Kohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised esindajad
ja
Viru Maakohus Angelina Abol 13. juuni 2023, Rakvere 2-21-14193 Advokaadibüroo TRINITI OÜ hagi United Oil Teenused OÜ ja Novus OIL OÜ (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagihind 3500 eurot.
nende Hageja: Advokaadibüroo TRINITI OÜ (RK 11984324; asukoht Maakri tn 19/1, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Klen Laus (e-post [email protected]) I kostja: United Oil Teenused OÜ (RK 14515334, asukoht Tuleviku tee 10, Peetri alevik, Rae vald 75312, Harju maakond, e-post xxxx, [email protected]) II kostja: Novus OIL OÜ (pankrotis) (RK 12253143, asukoht Narva tn 42a, Rakvere linn 44311, Lääne-Viru maakond, e-post xxxx) Kostjate seaduslik esindaja K. O. (IK xxxx) Kostjate lepinguline esindaja [email protected])
Asja läbivaatamine
Erki
Casar
(e-post
kirjalik menetlus, kohtuistung 03.05.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tunnustada Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 toodud II rahuldamisjärgu nõudena Advokaadibüroo TRINITI OÜ nõuet summas 3 863.30 eurot, millest moodustab põhinõue 3 327.70 eurot ja viivised 535.60 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud 58% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 42% ulatuses hageja kanda.
4.Määrata menetluskulude suuruseks hagejal 300 eurot (riigilõiv) ja kostjatel 600 eurot (lepingulise esindaja kulud).
5.Määrata vastavalt menetluskulude jaotusele kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 174 eurot ning hageja poolt kostjatele hüvitatavate menetluskulude suuruseks 252 eurot.
6.Teha poolte menetluskulude osas tasaarvestus ja välja mõista hagejalt kostjate 1 / 10
2-21-14193 kasuks menetluskulud 78 eurot. Kätte toimetada otsus pooltele ja saata teadmiseks Novus Oil OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile. Edasikaebamise õigus Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
1.09.09.2021 esitas Advokaadibüroo TRINITI OÜ (hageja) Viru Maakohtule hagi United Oil Teenused OÜ (I kostja) ja Novus OIL OÜ (pankrotis) (II kostja, võlgnik) vastu nõude tunnustamiseks Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 6 655.40 eurot pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 kohaselt II järgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 31.08.2020 määrusega kuulutati välja Novus OIL OÜ pankrot. 29.10.2020 esitas hageja Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada hageja nõuet 6 655.40 euro ulatuses II järgu nõudena. 10.08.2021 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid võlgnik ja United Oil Teenused OÜ nõudele täies ulatuses vastu, United OIL Teenused OÜ ei vaielnud vastu nõude rahuldamisjärgule. Võlgniku pankrotihaldur nõude suurusele ja rahuldamisjärgule vastu ei vaielnud. Hageja ja võlgniku vahel on sõlmitud 27.08.2018 kliendileping õigusteenuse osutamiseks. Hageja osutas II kostjale õigusteenust juba alates 2014 suvest. Hageja on esitanud võlgnikule osutatud õigusteenuste eest arved nr 1807058 summas 949.70 eurot, 1807079 summas 1 091 eurot ja 1808047 summas 1287 eurot, kokku summas 3 327.70 eurot. Võlgnik jättis arved tähtaegselt tasumata ja ei täitnud ka hilisemalt antud lubadusi arved tasuda. Hageja peab nõuet põhjendatuks ja tunnustamisele kuuluvaks mh järgmistel asjaoludel: 1) arvete aluseks olevat õigusteenust osutati mitme aasta vältel mitmele võlgniku grupi ettevõttele ning vastavalt poolte kokkuleppele ja pikaaegsele praktikale pidi hageja õigusabiarved väljastama võlgnikule ja arved tasus ka võlgnik - tasumata on üksnes viimased kolm arvet. Iga hageja esitatud arve lisaks oli teenuse sisu kajastav spetsifikatsioon, mistõttu ei