Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

Oil OÜ tehingupartneri OÜ ALX ärialane reputatsioon ei ole laitmatu (reputatsiooni hindamisel on lähtutud juhatuse liikme Alar Sirvi ärialasest reputatsioonist). Samuti leiab MTA, et United Oil OÜ-l tekkida võiv käibemaksukohustus on suurem kui 20.12.2013 otsusega määratud tagatis. VKS § 42 lg 5 kohaselt on MTA-l lubatud VKS § 42 lg 2 märgitud tagatist vähendada üksnes siis, kui on täidetud kõik VKS § 42 lg 5 toodud tingimused. 20.12.2013 otsuse tegemisel olid United Oil OÜ-l tagatise vähendamise tingimused täidetud, sh olid täidetud VKS § 42 lg 5 p-s 1 sätestatud tingimused. Käesolevaks ajaks on muutunud otsuse p-s 1.2 toodud faktilised asjaolud. Seega annab see aluse vähendatud tagatise kohaldamise lõpetamiseks, kuna äriühing ei vasta VKS § 42 lg 5 p-s 1 sätestatud nõudele. Sellisel juhul, sõltumata äriühingul tekkida võivast käibemaksukohustusest, puudub MTA-l kaalutlusõigus tagatise määramiseks alla 100 000 euro (VKS § 42 lg 2). VKS § 1 lg 1 kohaselt on VKS eesmärgiks tagada maksude laekumine ja enamkasutatavate mootorikütuste kvaliteet. Olukorras, kus isikul ei ole täidetud kõik VKS § 42 lg-s 5 sätestatud tagatise vähendamise tingimused, ei kindlusta vähendatud tagatis VKS eesmärgi täitmist. MTA peab vajalikuks kohaldada United Oil OÜ suhtes VKS § 42 lg-s 2 sätestatud tagatist muuhulgas ka ausa konkurentsi ja võrdse kohtlemise tagamiseks, kuna vastasel juhul saaks äriühing turul konkurentsieelise teiste kütuse käitlejate ees. Seega esineb avalik huvi, mis kaalub üles isiku usalduse, et seni 20.12.2013 otsusega määratud tagatis summas 18 000 eurot jääb kehtima.

United Oil OÜ esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas MTA 28.11.2016 otsuse nr 12.2-7/001241 ja 02.01.2017 ettekirjutuse nr 12.2-7/00124-2 kehtivuse.

3(23)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

24.05.2017 otsusega rahuldanud kaebaja kaebuse ja maksuotsuse tühistanud), kuid MTA on juba 24.08.2016 käesoleva haldusmenetluse otsuse projektis ja 28.11.2016 otsuses oma väiteid justkui tõsikindlateks ja ümberlükkamatuteks pidanud. MTA ei saa teises haldusmenetluses tugineda asjaoludele, mida ei saa vaieldamatuks pidada.

süüteod ei mõjuta kuidagi kaebaja maksukohustuse täitmist ning isegi teoreetiline maksurisk puudub.

MTA ei ole ka põhjendanud, kuidas viidatud pooleliolev väärteoasi seondub Novus OIL OÜ maine ja usaldusväärsusega. MTA viidatud väärteoasjas on menetlusalusteks isikuteks kaebaja ja K. Olei. Asjaolu, et K. Olei on ühtlasi Novus OIL OÜ juhatuse liige, ei saa muuta Novus OIL OÜ mainet ega usaldusväärsust – väärteoasjas käsitletud väidetav „petuskeem“ (ehkki seda ei eksisteerinud) ei puutu kuidagi Novus OIL OÜ avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse. MTA on ka ise leidnud, et vaidlusalune väärtegu on toime pandud United Oil OÜ huvides ning et väärteoasi on põhjuseks kaebaja tagatise suurendamiseks. Samas, kui kaebaja üritas tagatist MTA nõutud summani suurendada, selgus, et tagatist suurendada ei saa sama väärteoasja tõttu.

mitte kõrgendatud ohu määra KorS § 5 lg 8 tähenduses. Kõrgendatud ohu määra ei ületa samas ka 28.11.2016 otsuse p 1.2.1.3 viidatud veebruarikuu 2016 käibemaksukohustus 20 243,69 eurot ega selle kahekordne määr ehk 40 487,38 eurot. MTA 20.06.2017 otsus nr 8-9/020425-3 (Novus Oil OÜ käenduse summas 50 000 eurot aktsepteerimata jätmine)

8(23)

maksuhalduril rikkumiste ennetamiseks või maksukahju riski minimeerimiseks (mh uue tagatise määramise ning selle esitamata jätmisel ka tegevusloa peatamisega) reageerida niipea kui võimalik. Seda toetab ka Riigikohtu praktika.

MTA 20.06.2017 otsus nr 8-9/020425-3 (Novus Oil OÜ käenduse summas 50 000 eurot aktsepteerimata jätmine)

jäämise risk maandamata ning kahjustab ausat konkurentsi ja tekitab kütuse käitlejate ebavõrdne kohtlemine.

