3 nimetatud märget omamata. Kuivõrd maksuhalduril oli tekkinud põhjendatud kahtlus KO suhtumises oma avalik-õiguslike kohustuste täitmisse, siis ei saa maksuhalduri tuginemist KO suhtes alustatud väärteomenetlusele pidada asjakohatuks ja põhjendamatuks ning vaidlustatud otsuse andmisel oli MTA tagatise maksma panekuga seonduvate riskide hindamisel õigustatud väärteomenetluse alustamise fakti ja õigusrikkumise kahtlusega arvestama. Oluline ei ole, kas OÜ Novus Oil juhatuse liikme suhtes alustati väärteomenetlust põhjendatult ning milline lahend on väärteoasjas 28.12.2016 otsuse järgselt tehtud (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Kuna otsuse tegemise hetkel oli väärteomenetlus alustatud, siis esines MTA-l põhjus Novus Oil OÜ käenduse aktsepteerimata jätmiseks. Kui menetlus väärteoasjas lõpeb KO jaoks soodsa kohtulahendiga, on kaebajal õigus esitada uus taotlus Novus Oil OÜ käenduse aktsepteerimiseks. MTA 20.06.2017 otsus nr 8-9/020425-3 MTA 20.06.2017 otsuse tegemise hetkeks oli väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetatud väärteomenetlus, millele oli viidatud MTA 28.12.2016 otsuses (Harju Maakohtu 24.04.2017 otsus väärteoasjas nr 4-16-9132 (väärteomenetluse nr 930016001644)). Viidatud otsuses andis kohus hinnangu MTA poolt etteheidetavatele tehingutele ning leidis, et tehingud ei olnud näilikud. Seega oli MTA Harju Maakohtu otsusest 20.06.2017 otsuse tegemisel teadlik. Samas nähtub kohtute infosüsteemi andmetest, et MTA oli esitanud 11.07.2017 maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse ning taotlenud Harju Maakohtu otsuse tühistamist. Seega puudus 20.06.2017 otsuse tegemise hetkel jõustunud kohtulahend väärteoasjas 930016001644 ning Novus Oil OÜ käenduse aktsepteerimisest keeldumise aluseks olevad asjaolud ei olnud MTA jaoks muutunud. MTA 02.01.2017 ettekirjutus nr 12.2-7/00124-2 ja 28.06.2017 ettekirjutus nr 12.2-7/00124-3 Vedelkütuse müügiga tegutseva ettevõtte üheks majandustegevuse põhinõudeks MsüS § 6 lg 2 mõttes on VKS § 3 lg-s 3 ja §-s 41 sätestatud tagatise esitamine. Tagatis loetakse esitatuks, kui MTA on tagatise aktsepteerinud. MTA on 28.11.2016 otsusega nr 12.2-7/00124-1 määranud kaebajale tagatise suuruse summas 100 000 eurot. Kuna kaebaja ei esitanud mõlema Novus Oil OÜ käenduse aktsepteerimata jätmise järgselt maksuhaldurile tagatist muul seaduses ettenähtud kujul, on maksuhaldur lähtudes MsüS §-st 42 õiguspäraselt koostanud vaidlusalused ettekirjutused (tagatise esitamata jätmine on majandustegevuse nõude rikkumine). Vaidlustatud ettekirjutustes on maksuhaldur õiguspäraselt viidanud MsüS § 43 lg 1 p-le 1 kui ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärjele. Kõrgendatud ohuks kvalifitseerub oht suure väärtusega varalisele hüvele, mis ületab 47 000 eurot (KorS § 5 lg 4, § 5 lg 8 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139). Praegusel juhul on õiguspärane lähtuda 9(15)

3-16-2705 määratud tagatise suurusest (100 000 eurot ja 50 000 eurot), mis igal juhul ületab KorS § 5 lg 8 p-s 2 märgitud summat. Käibemaksu tagatis on ette nähtud tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks. Seega on maksuhaldur vaidlustatud ettekirjutustes õiguspäraselt lähtunud kõrgendatud ohu väärtuse määratlemisel määratud tagatise suurusest ning leidnud, et kui kaebaja jätab nendes määratud tagatised esitamata, siis selle rikkumisega kaasneb kõrgendatud oht KorS § 5 lg 4 ja lg 8 p 2 mõistes. Ettekirjutused