ole esmakordselt 2020 juunis esitatud võlgniku vastuväited teenuse mittetellimise või arvete tasumise kohustuse puudumise kohta usutavad; 2) ka võlgniku ajutine haldur on leidnud, et „Kuigi võlgnik viitab kokkuleppe puudumisele, et tema maksab advokaadibüroole teistele isikutele osutatud õigusabiteenuste eest, ei saa jätta märkimata, et ta on seda teinud kolme aasta (2016 - 2018) vältel. Antud asjaolu võib viidata sellele, et poolte vahel on selliseks praktika kujunenud. Sellisel juhul oleks alusetu rääkida ekslikult tasutud arvetest ning tagastamisnõudest“ (vt 30.08.2020 kohtumääruse lk 18); 3) Viru Maakohus on lugenud hageja nõude põhjendatuks ning selle alusel kuulutanud välja võlgniku pankroti; 4) võlgnik ise on kinnitanud Novus OIL OÜ saneerimismenetluses arvetest tulenevat võlgnevust hageja ees summas 3 327.70 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele on hagejal kliendilepingu üldtingimuste p. 2.3 kohaselt tasumisega viivitamise korral õigus nõuda viivist 0,25% võlgnevuselt iga viivituses oldud päeva eest. Võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga on hagejal viivisenõue võlgniku vastu: arve nr 1807058 alusel 1 775.94 eurot, arve nr 1807079 alusel 2 040.17 eurot ja arve nr 1808047 alusel 2 306.95 eurot. Hageja nõuab viivise tasumist põhivõlgnevusega samas määras, s.o. summas 3 327.70 eurot. 2 / 10
2-21-14193 Hageja leiab, et puudub vaidlus selles, et Novus OIL OÜ on eelnimetatud arved kätte saanud. Hageja esitas ka korduvalt talle meeldetuletusi võlgnevuse likvideerimiseks. Novus OIL OÜ-le oli arve lisaks olevast spetsifikatsioonist teada õigusteenuse sisu, kuid ta ei vaielnud kuni pankrotimenetluseni hageja väljastatud arvetele vastu ega väitnud, et need tulnuks väljastada mõnele muule äriühingule. Seega on Novus OIL OÜ oma käitumisega kinnitanud hageja ees arvete tasumise kohustust. Novus OIL OÜ juhatuse liige edastas 31.07.2019 hagejale Novus OIL OÜ saneerimismenetluse algatamise määruse koos kaaskirjaga, kus küsis, kas hagejale sobib 50% nõuete vähendamine, samuti on Novus OIL OÜ saneerimiskavas kajastatud, et hageja on Novus OIL OÜ võlausaldajaks. Seega on hageja selgesõnaliselt kinnitanud hageja ees võlgnevuse olemasolu. Tegemist on eelduslikult deklaratiivsele võlatunnistusele omase kinnitusega võlgniku poolt, seega peaks tõendamiskoormis pöörduma ümber ja kostjad tõendama, et vaatamata kohustuse olemasolu kinnitavatele asjaoludele kohustust ei eksisteeri. Väljavõttest hageja tööajaarvestusprogrammist Lawtime nähtub, et perioodil 2014-2018 väljastas hageja Novus OIL OÜ-le osutatud õigusteenuse eest arveid kokku summas 107 324.14 eurot (lisandub käibemaks), tasumata on üksnes viimased kolm arvet. Novus OIL OÜ tasus ka veel vahetult enne vaidlusaluste arvete väljastamist neli hageja õigusteenuse arvet. Seoses esitatud arvetega hageja selgitas, et ei osutanud õigusteenust HTR-le, APL Holding OÜle ja Ragn Sells-le, vaid Novus OIL OÜ-le, kes tegeles jäätmete ümbertöötlemisega kütuseks ja oli õigussuhetes nimetatud äriühingutega. Samuti ei saa olla vaidlust, et 03.07.2018 nõupidamine Novus OIL OÜ juhatuse liikme palvel toimus. Vandeadvokaat Klen Laus ei olnud Ohashi Invest OÜ osanikuks omal soovil, vaid seoses Novus OIL OÜ-le õigusteenuse osutamisega, mida kinnitab ka asjaolu, et K. O. juhtis Ohashi Invest osa võõrandamise protsessi. Õigusteenust osutati Novus OIL OÜ juhtimisega seotud isikute K. O., R. T. ja S. V. korraldusel Novus OIL OÜ-le ja temaga seotud ettevõtetele ja seda vastavalt poolte kokkulepitud ja mitme aasta vältel rakendatud tingimustele. Hageja osutas õigusteenust kliendisuhte vältel nii II kostjale kui ka Novus OIL OÜ-ga seotud isikute palvel kliendiga seotud ettevõtete (sh United OIL OÜ) huvides. Hageja peamiseks kliendiks ja käsundiandjaks oli siiski kostja II ja eeskätt selle juhatuse liige K. O.. Kostjate ühine seisukoht