KOHTU PÕHJENDUSED

MTA 28.11.2016 otsus nr 12.2-7/00124-1 (tagatise määramine summas 100 000 EUR)

24.1 Vaidlustatud MTA 28.11.2016 otsus tugineb VKS § 42 lg-le 2 ja HMS § 66 lg 2 punktile 2 ning selle andmise tingis asjaolu, et kaebaja ei vasta VKS § 42 lg 5 punktile 1. Otsuse tegemisel tugineb maksuhaldur kaebaja ja tema äripartneri ärialasele reputatsioonile. MTA viitab põhjendatult asjaolule, et antud kohtuvaidluse vältel on muutunud juba varasemalt määratud vähendatud tagatise ümbervaatamise praktika. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-72-16 p-s 15 selgitanud, et VKS näeb erinormina tagatise ümbervaatamiseks ette konkreetse aluse, milleks on VKS § 42 lg 4 ning tagatise ümbervaatamiseks annab aluse kasvanud risk, et käibemaksukohustus jääb täitmata. Sellisel juhul ei ole vaja kaaluda kaebaja usaldust vähendatud tagatise kehtima jäämise vastu ega avalikku huvi tagatise tõstmise vastu. Kaebaja usaldus tagatise kehtima jäämise suhtes esineb ainult siis, kui VKS § 42 lg-s 4 kirjeldatud asjaolud pole suurendanud maksukohustuse täitmata jätmise riski. Maksuhalduri ülesanne ongi eelkõige viidatud sättes toodud asjaolusid analüüsides hinnata, kas risk on kasvanud sellisel määral, et tagatist tuleb suurendada. Täiendavalt selgitab Riigikohus otsuse nr 3-3-1-72-16 punktis 16, et VKS § 42 lg 4 tingimuste loetelu on lahtine ning see annab võimaluse kasutada käibemaksukohustuse täitmata jätmise riski hindamisel ka näiteks neid asjaolusid, mida on nimetatud VKS § 42 lg-s 5 või mida polegi selles paragrahvis nimetatud. Kui maksuhaldur on veenvalt selgitanud, milles seisneb kasvanud risk, on VKS § 42 lg 4 tingimused täidetud ja kaebaja ei saa tugineda õiguspärasele ootusele. Seega, ehkki maksuhaldur on 28.11.2016 otsuses tuginenud väärale õiguslikule alusele, siis HMS § 58 järgi ei too ebaõige õigusliku aluse nimetamine haldusaktis kaasa haldusakti tühistamist, kui õiguslik alus haldusakti andmiseks on iseenesest olemas ning haldusakt on sellega kooskõlas. Seega tuleb halduskohtul hinnata, kas vaidlustatud otsus on kooskõlas VKS § 42 lg-ga 4. 24.2 Tallinna Ringkonnakohus selgitab käesolevas asjas 20.07.2017 tehtud määruses, et VKS § 42 lg-te 4-5 alusel kütuse müüja seaduses sätestatud tagatise suuruse vähendamise põhjendatuse hindamisel ning tagatise ümbervaatamisel on maksuhalduril ulatuslik kaalutlusõigus, sest tegemist on hinnanguliste või prognoosotsustega. Selliste otsuste kohtuliku kontrolli käigus ei teosta 13(23)

halduskohus kaalumist haldusorgani eest, vaid saab üksnes kontrollida, kas tuvastatud asjaolude pinnalt oli kaitstava hüve kahjustamise oht tõenäoline või kas maksuhaldur on teinud otsustamisel ilmselgeid kaalutlusvigu. Kütuse müüja tagatise eesmärk on vähendada maksupettusi, soodustada ausat konkurentsi ja kaitsta seeläbi teiste kütuseturul tegutsevate ettevõtjate ettevõtlusvabadust (vt Riigikohtu 07.02.2017 otsus 3-3-1-72-16 p-d 13-16; 10.12.2014 otsus nr 3-3-1-49-14 p-d 12-14; 31.10.2012 otsus nr 3-4-1-24-11 p-d 53-54). Olukorras, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et isik ei vasta enam VKS § 42 lg-s 5 toodud tingimustele, tuleb avaliku huvi ja konkurentsi kahjustamise võimalust eeldada. Seejuures hindab halduskohus HMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Haldusakti andmisel tähtsust omanud asjaolude muutumine pärast haldusakti andmist ei muuda haldusakti õigusvastaseks, kuid võib anda adressaadile aluse taotleda haldusmenetluse uuendamist (vt haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p 1 ja lg 3). 24.3 Tulenevalt VKS § 42 lg-test 4 ja 5 ning Riigikohtu juhistest otsuses 3-3-1-72-16 on maksuhalduril õigus vaadata ümber juba vähendatud tagatis ja nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, kui isiku ning tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel ning äripartneritel ei ole laitmatu ärialane reputatsioon (VKS § 42 lg 5). Maksuhaldur on leidnud, et kaebaja ärialane reputatsioon ei ole laitmatu, kuna äriühingu suhtes on läbi viidud üks ja alustatud kaks maksumenetlust seoses ATKEAS rikkumisega ning tema tehingupartneril OÜ-l ALX puudub laitmatu ärialane reputatsioon. Samuti leiab maksuhaldur, et United Oil OÜ-l tekkida võiv käibemaksukohustus on suurem, kui 20.12.2013 otsusega määratud tagatis. Kohtu hinnangul tuleb käesoleva juhtumi eripära arvestades mõiste „laitmatu ärialane reputatsioon“ sisustamisel lähtuda eelkõige sellest, kas isikule ette heidetav tegu võib viidata maksude tasumata jätmise riskile. 24.4 Puudub vaidlus selles, et vaidlustatud otsuse andmise ajal, so 28.11.2016, oli kaebaja suhtes läbi viidud üks ja alustatud kaks maksumenetlust seoses ATKEAS rikkumisega. Maksuhalduril oli viidatud menetluste raames tekkinud kahtlus, et Unted Oil OÜ on jätnud deklareerimata või ei ole deklareerinud seaduses sätestatud määras käideldud kütuselt tasutavat aktsiisi. MTA 07.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/033166-6 on United Oil OÜ-le määratud tasumiseks 22 940,53 eurot täiendavat kütuseaktsiisi (nimetatud otsuse vaidlustas United Oil OÜ haldusasjas 3-15-3149 ning Tallinna Halduskohtu 11.03.2016 otsusega on kaebus rahuldatud, Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2017 otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata, kassatsioonmenetlus haldusasjas ei ole lõppenud). Samuti on MTA 15.12.2016 otsusega nr 12.2-3/036643-7 määratud United Oil OÜ-le täiendava aktsiisi tasumise kohustus summas 280 177,43 eurot (haldusasi 3-17-110, Tallinna Halduskohtu 24.05.2017 otsusega on kaebus rahuldatud, apellatsioonmenetlus haldusasjas ei ole lõppenud). MTA 14.12.2015 korraldusega nr 12.2-3/0335680-1 alustatud maksumenetluse on MTA peatanud. Kohus märgib, et korralduses viidatud alustatud/läbi viidud maksumenetlustes puudusid 28.11.2016 seisuga (ja ka käesoleva otsuse tegemise seisuga) jõustunud kohtulahendid. Tallinna Halduskohus oli küll teinud 11.03.2016 lahendi haldusasjas 3-15-3149, kuid MTA oli seisuga 11.04.2016 halduskohtu otsuse vaidlustanud ning otsuse tegemise hetkel jätkus menetlus ringkonnakohtus. Viidatud kohtuasjas on poolte vahel erimeelsus selles kas maksukohustuslaseks ja maksuvaidluse subjektiks on kaebaja ning kas konkreetsel juhul oli õige maksustada käideldud ahjukütus vedela põlevaine aktsiisimäära järgi vastavalt ATKEAS § 19 lg 1. Seega nähtub asja materjalidest, et MTA on 28.11.2016 otsuse tegemise hetkel olnud veendumusel, et kaebaja poolt kohtus vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja kaebaja on jätnud õigusvastaselt maksud tasumata. Tartu Ringkonnakohus on oma 22.08.2017 otsuses haldusasjas 3-16-1730 selgitanud, et kaebaja õigust kohtulikule kaitsele ei saa küll kahtluse alla seada, kuid samas ei saa siiski järeldada, et kaebeõiguse kasutamise ja halduskohtu otsuse tõttu oleks MTA-l keelatud haldusmenetluses esile tulnud asjaoludele tugineda tagatise suurendamise otsustamisel. Äritegevuse ja maksukäitumise tõttu soodustagatise kasutamise riski panemine kaebajale ei ole 14(23)