on õiguspärased. MTA 07.07.2017 otsus nr 12.2-7/00124-4 MTA 07.07.2017 otsus on õiguspärane. Kuna kaebaja maksuhalduri nõutud tagatist ei esitanud (Novus Oil OÜ tagatise jättis maksuhaldur aktsepteerimata) ning tagatise esitamata jätmine on majandustegevuse nõude oluline rikkumine MsüS § 43 lg 1 p 1 mõttes, millega kaasneb kõrgendatud oht KorS § 5 lg 4 ja § 5 lg 8 p 2 mõttes, on maksuhaldur õiguspäraselt kaebaja kütuse müügi tegevusloa 07.07.2017 otsusega nr 12.2-7/00124-4 peatanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-16-2705 olemasolu ja määr saab oleneda kaebaja eelduslikult lähitulevikus tasutava käibemaksu summast, mitte automaatselt VKS § 42 lg-s 2 nimetatud summast. MTA 20.06.2017 otsus Novus Oil OÜ käenduse teistkordse aktsepteerimata jätmise kohta on õigusvastane samadel põhjustel, mis MTA 28.12.2016 otsus. Lisaks anti 20.06.2017 otsus juba oluliselt muutunud asjaolude tingimustes võrreldes 28.12.2016 otsusega, aga ometi pole MTA muutunud asjaolusid maininud ega kaalunud. Otsus on ainuüksi seetõttu kaalutlusvigadega ja põhjendamata. MTA 28.06.2017 ettekirjutus on kaalutlusvigadega ja õigusvastane, kuna tagatise määramise otsus on õigusvastane ja jättis varasema tagatise määramise otsuse tingimuslikult kehtima. Ettekirjutus on õigusvastane ka seetõttu, et kaebaja esitas ringkonnakohtu 14.06.2017 määruse järgse ja MTA nõutud tagatise Novus Oil OÜ käendusena ning MTA jättis selle 20.06.2017 otsusega õigusvastaselt aktsepteerimata. MTA 28.06.2017 ettekirjutuse p-s 2 sätestatud hoiatus tegevusloa peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks on õigusvastane samadel põhjendustel, miks 02.01.2017 ettekirjutuse hoiatus oli õigusvastane. Kuna kõrgendatud ohtu ei saa esineda, siis on 28.06.2017 ettekirjutuses antud hoiatus õigusvastane. MTA 07.07.2017 otsus kaebaja tegevusloa peatamise kohta on kaalutlusvigadega ja õigusvastane. MsüS § 43 lg 1 p 1 rakendamise eeldused ei ole täidetud. Erinevalt MTA väidetust ei esine kõrgendatud ohtu. Ohu olemasolu ja määr saab oleneda kaebaja eelduslikult lähitulevikus tasutava käibemaksu summast, mitte VKS § 42 lg-s 2 nimetatud summast. Ohuks ei saaks olla mitte tagatise, vaid tegeliku käibemaksu maksmata jätmine. Tegevusloa peatamine on ebaproportsionaalne. MTA ei ole arvestanud 07.07.2017 seisuga muutunud asjaoludega. Tagatise esitamata jätmine ei saa olla automaatselt tegevusloa peatamise aluseks. MTA 07.07.2017 otsuses puudub adekvaatne riskianalüüs käibemaksukohustuse täitmise kohta. Kaebajal on õiguspärane ootus majandustegevuse jätkamiseks. Kaebaja hinnangul tuleks antud vaidluses küsida Euroopa Kohtult eelotsust, kas Euroopa Liidu õiguse proportsionaalsuse põhimõttega on vastuolus siseriiklik õigusakt (VKS § 4 2 lg-d 4 ja 5), millega: 1) võimaldatakse maksuhalduril suurendada automaatselt kütuse müüja käibemaksutagatist aktsiisimaksukohustusega seotud alustatud maksumenetluste alusel, ilma, et maksukohustuslasel oleks võimalik eelnevalt tõendada maksukohustuse täitmist kehtiva õiguse kohaselt; 2) kehtestatakse kütuse müüjale käibemaksu tasumise tagamiseks 100 000 euro suurune tagatis, sõltumata kütuse müüja tegelikust prognoositavast käibemaksukohustuse suurusest; 3) kehtestatakse kütuse müüjale käibemaksu tasumise tagamiseks 100 000 euro suurune tagatis, kaalumata, et maksuhalduril on võimalik tegelikku käibemaksu tasumise riski jälgida ja tuvastada aktsiisikaupade elektroonilise järelevalve süsteemi kaudu.