2.04.10.2021 vastuses hagile (dtl 80 - 84) kostjad ei tunnista nõuet, kuna II kostja ei ole hagejalt arvete spetsifikatsioonides märgitud õigusabi teenuseid tellinud ega saanud. II kostjale esitatud arved ei tõenda neis märgitud teenuste osutamist või et seda oleks tehtud arvel märgitud mahus, et selle tellijaks on võlgnik jne. Puudub vaidlus ja hageja ei ole väitnud, et hageja arvete nr 1807058, nr 1807079 ja nr 1808047 spetsifikatsioonides kirjeldatud teenuseid oleks hageja osutanud II kostjale. II kostjaga seotuks saab pidada ainult tema tütarettevõtet United Oil OÜ-d (reg. nr 11051070). Muud ettevõtted, kellele hageja teenuseid osutas (arve 1807058 - HTR, APL Holdings OÜ, Ragn-Sells) ei olnud Novus Oil OÜ (pankrotis) grupi ettevõtted. Samuti puudusid II kostjal nende ettevõtetega vaidlused või mistahes suhted ja ta ei ole hagejalt nende ettevõtetega seoses õigusabi teenust tellinud. II kostjal puudus kohustus tasuda hageja poolt United Oil OÜ-le osutatud teenuste eest. II kostja võis seda teha, aga see sõltus igakordselt II kostja ja United Oil OÜ vahelisest kokkuleppest. Asjaolu, et II kostja eelnevalt osade United Oil OÜ-le esitatud arvete eest tasus, ei muuda II kostjat hageja eest VÕS § 2 lg 1 kohaseks võlgnikuks. Samuti ei muutu II kostja AdvS § 55 lg 3 ja VÕS § 619 alusel käsundi andjaks, kellel tekiks käsundisaajale tasu maksmise kohustus. Arvel nr 1807058 spetsifikatsioonis nimetatud „Novus Oil omandisuhted” ei olnud II kostja poolt hagejale antud käsundi alusel tehtud töö. 03.07.2018 olid II kostja osanikud K.O. ja Ohashi 3 / 10
2-21-14193 Invest OÜ, viimase juhatuse liikmeks hageja advokaat Klen Laus. Seega osales Klen Laus Novus Oil OÜ (pankrotis) osanike koosolekul Ohashi Invest OÜ esindajana, mitte II kostja advokaadina. Asjaolu, et II kostja ei ole vaielnud vastu temale esitatud arvetele, ei ole asjakohane, sest poolte vahel ei ole kokkulepet, et vaikimine on nõusolek. Samuti asjaolu, et nõue oli käsitletud II kostja saneerimisavalduses, ei võta kostjatelt õigust vaielda nõudele vastu II kostja pankrotimenetluses. Saneerimismenetluses koostas kava saneerimisnõustaja ning II kostja soovis saada sellise tegevusega võlausaldajaid, kes oleksid kavaga nõus. II kostja ei ole hagejale andnud võlatunnistust ega loobunud hageja nõuetele vastuväidete esitamisest. Hageja väide, et kuna II kostja varasemalt tasus temale esitatud arveid, siis peab ta ka tasuma kolm viimast, ei ole asjakohane, sest pooled ei ole sõlminud sellist kokkulepet. Selline loogika ei põhine ka ühelgi õigusnormil. Mida arvab nõudest haldur või pankrotimenetlust juhtiv kohtunik, ei ole samuti asjakohane, sest tegemist on nende arvamustega ja nemad ei saa II kostja nimel anda võlatunnistus või vastuväidetest loobumise kinnitust. Kohtuistung
3.03.05.2022 kohtuistungil hageja selgitab, et ärisuhted olid komplekssed ja omavahel tihedalt seotud. Arved olid väljastatud Novus Oilile, aastaid Novus Oil ka arveid tasus. Novus Oil oli hagejale teadaolevalt esimene nendest äriühingutest, kuna tegemist oli pikaaegse ärisuhtega, siis tegelikult ka Novus Oil oli see, kes algselt oli ainuke teenusesaaja, hiljem osutati õigusteenust ka teistele. Keegi hagejale ei teatanud, et see teenus on hoopis kellegi kolmanda isiku huvides või et selle teenuse eest maksab keegi kolmas isik. Kostjad leiavad, et saneerimiskavas tehtud ettepanekut, et võlgnik soovib nõudeid 50 protsenti vähendada, ei saa lugeda võlatunnistuseks, kava jäi kinnitamata. Saneerimisnõustaja küsis kõik need andmed, mis on hetkel raamatupidamises üleval, aga seal ei olnud sisulist arutelu, kas kõik on saadud teenused, kas loobutakse millegi vaidlustamisest, see oli raamatupidamislik bilanss.