ebaproportsionaalne. Kuna kütuse käitlemisel on tehingute suur maht tavapärane, siis on ühtlasi vajalik ja põhjendatud reguleerida asjaolude muutumisele tagatise korrigeerimisel operatiivselt. Vastupidisel juhul ei oleks tagatise regulatsiooni eesmärgi saavutamine tegelikult võimalik. Nimetatud seisukoht on kohaldatav ka käesolevas asjas, mis tähendab, et MTA-l ei olnud keelatud pooleli oleva kohtumenetluse ajal kaebaja suhtes kehtinud tagatise ümbervaatamine ja suurendamine. Kuivõrd MTA oli teinud kaebaja suhtes maksuotsuse ning vaielnud vastu kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele, saab eeldada, et MTA oli veendunud selles, et kaebaja ei täida maksukohustust nõuetekohaselt. Viidatud vaidlusega on sarnane ka menetlus, mida MTA alustas 14.12.2015 korraldusega nr 12.23/035680-1, milles MTA leiab, et kaebajal on kohustus tasuda aktsiisi ATKEAS § 66 lg 8 kohaselt raske kütteõli aktsiisimäära järgi. Asjaolu, et MTA on viidatud maksumenetluse peatanud kuni kohtuasja 3-15-3149 lõpliku lahendamiseni ei välista kohtu hinnangul MTA kahtlust, et kaebaja ei ole maksukohustust nõuetekohaselt täitnud. Kaebaja viitab õigesti asjaolule, et 13.04.2016 korraldusega alustatud maksumenetluses ei olnud 28.11.2016 seisuga maksuotsust veel tehtud, kuid puudub vaidlus selles, et maksumenetlust oli alustatud, millest järelduvalt loeb kohus usutavaks, et MTA-l oli tekkinud kahtlus, et Väinamere Liinid OÜ laevadele mootorikütusena kasutatud United DMA suhtes tekkis kohustus tasuda kütuseaktsiisi diislikütuse aktsiisimääraga. Viidatud asjas tegi MTA maksuotsuse 22.12.2016, st MTA leidis, et tema kahtlus oli õige. Eeltoodud asjaolud viitavad kohtu hinnangul sellele, et MTA-l võis 28.11.2016 otsuse tegemisel olla tekkinud põhjendatud kahtlus selles, et kaebaja ei täida oma maksukohustusi nõuetekohaselt. Laitmatu ärialane reputatsioon hõlmab kahtlemata maksuseadustest kinnipidamist ja maksude õigeaegset ning korrektset deklareerimist ja tasumist. 24.5 Seega ei olnud kaebaja suhtes alustatud/toimunud maksumenetlused tagatise regulatsiooni eesmärkide suhtes asjasse puutumatud. Kaevatava otsuse andmisel oli MTA kaebaja riski hindamisel õigustatud arvestama, et kaebaja suhtes oli läbi viidud üks maksumenetlus ja alustatud kaks maksumenetlust ja nendega kaasnenud õigusrikkumiste fakti. MTA kahtlus, et kaebaja on käideldud kütustelt tasunud riigile vähem aktsiisi või jätnud selle üldse tasumata, on piisav alus kahtluseks, et äriühing võib rikkuda ka teisi maksuseadusi käibemaksu tasumise vähendamise eesmärgil. Seda ei muuda ka asjaolu, et halduskohtu otsusega haldusasjas 3-15-13149 oli rahuldatud kaebaja kaebus MTA 07.12.2015 otsusele. Seadus ei sea tagatise suurendamist sõltuvusse maksumenetluse tulemustest ning äriühingu laitmatule ärialasele reputatsioonile hinnangu andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et isik on jätnud maksud deklareerimata või deklareerinud neid ebaõigesti. Piisab põhjendatud kahtluse olemasolust. Seega nõustub kohus maksuhalduriga, et alustatud/toimunud maksumenetluste tõttu polnud kaebaja ärialane reputatsioon 28.11.2016 enam sedavõrd usaldusväärne nagu 2013. aastal. 24.6 Eeltoodud seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kaebaja vaidlustas halduskohtus ka MTA 15.12.2016 otsuse, mille Tallinna Halduskohus 24.05.2017 otsusega nr 3-17-110 tühistas ja et Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.06.2017 otsusega rahuldamata MTA poolt haldusasjas 3-153149 esitatud apellatsioonkaebuse. Nimetatud otsused ei ole jõustunud ning menetlus jätkub vastavalt kassatsioon- ja apellatsioonmenetluses. Samuti ei saa väita, et kaebeõiguse kasutamise korral oleks MTA-l keelatud maksumenetluses esile tulnud asjaolude ja kahtlustega arvestada. Kohus hindab HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt haldusakti õiguspärasust selle andmise hetke seisuga. Haldusakti andmise aluseks olevate asjaolude muutumine pärast haldusakti andmist ei muuda haldusakti õigusvastaseks, kuid võib anda adressaadile aluse taotleda haldusmenetluse uuendamist (HMS § 44 lg 1 p 1 ja lg 3). Tallinna Ringkonnakohus märgib käesolevas asjas 20.07.2017 tehtud määruses, et seda arvestades ei tähendaks isegi kaebajale soodsate kohtulahendite jõustumine automaatselt seda, et MTA kahtlused olid ilmselgelt põhjendamatud ega tingiks seega vältimatult ka praeguses asjas vaidlustatud haldusaktide tühistamist. 15(23)