3-16-2705 sõnastusest tulenevalt oluliseks ja tõsiseks ning 100 000 euro suuruse tagatise esitamist nõudvaks maksuriskiks, hoolimata sellest, kuidas väärteomenetlus või maksumenetlused hiljem lõpevad. Maksuhalduril puudub selles olukorras kaalutlusruum. Ärialase reputatsiooni hindamisel ei pea ära ootama alustatud maksumenetluse või süüteomenetluse lõppu. Laitmatu ärialane reputatsioon hõlmab maksuseadustest kinnipidamist ja maksude õigeaegset ning korrektset deklareerimist ja tasumist. VKS § 42 lg-s 2 sätestatud tagatis on proportsionaalne ja vajalik. Juba asjaolu, et kaebaja ei vasta vähendatud tagatise tingimustele (VKS § 42 lg 5), on käsitatav riskina, mis annab MTAle õiguse tagatise suurendamiseks. Käesolevas asjas on olnud tagatise suurendamiseks ka teised 28.11.2016 otsuses kajastatud asjaolud. MTA 07.07.2017 otsus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Kaebaja ei ole 28.06.2017 ettekirjutuses märgitud tähtajaks ringkonnakohtu määrusega nõutud tagatist esitanud. Tulenevalt sellest tuvastas MTA, et kaebaja rikub oluliselt majandustegevuse nõudeid MsüS mõttes. Kaebaja oli alates 24.08.2016 teadlik, et MTA alustab tagatise ülevaatamise menetlust ning kaebajale plaanitakse määrata tagatiseks 100 000 eurot. Seega oli kaebajal rohkem kui 1 aasta ja 3 kuud rahaliste vahendite kogumiseks, et esitada nõutud tagatis. Tagatise esitamata jätmisel jääb käibemaksu laekumata jäämise risk maandamata ning kahjustab ausat konkurentsi ja tekitab kütuse käitlejate ebavõrdse kohtemise. Kaebaja taotlus eelotsuse küsimiseks ei ole põhjendatud. VKS § 42 lg-te 4 ja 5 näol on tegemist selge regulatsiooniga, millele on korduvalt andnud hinnangu ka Riigikohus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-2705 eurot. Neid asjaolusid silmas pidades saab kohus kontrollida, kas 28.11.2016 seisuga esines maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et United Oil OÜ ei vasta enam VKS § 42 lg-s 5 sätestatud eeldustele ning maksuhaldur lähtus oma otsuses asjakohastest kaalutlustest. Seega ei oma MTA 28.11.2016 otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel tähendust, mis oli otsuses viidatud maksumenetluste lõppresultaat kohtuvaidluste tulemusel, sh asjaolu, et halduskohus oli 11.03.2016 otsusega haldusasjas nr 3-15-3149 ühe maksuotsuse tühistanud (MTA oli halduskohtu otsuse 28.11.2016 seisuga edasi kaevanud), ühe maksumenetluse maksuhaldur peatas ja ühe maksumenetluse tulemusel anti maksuotsus 22.12.2016. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et ühe maksumenetluse läbiviimise ja kahe maksumenetluse alustamise tõttu polnud kaebaja 28.11.2016 seisuga enam samavõrd usaldusväärne nagu 20.12.2013 tagatise 18 000 eurot määramise ajal. Kütuse käitlemisel lühikese ajavahemiku jooksul tehtavate tehingute suur maht tähendab kõrgeid maksuriske ning maksuhaldur peab asjaolude muutumisele reageerima operatiivselt tagatise suurendamisega. Vastasel juhul poleks tagatise regulatsiooni eesmärk saavutatav. Käideldud kütuselt aktsiisi