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Viru Maakohtu 31.08.2020 määrusega kuulutati välja Novus OIL OÜ pankrot. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon). Hageja on taotlenud nõude summas 6 655.40 (põhinõue 3 327.70 eurot ja viivised 3 327.70 eurot) tunnustamist Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega ning menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - hageja ja II kostja vahel on kliendileping õigusteenuse osutamiseks olnud alates 2014 (dtl 113-117); - hageja väljastas II kostjale arved: 1) 31.07.2018, nr 1807058, summas 949.70 eurot, tähtaeg 14.08.2018; 2) 31.07.2018, nr 1807079, summas 1091 eurot, tähtaeg 14.08.2018, 3) 31.08.2018, nr 1808047, summas 1287 eurot, tähtaeg 14.09.2018 (dtl 50-55); - arved on II kostjale kätte toimetatud; - kostjale on saadetud meeldetuletused eelnimetatud arvete eest tasumiseks – 27.09.2018 arve nr 1807058 kohta, 22.04.2019 arvete nr 1807079, 1807058 ja 1808047 kohta (dtl 99-100).
6.Pooled vaidlevad selles, kas II kostjal on tekkinud kohustus hagejale tasuda esitatud arvete nr 1807058, 1807079 ja 1808047 alusel. Hageja leiab, et Novus Oil OÜ on nii oma käitumisega kinnitanud hageja ees arvete tasumise kohustust kui selgesõnaliselt tunnistanud hageja ees võlgnevuse olemasolu. Hageja osutas 4 / 10
2-21-14193 õigusteenust mitme aasta vältel mitmele Novus Oil OÜ grupi ettevõttele ja vastavalt poolte kokkuleppele ja pikaaegsele praktikale pidi hageja õigusabiarved väljastama Novus Oil OÜ-le ja arved tasus ka Novus Oil OÜ. Kostja vaidleb arvete alusel tasumisele vastu põhjendusel, et II kostja ei ole hagejalt arvete spetsifikatsioonis märgitud õigusabiteenuseid tellinud ega saanud, II kostjal puudub kohustus tasuda kolmandatele isikutele, s.h United OIL OÜ-le osutatud teenuste eest, ning arvetele vastuväidete esitamata jätmisel ei saa lugeda, et II kostja on nendega vaikimisi nõustunud.
7.Kohtule esitatu põhjal on hageja pankrotimenetluses tunnustamisele esitatud nõude aluseks hageja ja II kostja vahel õigusabiteenuse osutamiseks sõlmitud käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. Viidatud sätte kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohtule ei ole esitatud vaidlusaluste arvete aluseks olevat kirjalikku käsunduslepingut. Samas ei ole käsunduslepingule sätestatud kohustuslikku vorminõuet ning see võib olla sõlmitud ka suuliselt. Hageja nõude alusena esitatud 27.08.2018 advokaadibüroo kliendileping koos selle lisaks oleva õigusteenuste osutamise üldtingimustega (dtl 47-48) on sõlmitud pärast nimetatud arvete spetsifikatsioonis märgitud teenuste osutamist (v.a arvel nr 1808047 27.08.2018 telefonikõne 20 min). Hageja ei ole vastuseks 06.03.2023 kohtunõudele täpsustanud arvete aluseks oleva(te) kliendilepingu(te) sisu ja tingimusi. Kohus tuvastas, et 31.07.2018 ja 31.08.2018 arvete põhjal oli hageja tunnitasuks 130 eurot, samuti ei ole poolte väljatoodu põhjal hageja poolt õigusteenuse osutamine seotud konkreetse juhtumiga, vaid seda osutati jooksvalt vastavalt vajadusele ja erinevates küsimustes. Ka 27.08.2018 advokaadibüroo kliendilepingu p-i 1 järgi on hageja osutatava teenuse sisu ja ulatus määratud üldsõnaliselt – „/.../ õigusnõustamine, õigusdokumendi koostamine, esindamine õigustoimingutes ja kohtus. Iga ülesande konkreetne sisu ja ulatus tuleneb Kliendiga kokku lepitud suulisest või kirjalikust lähteülesandest, mis vajadusel vormistatakse lisana käesolevale lepingule./.../“.