24.7 Maksuhaldur tugineb 28.11.2016 otsuses lisaks kaebaja ärialasele reputatsioonile ka tema äripartneri OÜ ALX laitmatu ärialase reputatsiooni puudumisele. Vaidlustatud otsuse tegemise seisuga oli äriühingu juhatuse liikmel A.Sirvil 5 kehtivat kriminaalkaristust, sh karistatus KarS § 289 lg 21 lg 2 alusel maksukohustuse varjamise ja tagastusnõude suurendamise eest. MTA leiab, et olukorras, kus äriühingu juhatuse liiget on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja mitte üksnes maksuseaduste rikkumise eest, ei ole võimalik pidada ka OÜ ALX ärialast reputatsiooni laitmatuks. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et VKS § 42 lg 5 p-st 1 tulenevalt sõltub äriühingu tagatise suurus muuhulgas ka tema äripartnerite laitmatust ärialasest reputatsioonist. Samuti on MTA OÜ ALX ärialast reputatsiooni hinnanud õigesti läbi OÜ ALX juhatuse liikme reputatsiooni, kuna äriühing tegutseb läbi juhatuse liikme ja tema otsuste. Samas jääb vaidlustatud otsusest arusaamatuks, milliste kriteeriumite alusel on MTA lugenud OÜ ALX kaebaja äripartneriks. Õiguskeekeelsussõnaraamat defineerib äripartnerit kui ärikaaslast või äriosanikku või teist osapoolt ärisuhtes. Samas ei saa kohtu hinnangul isikut käsitada äripartnerina pelgalt põhjusel, et temaga on tehtud mõned tehingud või tellitud mõned korrad teenust. Vastupidine viiks olukorrani, kus vedelkütuse müüja oleks riskide maandamiseks kohustatud hindama kõiki isikuid, kellega ta tehinguid teeb. Samas, tegutsedes kütuse valdkonnas on standardid võrreldes tavapärase majandustegevusega mõnevõrra erinevad, kuid see ei tähenda veel, et vastavas valdkonnas tegutsev isik peaks uurima iga tehingupartneri juhatuse liikme tausta. MTA viitab vaidlustatud otsuses asjaolule, et kaebaja on deklareerinud käibedeklaratsioonidel (viimati juuni 2016) kauba soetust OÜ-lt ALX. Otsusest ei nähtu kauba soetuse sagedus ega tehingute rahaline maht. Otsus on täielikult motiveerimata osas, milles MTA leiab, et OÜ ALX on kaebaja äripartner. Kaebaja viitab esitatud kaebuses asjaolule, et on OÜ-lt ALX tellinud perioodil 01.04.201731.08.2016 transporditeenust 2505,07 euro ulatuses. Kaebaja poolt esitatud tabeli (I kd tl 41) kohaselt on teenuse eest esitatud arved kuuel korral. MTA ei ole viidatud andmeid kahtluse alla seadnud ega vastanud kaebaja väitele, mille kohaselt ei saa esitatud andmete põhjal lugeda OÜ-d ALX kaebaja äripartneriks. Kohus leiab, et ehkki MTA poolt esitatud andmed OÜ ALX karistatuse kohta viitavad sellele, et ettevõtte ärialane reputatsioon ei ole laitmatu, on vastavatele andmetele tuginemine 28.11.2016 otsuses olnud meelevaldne. Kaebaja poolt esitatud tehingute maht OÜ-ga ALX on kaebaja poolt esitatud andmetest (I kd tl 42-43) järelduvalt marginaalne. Maksuhaldur ei ole uurinud tehingute asjaolusid ega põhjendanud, kuidas sellise äriühinguga tehingu tegemine kaebaja riski suurendab. Seega on 28.11.2016 otsuses põhjendamatult viidatud asjaolule, et kaebaja ärialane reputatsioon ei ole laitmatu põhjusel, et tema äripartneri OÜ ALX ärialane reputatsioon ei ole laitmatu. Nimetatud eksimus ei muuda aga ebaõigeks maksuhalduri lõppjäreldust, mille kohaselt ei olnud kaebaja ärialane reputatsioon laitmatu põhjusel, et kaebaja suhtes oli 28.11.2016 otsuse tegemisel läbi viidud üks ja alustatud kaks maksumenetlust, st kaebaja suhtes esines VKS § 42 lg 4 sätestatud alus (sisustatud läbi VKS § 42 lg 5) tagatise ümbervaatamiseks ja suurendamiseks. Maksuhalduril esines põhjendatud kahtlus, et isiku maksukäitumine ei ole olnud õiguspärane. Vastavalt esines tegelik võimalus, et kehtiva 18 000 eurose tagatise jätkuv kohaldamine ei taga maksupettuste ärahoidmise ja ausa konkurentsi saavutamise eesmärki. 24.8 Nimetatud järeldust ei mõjuta ka asjaolu, et kaebaja 20.07.2017 kaebuse täienduse kohaselt on kaebaja viimase aasta keskmine igakuine käibemaksukohustuse summa varasemast oluliselt väiksem (viimase 6 kuu keskmine käibemaksukohustus arvestades perioodi detsember 2016-mai 2017, on olnud 1570,67 eurot ja viimase 12 kuu oma 3115,80 eurot, sh suurim käibemaksukohustus viimase 12 kuu jooksul olnud 8176,59 eurot). Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 20.07.2017 tehtud määruses välja toonud, et VKS § 42 lg-test 4-5 tulenevalt on tekkida võiva käibemaksukohustuse suurus vaid üks paljudest tagatise suuruse määramisel arvesse võetavatest asjaoludest ning VKS § 42 lg-s 2 sätestatud nö tavapärase tagatise summa (100 000 16(23)