deklareerimata jätmise kahtluse korral etapis, kus üks maksumenetlus on päädinud maksuotsusega ja teine maksumenetlus on maksuotsusega kohe päädimas, on maksuseaduste eiramise kahtlus piisavalt põhjendatud selleks, et tõsta vähendatud tagatis vähemalt seaduses ettenähtud tasemele. Äriühingu laitmatule reputatsioonile hinnangu andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et isik on jätnud maksud deklareerimata või deklareerinud neid valesti, vaid piisab põhjendatud kahtluse olemasolust. Vähendatud tagatisega kui soodustusega kütuse käitlemiseks on seaduse kohaselt õigustatud eelkõige laitmatu maine ja maksukäitumisega isikud (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-72-16, p 17) ning iseseisvat tähendust ei oma, kas maksuseaduste eiramise kahtlus on tekkinud seoses aktsiisimaksu või käibemaksu deklareerimata jätmisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 24.7 toodud seisukohaga, et MTA ebaõige tuginemine OÜ-le ALX kui kaebaja äripartnerile ei saa kaasa tuua MTA 28.11.2016 otsuse õigusvastasust ja tühistamist, sest kaebaja tagatise suurendamise iseseisvaks aluseks oli tema enda ärialase reputatsiooni halvenemine MTA otsuses viidatud maksumenetluste tõttu (VKS § 42 lg 5 p 1) ning seda sõltumata sellest, kas pidada OÜ-d ALX kaebaja äripartneriks või mitte. Seonduvalt apellatsioonkaebuse väidetega tagatise suuruse proportsioonist ja kaebaja tegelikust käibemaksukohustusest viitab ringkonnakohus oma 20.07.2017 määruse p-s 22 võetud seisukohale, mille kohaselt on VKS § 42 lg-test 4‒51 tulenevalt tekkida võiva käibemaksukohustuse suurus vaid üks paljudest tagatise suuruse määramisel arvesse võetavatest asjaoludest ning VKS § 42 lg-s 2 sätestatud n-ö eeldusliku tagatise suurus (100 000 eurot) ei sõltu konkreetse kütuse müüja puhul tekkida võiva käibemaksukohustuse suurusest.

3-16-2705 käendaja usaldusväärsuse kaalumisega seonduvalt. Ehkki kõnealune väärteo asi sai lõpliku lahendi Riigikohtu 02.04.2018 otsusega nr 4-16-9132 (väärteomenetlus lõpetati), ei muuda see õigusvastaseks MTA 28.12.2016 otsust (HKMS § 158 lg 2). Ringkonnakohus juhib lisaks tähelepanu, et Riigikohus ei võtnud selles asjas seisukohta tehingute näilikkuse osas (otsuse III osa), millele oli maksuhaldur väärteo asjas peamiselt tuginenud, vaid viitas otsuse p-s 23, et asjaõiguslepingu näilikkusest ei olene menetlusaluste isikute vastutus KarS § 372 järgi.

3-16-2705 olemas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole rikutud ka otsuse proportsionaalsuse põhimõtet, sest tagatise esitamata jätmine kütuse müügi valdkonnas on majandustegevuse nõude oluline rikkumine ning esitatud ei ole selliseid veenvaid argumente, mis oleks saanud panna MTA tagatise nõudest loobuma ja lubada kaebaja tegevusel jätkuda tagatise esitamata jätmisest hoolimata. Sellises situatsioonis puudub isikul õiguspärane ootus majandustegevuse jätkamiseks. Kohtumenetlused maksuasjades ja väärteoasjas 07.07.2017 seisuga jätkusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.