8.Kohtu hinnangul ei saa vaidlust olla selles, et hageja esitatud arvete spetsifikatsioonid sisaldavad lisaks Novus OIL OÜ-le ka teistele isikutele osutatud õigusteenuseid. Hageja selgituse järgi toimus õigusteenuse osutamine Novus OIL OÜ juhtimisega seotud isikute K. O., R. T. ja S. V. korraldusel Novus OIL OÜ-le ja temaga seotud ettevõtetele (e-kirjavahetus 03.07.2018-06.08.2018 nõude aluseks olevatel arvetel märgitud teenuste ja puudutatud isikute kohta, dtl 181-194) ning seda vastavalt poolte kokkulepitud ja mitme aasta vältel rakendatud tingimustele. Kostja selgitusel on II kostjaga seotud üksnes tema tütarettevõte United Oil OÜ. Hageja kinnitusel ta ei osutanud (ja arvete spetsifikatsioonist ka ei nähtuvat) õigusteenust High Tech Recycling OÜ-le, APL Holdings OÜ-le ja RAGN-SELLS AS-ile, vaid Novus Oil OÜ-le, kellel oli viimastega seoses jäätmete ümbertöötlemisega õigussuhted. Kohus kontrollis täiendavalt Kohtute Infosüsteemi põhjal, et arvel nr 1807079 märgitud õigusteenus haldusasjas nr 3-16-2705 (kassatsioonkaebus) on seotud United OIL OÜ kaebusega Maksu- ja Tolliameti otsuste ja ettekirjutuste peale, arve nr 1808047 spetsifikatsioonis märgitud haldusasi nr 3-181491 Novus Oil OÜ enda määruskaebusega. Kohus märkis 06.03.2023 kohtunõudes, et käsunduslepingu sõlmimisel ei ole välistatud teenuse osutamine kolmandale isikule, s.o käsunduslepingu järgi käsundiandjaks (võlausaldajaks) mitteolevale isikule. Kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik on reeglina võlausaldaja või tema esindaja, kuid selleks võib olla ka keegi kolmas isik, vastavalt §-dele 79 (kohustuse täitmine õigustamata isikule) ja 80 (leping kolmanda isiku kasuks). Seega ainuüksi asjaolu, et käsunduslepingu alusel osutatakse teenuseid muule isikule kui lepingu pooleks olev isik, ei vabasta teda tingimata lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmisest. Kuivõrd hageja ei 5 / 10
2-21-14193 ole oma nõude esitamisel nimetatud võimalusele tuginenud, ei käsitle kohus nende asjaolude esinemist esitatud tõendite põhjalt lähemalt.
9.Hageja leiab, et Novus Oil OÜ-l on arvete tasumise kohustus tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest ja praktikast, samuti põhjusel, et Novus Oil OÜ on ka hiljem kinnitanud võlgnevuse olemasolu. Kohus, kaalunud tõendeid nende kogumis ja arvestades poolte antud selgitusi, nõustub hageja seisukohaga.