eurot) ei sõltu konkreetse kütuse müüja puhul eelduslikult tekkida võiva käibemaksukohustuse suurusest. Kohus leiab, et asja sisulisel läbivaatamisel tuvastatud asjaolud kinnitavad veenvalt nimetatud järelduse õigsust. 24.9 Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et MTA 28.11.2016 otsus on õiguspärane. Maksuhaldur on kaebajale määratud tagatise suurendamisel lähtunud asjakohastest asjaoludest ja kaalutlustest, hinnanud neile tuginedes kaebaja maksuriski suurenenuks ning otsustanud vastavalt tagatise suurendamise.

25.4 Tulenevalt MKS § 123 lg 2 ja 3 regulatsioonist on käendaja valikul oluline tema usaldusväärsus. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis ei ole MTA Novus Oil OÜ käendust tagatisena aktsepteerinud mitte seetõttu, et tal oli kahtlus Novus Oil OÜ maksevõimes, vaid põhjuseks oli Kristjan Olei isik - MTA leidis, et Novus Oil OÜ ei ole usaldusväärne käendaja, kuna tema tegevust juhib Kristjan Olei, kelle suhtes oli MTA otsuse tegemise hetkel koostanud väärteoprotokolli väärteoasjas nr 930016001644. Puudub vaidlus selles, et 28.12.2016 otsuse tegemise hetkel oli Kristjan Olei suhtes küll koostatud väärteoprotokoll, kuid puudus jõustunud kohtulahend (see puudub ka käesoleva otsuse tegemise hetkel). Väärteoprotokollist tulenevalt oli MTA-l 28.12.2016 tekkinud veendumus, et AS Jetoil seaduslik esindaja Hannes Kägu ja United Oil OÜ volitatud esindaja Kristjan Olei, tegutsedes kaastäideviijatena ühiselt ja kooskõlastatult lõid näilike tehingute abil petuskeemi, mis võimaldas United Oil OÜ-l lubada tarbimisse rasket kütteõli ilma VKS § 13 lg-s 3 nimetatud märget omamata. Näilikud tehingud sõlmiti MTA hinnangul selleks, et formaalselt oleks kütuse omanik ja tarbimisse lubaja AS Jetoil. MTA arvates oli seeläbi rikutud VKS § 13 lõiget 3 ning tegu oli kvalifitseeritav KarS § 372 lg-te 2 ja 3 järgi. Kuivõrd United Oil OÜ pakkus käibemaksu tagatisena OÜ Novus Oil käendust, mille ainsaks juhatuse liikmeks oli Kristjan Olei, siis on MTA põhjendatult hinnanud käendaja usaldusväärsust käendajana ja tema mainet läbi Kristjan Olei võimaliku käitumise käendussuhtes. Kuivõrd maksuhalduril oli tekkinud põhjendatud kahtlus Kristjan Olei suhtumises oma avalik õiguslike kohustuste täitmisse, siis ei saa maksuhalduri tuginemist Kristjan Olei suhtes alustatud väärteomenetlusele pidada asjakohatuks ja põhjendamatuks ning vaidlustatud otsuse andmisel oli MTA tagatise maksma panekuga seonduvate riskide hindamisel õigustatud väärteomenetluse alustamise fakti ja õigusrikkumise kahtlusega arvestama. Novus Oil OÜ juhatuse liikme suhtes toimunud väärteomenetlus ei olnud MKS § 122 eesmärkide suhtes asjassepuutumatu. Kohus nõustub eeltoodud põhjendusi arvesse võttes MTA järeldusega, et väärteomenetluse alustamine Novus Oil OÜ juhatuse liikme suhtes välistas antud juhul Novus Oil OÜ poolt pakutud käenduse aktsepteerimise. 25.5 Antud juhul ei ole oluline, kas OÜ Novus Oil juhatuse liikme suhtes alustati väärteomenetlust põhjendatult või mitte ning milline lahend on väärteoasjas 28.12.2016 otsuse järgselt tehtud. Kuna otsuse tegemise hetkel oli väärteomenetlus alustatud, siis esines MTA-l põhjus Novus Oil OÜ käenduse aktsepteerimata jätmiseks. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Haldusakti andmisel tähtsust omanud asjaolude muutumine pärast haldusakti andmist ei muuda haldusakti õigusvastaseks kuid võib anda adressaadile aluse haldusmenetluse uuendamiseks. Ei ole vaidlust selles, et 28.12.2016 puudus maakohtu otsus (sh jõustunud otsus) väärteoasjas 930016001644 , millest tulenevalt ei muuda asjaolu, et Harju Maakohtu 24.04.2017 otsusega asjas nr 4-16-9132 (I kd tl 191-196) on väärteomenetlus lõpetatud, sh leitud, et väärteomenetluse aluseks olevad tehingud olid kehtivad ja lubatud, seda et MTA kahtlused olid põhjendamatud. Lisaks on Tallinna Halduskohus oma 20.11.2015 lahendis haldusasjas 3-15-2378 selgitanud, et halduskohtul puudub õigus sekkuda süüteomenetlusse ja kontrollida menetluse algatamise põhjendatust või menetluse läbiviimise õiguspärasust. Sellele, kas isik on pannud toime maksuõigusrikkumisi ja kas juhatuse liige vastutab nende rikkumiste toimepanemise eest, peab vastama väärteo menetleja, mitte halduskohus. Kaebajale on tagatud väärteomenetluses piisavad vahendid oma õiguste kaitseks ja kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamiseks. Seega, kui menetlus väärteoasjas lõpeb Kristjan Olei jaoks soodsa kohtulahendiga, on kaebajal õigus esitada uus taotlus Novus Oil OÜ käenduse aktsepteerimiseks. 25.6 Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et 28.12.2016 otsus vastab seadusele ja selle andmisel on lähtutud asjakohastest kaalutlustest.