10.VÕS § 23 lg 1 2. lause kohaselt võivad lepingupoolte kohustused tuleneda mh ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast (p 2) ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (p 4). Õiguskirjanduse järgi praktika, mis on poolte vahel välja kujunenud, muutub nende jaoks siduvaks, välja arvatud siis, kui nad on selle siduvust selgelt välistanud. Reeglina ei loeta väljakujunenud praktikaks reegleid, mida on järgitud ainult ühe lepingu puhul. Kui aga üks leping kestab aastaid, siis võib kõne alla tulla ka pooltevahelise praktika arvestamine lepinguliste kohustuste tuletamisel. Pooltevahelisi suhteid hinnatakse lepingute arvu, nende ajalise kestuse, regulaarsuse ja samalaadsuse alusel. Väljakujunenud praktikast võib rääkida alles siis, kui poolte vahel on samalaadsetes suhetes teadlikult kujundatud teatud käitumisreeglid, mida järgitakse ilma sellekohaste erikokkulepeteta.1 Käesoleval juhul on hageja ja II kostja vaheline koostöö kestnud vähemalt alates septembrist 2014, mille jooksul on hageja väljastanud Novus OIL OÜ-le osutatud õigusteenuse eest umbes 130 arvet kogusummas enam kui 100 000 eurot (dt 113-117). Hageja kinnitab, et pidi õigusabiarved väljastama Novus Oil OÜ-e ning viimane on tasunud kõik seni talle esitatud arved, s.h vahetult vaidlusalustele arvetele esitatud kaks arvet kogusummas 5296.95 eurot (dtl 118). Kohtu hinnangul viitavad need asjaolud sellele, et hageja võis põhjendatult tugineda väljakujunenud korraldusele, mille järgi hageja ja Novus OIL OÜ vahelise lepingu raames osutatud õigusteenuste eest esitati arved Novus OIL OÜ-le tasumiseks. Kostjad möönavad, et Novus OIL OÜ on varasemalt tasunud osad United OIL OÜ-le esitatud arved, mis ei muuda nende hinnangul siiski Novus OIL OÜ-d võlgnikuks ja ei võta temalt õigust keelduda muudele isikutele ja United OIL OÜ-le osutatud teenuste eest tasumisest. Kohus osutab, et VÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 76 lg 3 järgi kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tõendamiskoormist määratlevana sätestab sama paragrahvi lõige 4, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Võlausaldaja jaoks parim võimalus täitmise mittevastavust tõendada on vastuvõetu kohene ülevaatamine, puuduste fikseerimine ning nendest võlgnikule teatamine.2 Kohus leiab, et viidatud sätted on kohaldatavad ka käesoleval juhul, s.o Novus OIL OÜ-l oleks tulnud oma vastuväited õigusteenusele, s.h õigusteenuse saaja, teenuse sisu või arve Novus OIL OÜ-le tasumiseks esitamise kohta esitada hagejale hiljemalt mõistliku aja jooksul pärast arve saamist. Selline käitumine oleks ka kooskõlas lepingupoolte koostöö- ja teavitamiskohustusega (VÕS § 23). Kohtule esitatu põhjal ei ole Novus OIL OÜ tasumata arvete suhtes hagejale vastuväiteid või isegi neis esineva võimaliku küsitavuse kohta päringuid esitanud kuni pankrotimenetluseni (juuni 2020), kuigi talle on eelnevalt (27.09.2018 ja 22.04.2019) veel saadetud täiendav meeldetuletus arvete tasumiseks.
2-21-14193 Kohus nõustub kostjaga, et Klen Lausi ja K. O. 14.12.2018 kirjavahetuse (dtl 215) põhjal pooled (K. O. nii Novus OIL OÜ kui United OIL OÜ seadusliku esindajana) arutasid võimalust ja tingimusi, kuidas tasuda võlgnevus hageja ees summas 3327.70 eurot United OIL OÜ-le kuuluva garantiinõude rahuldamise arvel. Samas ei tulene kohtu hinnangul kirjast, et kirjale eelnevas telefonikõnes oleks hageja tasunõudele esitatud vastuväiteid seoses teenuse saajaga, pigem nähtub sellest, et võlgnetava teenuse eest tasuks United OIL OÜ üksnes põhjusel, et Novus OIL OÜ-l ei ole võimalik seda teha.
11.Hageja on nõude olemasolu tõendamiseks täiendavalt viidanud Novus OIL OÜ saneerimisavalduse (dtl 120-122) lisana esitatud raamatupidamisbilansile, milles on kohustuste nimekirjas 19.06.2019 seisuga mh välja toodud kohustus Advokaadibüroo TRINITI OÜ ees summas 3327.70 eurot (dtl 63) ja saneerimiskavale (dtl 103-106), milles on hageja märgitud võlausaldajana. Kohus siinkohal ei nõustu hagejaga selles, et saneerimiskavas või raamatupidamisbilansis antud kinnituse näol on eelduslikult tegemist deklaratiivsele võlatunnistusele omase kinnitusega võlgniku poolt, mis toob kaasa tõendamiskoormise ümber pöördumise. Kohus selgitab, et kuna deklaratiivne võlatunnistus on leping, siis tuleks võlausaldajal sellele tuginemisel esmalt tõendada lepingu sõlmimist ja poolte tahet olla lepinguliselt seotud (VÕS § 8 lg 1). Saneerimisavaldus ja -kava seevastu ei ole käsitatavad lepingutena. Kohtu hinnangul on Novus OIL OÜ poolt hageja nõude enda kohustusena väljatoomine neis dokumentides vaadeldav pigem õigusteoorias kirjeldatud mitteõigustehingulise tunnistusena. Riigikohus on märkinud, et igasugune võla kirjalikus vormis tunnistamine ei pruugi alati tähendada võlgniku tahet end lepinguliselt siduda konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistuste tähenduses. See tähendab, et võlgnik võib mitteõigustehingulise tunnistusega vaid möönda võla olemasolu, soovimata sellise tunnistuse õiguslikku siduvust. Sellise kinnituse andmine võib aga katkestada aegumise (TsÜS § 158) ja olla kohtumenetluses tõendiks võla olemasolu kohta (vt RKTKo 24.03.2017 3-2-1-10316, p 27). Sellise võlgniku ühepoolse tunnistuse väärtus põhineb arusaamisel, et üldjuhul ei tunnista keegi talle kahjulikke asjaolusid, välja arvatud, kui ta nende tõesuses veendunud ei ole; lähtutakse eeldusest, et kes iseenda vastu tunnistab, see soovib ka kohustust täita.3 Seega eeltoodust tulenevalt saab lugeda, et Novus OIL OÜ on nõustunud, et hagejal on tema vastu nõue. Kohus leiab, et kostja istungil esitatud väited selle kohta, et saneerimisnõustaja küsis raamatupidamises üleval olevad andmed ilma sisulise aruteluta selle kohta, et kas kõik on saadud teenused, ja et võlgnevuse tunnistamisega ei saa arvestada, kuivõrd kava jäi kinnitamata, ei ole asjakohased. Kohus osutab, et juhatuse liige vastutab bilansis esitatud andmete eest, samuti on esitatud saneerimiskava koostanud juhatuse liige ise, mitte saneerimisnõustaja (vt saneerimisseaduse § 20 lg 1 19.06.2019 kehtinud redaktsioon), seega kohustuse olemasolu mööndes. Ühtlasi on K. O. Novus OIL OÜ juhatuse liikmena 31.07.2019 pakkunud saneerimiskava kinnitamiseks nõude vähendamist 50% võrra (dtl 101), millest saab samuti mõistlikult välja lugeda, et II kostja tunnistab hageja nõuet.
12.VÕS § 6 lg-te 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte funktsioon õiguskaitsevahendite kasutamisel on muuhulgas õiguskaitsevahendi kasutamise piiramine. Õiguste teostamise piiramise eelduseks on õiguste kuritarvitamine, mida peab tõendama pool, kes sellise väite esitab. Antud juhul on hageja kohtu hinnangul välja toonud asjaolud, mille põhjal saab asuda seisukohale, et Novus OIL OÜ on oma kohustuste täitmisel käitunud vastuoluliselt ja rikkunud
I.Kull. Samas. § 30, 4.3.
7 / 10
2-21-14193 koostöökohustust, kui võttis vastu hageja täitmise ning ei esitanud arveid ja nendele lisatud spetsifikatsioone saades õigeaegselt omapoolseid pretensioone, kinnitades seeläbi taas pooltevahelist praktikat arvete esitamise ja tasumise kohta, samuti tunnistas Novus OIL OÜ saneerimismenetluse dokumentides võlgnevuse olemasolu, kuid samas keeldudes aastaid hiljem hageja tasunõude täitmisest, viidates hagejal nõude puudumisele, kuna arvetel märgitud teenuseid ei olevat osutatud Novus OIL OÜ-le. Kohus leiab, et arvestades ajavahemikku arve esitamisest kuni Novus OIL OÜ poolt vastuväidete esitamiseni, on Novus OIL OÜ kaotanud õiguse keelduda võlgnetava kohustuse täitmisest (VÕS § 101 lg 1 p 2). Kohus osutab, et ka VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
13.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue II kostja vastu summas 3 327.70 eurot on tõendatud ja kuulub pankrotimenetluses tunnustamisele II järgu nõudena.