26.1 Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14.06.2017 määrusega MTA määruskaebuse osaliselt ning tühistas Tallinna Halduskohtu 01.02.2017 määruse ning peatas MTA 28.11.2016 otsuse ja 02.01.2017 ettekirjutuse kehtivuse osaliselt jättes need kehtima osas, millega kohustati United Oil OÜ-d tasuma käibemaksutagatis summas 50 000 eurot. Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuli United Oil OÜ-l esitada tagatis hiljemalt seitsme päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2017 määrusest ja MTA 28.06.2017 ettekirjutusest tulenevalt oli United Oil OÜ-l kohustus esitada maksuhaldurile lisatagatis summas 32 000 euro ulatuses, sest ta oli varasemalt juba esitanud tagatise summas 18 000 eurot. Kaebaja esitas 19.06.2017 MTA-le käibemaksu tagatisena Novus Oil OÜ käenduse summas 50 000 eurot. MTA jättis 20.06.2017 otsusega United Oil OÜ käibemaksu tagatisena MKS § 132 lg 2 p 3 alusel aktsepteerimata Novus Oil OÜ käenduse summas 50 000 eurot. Otsuse põhjendused on samad, mis MTA 28.12.2016 otsusel, s.o MTA-l on piisav alus kahelda K.Olei ja seeläbi Novus Oil OÜ usaldusväärsuses. 26.2 Kohus märgib esmalt, et käibemaksu tagatis summas 50 000 eurot kehtib tulenevalt HKMS § 249 lg-st 4 üksnes kuni kohtuotsuse jõustumiseni, või kaebuse tagastamiseni või läbi vaatamata jätmiseni või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Olukorras, kus vaidlus laheneb kaebaja kahjuks, on kaebaja kohustatud täitma 28.11.2016 otsust kogu ulatuses, ning esitama MTA poolt aktsepteeritava tagatise. Seega kehtib MTA 20.06.2017 otsus kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas. 26.3 Puudub vaidlus selles, et 20.06.2017 otsuse tegemise hetkeks oli väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetatud väärteomenetlus, millele oli viidatud MTA 28.12.2016 otsuses. Harju Maakohus oli 24.04.2017 teinud otsuse, mille kohaselt tuleb lõpetada väärteoasjas nr 4-16-9132 (930016001644) väärteomenetlus menetlusaluste isikute United Oil OÜ ja Kristjan Olei suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses tegudes väärteotunnuste puudumisega. Viidatud otsuses andis kohus hinnangu ka MTA poolt etteheidetavatele tehingutele ning leidis, et tehingud ei olnud näilikud. Seega oli MTA Harju Maakohtu otsusest 20.06.2017 otsuse tegemisel teadlik. Samas nähtub kohtute infosüsteemi andmetest, et MTA oli esitanud 11.07.2017 maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse ning taotlenud Harju Maakohtu otsuse tühistamist. Seega puudus 20.06.2017 otsuse tegemise hetkel jõustunud kohtulahend väärteoasjas 930016001644 ning OÜ Novus Oil käenduse aktsepteerimisest keeldumise aluseks olevad asjaolud ei olnud MTA jaoks muutunud. MTA on otsuses põhjendatult tuginenud jätkuvalt Kristjan Olei suhtes alustatud, kuid pooleli olevale väärteoasjale, kui OÜ Novus Oil poolt pakutava käenduse usaldusväärsust välistavale asjaolule. Lisaks eeltoodule kehtivad Tallinna Halduskohtu 20.11.2015 lahendis haldusasjas 3-15-2378 toodud selgitused ka 20.06.2017 otsuse puhul. Kui menetlus väärteoasjas lõpeb Kristjan Olei jaoks soodsa kohtulahendiga, on kaebajal õigus esitada uus taotlus Novus Oil OÜ käenduse aktsepteerimiseks. 26.4 Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et 20.06.2017 otsus vastab seadusele ja selle andmisel on lähtutud asjakohastest kaalutlustest.

need kehtima osas, millega United Oil OÜ-d kohustati tasuma käibemaksutagatist summas 50 000 eurot. MTA kohustas 28.06.2017 ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-3 (I kd, tl 185-186) United Oil OÜ-d esitama Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2017 määrusega nr 3-16-2705 kehtestatud tagatise summas 50 000 eurot hiljemalt 06.07.2017. Kuna United Oil OÜ on varasemalt esitanud tagatise summas 18 000 eurot, tuleb täiendavalt esitada tagatis summas 32 000 eurot. MTA hoiatas ühtlasi, et ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise korral peatatakse United Oil OÜ vedelkütuse müügi tegevusluba või tunnistatakse see kehtetuks. Kaebaja on vaidlustanud kõnealused ettekirjutused, leides, et need on õigusvastased põhjusel, et tagatise määramise otsus (MTA 28.11.2016 otsus nr 12.2-7/00124-1) on õigusvastane. Lisaks ei ole kaebaja rikkunud majandustegevuse nõudeid (MsüS § 42 ja § 68 lg 1). Kaebaja on esitanud maksuhaldurile VKS § 3 lg-s 3 sätestatud suurendatud tagatise (Novus Oil OÜ käendus), kuid maksuhaldur on selle jätnud õigusvastaselt aktsepteerimata. Seetõttu on kaebaja hinnagul antud juhul kehtiv MTA 20.12.2013 otsus nr 12.2-7/287-1, millega on kaebajale määratud VKS § 42 lg 5 alusel tagatis vähendatud määras (18 000 eurot) ning millise on kaebaja maksuhaldurile ka esitanud. Seega ei riku kaebaja enda hinnangul majandustegevuse nõudeid. Kuna kaebaja on tagatise nõutud suuruses esitanud ning MTA ei ole seda põhjendamatult aktsepteerinud, ei saa olla tegemist tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva nõude rikkumisega VKS § 14 p 1 ja 2, § 3 lg 3 ja § 41-42 tähenduses, veel enam olulise rikkumisega MsüS § 38 lg 2 tähenduses (muu hulgas puudub igasugune „oht“). Seega ei saa kaebaja hinnangul rakendada MsüS § 43 lg 1 p 1 ega ka § 37 lg 2 p

VKS § 41 kohaselt esitab kütuse müüja Maksu- ja Tolliametile käibemaksuseaduse § 442 lõikes 2 nimetatud tagatise maksukorralduse seaduses sätestatud korras, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Tagatis loetakse esitatuks, kui Maksu- ja Tolliamet on tagatise aktsepteerinud. KMS § 442 lg 2 kohaselt esitab vedelkütuse müüja maksuhaldurile tagatise vedelkütuse seaduses kehtestatud korras. VKS § 42 lg 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot. MTA on 28.11.2016 otsusega nr 12.2-7/00124-1 määranud kaebajale tagatise suuruse summas 100 000 eurot. Käesolevas kohtuotsuses on kohus asunud seisukohale, et kõnealune MTA otsus on õiguspärane. 09.12.2016 esitas United Oil OÜ taotluse MTA 28.11.2016 otsuses nõutud käibemaksu tagatise aktsepteerimiseks Novus Oil OÜ käendusena summas 100 000 eurot. MTA jättis 28.12.2016 otsusega nr 13-10/040714 Novus Oil OÜ käenduse aktsepteerimata. Käesolevas kohtuotsuses on kohus asunud seisukohale, et kõnealune MTA otsus on õiguspärane. Tulenevalt käesolevas haldusasjas Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2017 määrusest tuli kaebajal tasuda 02.01.2017 ettekirjutuse nr 12.2-7/00124-2 alusel määratud tagatis osaliselt summas 50 000 eurot. Kaebaja esitatud Novus Oil OÜ käenduse kõnealuses summas jättis MTA 20.06.2017 otsusega nr 8-9/020425-3 aktsepteerimata. Käesolevas kohtuotsuses on kohus asunud seisukohale, et kõnealune MTA otsus on õiguspärane. Seega, kuna kaebaja ei esitanud mõlema Novus Oil OÜ käenduse aktsepteerimata jätmise järgselt maksuhaldurile tagatist ka muul seaduses ettenähtud kujul, on maksuhaldur lähtudes MsüS §-st 42 õiguspäraselt koostanud vaidlusalused ettekirjutused. Nimelt on VKS § 41 teises lauses sätestatud, et tagatis loetakse esitatuks, kui Maksu- ja Tolliamet on tagatise aktsepteerinud. Vastustaja Novus Oil OÜ käendusi tagatisena ei aktsepteerinud. Kuna tagatise esitamata jätmine on majandustegevuse nõude rikkumine, oli vastustaja tulenevalt MsüS §-ist 42 kohustatud enne majandustegevuse keelamist või tegevusloa kehtetuks tunnistamist vastavad ettekirjutused tegema. Selles osas ei anna MsüS maksuhaldurile kaalutlusruumi. Vaidlustatud ettekirjutustes on maksuhaldur õiguspäraselt viidanud MsüS § 43 lg 1 p-le 1 kui ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärjele. MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaselt võib majandushaldusasutus ettevõtja majandustegevuse või tegevusloa osaliselt või täielikult peatada majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumisega kaasneva kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni. KorS § 5 lg 4 esimese lause kohaselt loetakse kõrgendatud ohuks ohtu isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise ohtu või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise ohtu. KorS § 5 lg 8 p 2 kohaselt loetakse suure väärtusega varaliseks hüveks summat, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Palga alammäär alates 01.01.2017 on 470 eurot (Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139). Seega kvalifitseerub kõrgendatud ohuks oht suure väärtusega varalisele hüvele, mis ületab 47 000 eurot. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kõrgendatud ohu määr oleneb üksnes lähitulevikus tasutava käibemaksu summast. Kuigi KorS eelnõu (49 SE) seletuskirja lk 22-23 kohaselt tuleb ohu määratlemisel lähtuda sellest, et ajalisest aspektist peab kahju olema saabuv lähitulevikus, on seletuskirjas täpsustatud, et lähitulevik ei tähenda, justkui peaks oht realiseeruma kohe. Kohtu hinnangul on praegusel juhul õiguspärane lähtuda määratud tagatise suurusest (100 000 eurot ja 50 000 eurot), mis igal juhul ületab KorS § 5 lg 8 p-s 2 märgitud summat. Käibemaksu tagatis on ette nähtud tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks. Seega on maksuhaldur vaidlustatud ettekirjutustes õiguspäraselt lähtunud kõrgendatud ohu väärtuse määratlemisel määratud tagatise suurusest. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur vaidlustatud ettekirjutustes õiguspäraselt leidnud, et kui kaebaja jätab nendes määratud tagatised esitamata, siis selle rikkumisega kaasneb kõrgendatud oht KorS § 5 lg 4 ja lg 8 p 2 mõistes. Vaidlustatud ettekirjutused on õiguspärased. 21(23)