14.Hageja on samuti taotlenud põhinõudelt arvestatud viivise summas 3 327.70 eurot tunnustamist II järgu nõudena. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja ei ole välja toonud (s.h vastuseks 06.03.2023 kohtunõudele) ega tõendanud, et pooled leppisid arvete alusel tasumisega viivitamisel kokku viivisemääras 0,25% päevas nõudesummalt. Kohus osutas eelpool, et nõude alusena esitatud 27.08.2018 advokaadibüroo kliendileping on sõlmitud pärast arvete nr 1807058, 1807079 ja 1808047 järgi teenuste osutamist ning ei kuulu seega kohaldamisele nimetatud arvetelt viivise arvestamisel. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja viivisenõuet üksnes seadusjärgses määras, seejuures lähtudes hageja taotlusest kokku mitte suuremas ulatuses kui põhinõue ja ajaliselt kuni pankroti väljakuulutamiseni 31.08.2020 (PankrS § 35 lg 1 p 6 – pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt). Kohus tunnustab seega hageja viivisenõuet kogusummas 535.60 eurot II järgu nõudena: 1) arve nr 1807058 949.70 eurot ja 1807079 1091 eurot (maksetähtaeg 14.08.2018) – viivised perioodi 15.08.2018 – 30.08.2020 eest viivisemääras 8% aastas – 333.82 eurot; 2) arve nr 1808047 1287 eurot (maksetähtaeg 14.09.2018) – viivised perioodi 15.09.2019 – 30.08.303 eest viivisemääras 8% aastas - 201.78 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, mh määruses, millega hagiavaldus jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise ulatust, s.o hageja nõudest kogusummas 6 655.40 eurot kohus tunnustab nõuet summas 3 863.30 eurot ehk 58% ulatuses, tuleb jätta menetluskulud 42% ulatuses hageja ja 58% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui 8 / 10
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
2-21-14193 võttes aluseks
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TsMS § 138 lg-s 2 nimetatud kohtukuluks. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes.
17.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot, lepingulise esindaja kulusid ei kaasnenud (dtl 224). Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 300 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
18.Kostjate menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu 1350 eurot (13,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks) järgmiste õigusabiteenuste eest (dtl 222): 1) hagiavaldusega tutvumine ja asjaolude selgitamine kliendiga – 3 h; 2) vastuse koostamine ja esitamine 04.10.2021 – 3 h; 3) hageja 21.10.2021 seisukohaga ja tõenditega tutvumine ja asjaolude selgitamine kliendiga – 3 h; 4) hageja 07.12.2021 tõenditega tutvumine – 1 h; 5) 03.05.2022 istungiks ettevalmistamine - 1h, osalemine 0,5 h; 6) 21.03.2023 seisukoha koostamine ja esitamine 0,5 h; 7) hageja 21.03.2023 seisukohaga tutvumine ja kostjate seisukoha koostamine - 1,5h. Hageja kostjate menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
19.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Samuti kohus lähtub lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse hindamisel seisukohast, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine ja analüüs, tõendite kogumine, kliendiga suhtlemine ja talle kokkuvõtete koostamine ning nõupidamised kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi menetlusosalised kohtule esitavad. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et kostjate menetluskulude nimekirjas väljatoodud õigusabiteenuste ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu hagiavaldusega tutvumisele ja hagivastuse koostamisele kõige enam 2 tundi, arvestades, et kuivõrd tegemist on nõude tunnustamisega pankrotimenetluses, olid kostjad hageja nõudega seotud asjaoludega saanud tutvuda ja seisukoha kujundada juba hageja nõudeavalduse esitamise järgselt. Lisaks oli hageja selgituste põhjal Novus OIL OÜ esitanud vastuväite hageja nõudele juba juunis 2020 pankrotimenetluse alustamisel ning kuivõrd mõlemal kostjal on sama juhatuse liige, saab lugeda, et mõlemad kostjad olid hageja nõuetest ja sellega seotud tõenditest teadlikud veelgi varem. Samuti on ajakulu 21.10.2021 seisukoha ja 07.12.2021 esitatud tõenditega tutvumine, arvestades nende mahtu ja sisu, ning asjaolude selgitamine kliendiga koos 03.05.2022 istungiks ettevalmistumise ajakuluga põhjendatud kõige enam 1,5 tunni ulatuses. 9 / 10
2-21-14193 Kohus leiab, et ülejäänud ajakulu on mõistlik ja põhjendatud. Kostjate menetluskulude nimekirja väljatoodud lepingulise esindaja ajakulu on seega põhjendatud kokku mahus 6 tundi. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 13.11.2013 3-2-1-115-13, p 25). Tunnitasu põhjendatuse osas kohus märgib, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta)). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Kohus leiab, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot jääb keskmise tunnitasu piiridesse ning on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostjate menetluskulude suuruseks 600 eurot (6 x 100).
20.Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 174 eurot (58% 300 eurost) ja hagejalt kostjate kasuks 252 eurot (42% 600 eurost). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes hagejalt kostjate kasuks välja 78 eurot (252-174). /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik
10 / 10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.