MTA 07.07.2017 otsus nr 12.2-7/00124-4

28.1 MTA peatas 07.07.2017 otsusega nr 12.2-7/00124-4 MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel kaebaja kütuse müügi tegevusloa nr VKM000854 alates 08.07.2017 kuni Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2017 määrusega nr 3-16-2705 nõutud tagatise esitamiseni või tegevusloa nr VKM000854 kehtetuks tunnistamiseni. Otsuse põhjenduste kohaselt esineb olukorras, kus kaebaja jätab esitamata tagatise summas 50 000 eurot, kõrgendatud oht KorS § 5 lg 4 ja lg 8 p 2 mõistes. Sellega rikub kaebaja ka oluliselt majandustegevuse põhinõuet, kuna tagatise esitamata jätmise olukorras esineb kõrgendatud oht avalikule huvile, et teie tekkida võiv käibemaksukohustus võib jääda riigile laekumata. Kaebaja ettevõtlusvabaduse riive ei kaalu üles avalik huvi maksulaekumiste ja ausa konkurentsi tagamiseks. Lähtudes VKS eesmärgist (VKS § 1 lg 1) on avalikuks huviks maksude laekumise ja kütuste kvaliteedi, aga samuti ausa konkurentsi ja võrdse kohtlemise tagamine. Äriühing, kellel on esitamata VKS § 42 lgst 2 tulenev kütuse müüja tagatis, ohustab avalikku huvi, jättes tagamata nii ausat konkurentsi kui ka käibemaksu laekumist riigile. Kaebajale jääb õigus osta ja müüa kütust tolli- ja aktsiisilao sees, mis ei nõua eraldi tegevusluba ega tagatist. 28.2 Kohus leiab, et vastav MTA otsus on õiguspärane. MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaselt võib majandushaldusasutus ettevõtja majandustegevuse või tegevusloa osaliselt või täielikult peatada majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumisega kaasneva kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni. MsüS eelnõu (806 SE) seletuskirjast tulenevalt saab tegevusloa MsüS alusel peatada vaid juhul, kui majandustegevuse nõue, mille rikkumise tõttu on võimalik tegevusluba peatada, on selline rikkumine, mile tõttu on võimalik hiljem tunnistada ka tegevusluba kehtetuks. MsüS § 37 lg 2 p 2 kohaselt võib majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise korral. Kohus on käesolevas otsuses eelpool asunud seisukohale, et maksuhalduri nõutud tagatise esitamata jätmine on majandustegevuse nõude rikkumine (vt kohtu põhjendusi seonduvalt MTA 02.01.2017 ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-2 ja 28.06.2017 ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-3). Kohus selgitab täiendavalt, et VKS § 13 lg 1 p 3 kohaselt on kütuse müük loakohustusega tegevusalaks, VKS § 14 sätestab tegevusloa kontrollieseme ning selle sätte kohaselt antakse tegevusluba ettevõtjale, kui: 1) ta vastab VKS §-s 3 sätestatud nõuetele; 2) tal on VKS §-des 41–44 sätestatud tingimustele vastav tagatis; 3) tegevusloa taotlejat ei ole karistatud tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on olnud nõutav, ja karistusregistri seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud tähtajad ei ole möödunud. Seega on VKS § 41–44 sätestatud tagatise esitamata jätmine selliseks rikkumiseks, mille tõttu on kütuse müügi tegevusloa peatamine lubatud ( vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-467, p 13). Majandustegevuse nõude olulisele rikkumisele MsüS § 43 lg 1 p 1 tähenduses viitab ka VKS määratava käibemaksu tagatise eesmärk - tagada maksupettuste vähenemine, soodustada ausat konkurentsi kütuseturul ja kaitsta seeläbi teiste kütuseturul tegutsevate ettevõtjate ettevõtlusvabadust (RK 3-4-1-24-11 p-d 53 ja 54). Tagatise määramise otsuse vaidlustamine ei takista MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaldamist. Samuti on kohus eelpool (vt kohtu põhjendusi seonduvalt MTA 02.01.2017 ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-2 ja 28.06.2017 ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-3) asunud seisukohale, et tagatise esitamata jätmisega kaasneb kõrgendatud oht KorS § 5 lg 4 ja § 5 lg 8 p 2 mõttes (vt kohtu põhjendusi seonduvalt MTA 02.01.2017 ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-2 ja 28.06.2017 ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-3). Kuna kaebaja maksuhalduri nõutud tagatist ei esitanud (Novus Oil OÜ tagatise jättis maksuhaldur aktsepteerimata) ning tagatise esitamata jätmine on majandustegevuse nõude oluline rikkumine MsüS § 43 lg 1 p 1 mõttes, millega kaasneb kõrgendatud oht KorS § 5 lg 4 ja § 5 lg 8 p 2 mõttes, on maksuhaldur õiguspäraselt kaebaja kütuse müügi tegevusloa 07.07.2017 otsusega nr 12.222(23)

7/00124-4 peatanud. Majandustegevuse nõude olulise rikkumise korral, kui sellega kaasneb kõrgendatud oht, on MsüS § 43 lg 1 p 1 eeldused täidetud.

MENETLUSKULUD

29.1 HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohtuotsus tehakse kaebaja kahjuks, millest tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 29.2 Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm

23(23)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.