Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
18.06.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-346
Haldusasi
XX kaebus Riigiprokuratuuri 08.01.2018 määruse kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX tühistamiseks ja Riigiprokuratuuri kohustamiseks Kaebaja – XX Eeldatav vastustaja – Riigiprokuratuur
Menetlusosalised
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Halduskohtu 02.03.2018 määrus XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.03.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-346 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei alustas 12.11.2015 karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 3 tunnustel kriminaalmenetlust nr XXXXXXXXXXXX. Kriminaalasja kohtueelses menetluses tuvastati muu hulgas, et XX ja YY panid toime rahapesu suures ulatuses ning nende tegevus on KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Eesti ja Poola moodustasid 04.07.2016 kuritegude uurimiseks ühise uurimisrühma.
XX esitas 10.10.2017 Riigiprokuratuurile taotluse, milles palus tunnistada Eestis ja Poolas toimuvate paralleelmenetluste läbiviimine õigusvastaseks ning menetlus lõpetada.
3.Riigiprokurör jättis 09.11.2017 määrusega XX 10.10.2017 taotluse rahuldamata. Riigiprokurör selgitas, et isegi juhul, kui Poolas ja Eestis viidaks läbi kriminaalmenetlusi samades episoodides ja samade isikute suhtes, ei tähendaks paralleelmenetluste läbiviimine, et kriminaalmenetlus oleks õigusvastane. Rahvusvahelised lepingud võimaldavad kriminaalmenetluse üleandmist riigile, kus on menetluse lõpule viimine ja isikute kohtu alla
3-18-346 andmine otstarbekam. Kuna rahapesu eelkuritegu on toime pandud Poolas ning XX viibib seal vahi all, on Eesti ja Poola prokuröride vaheliste konsultatsioonide tulemusel jõutud kokkuleppele, et Eestis läbiviidav kriminaalmenetlus antakse üle Poolale.
4.Riigiprokurör esitas 17.11.2017 Poola Vabariigi Justiitsministeeriumile taotluse anda kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX menetlus üle Poola ametivõimudele. Taotlus rahuldati ning kriminaalmenetlus anti üle.
5.XX esitas 07.12.2017 uurimiskaebuse Riigiprokuratuuri 09.11.2017 määrusele.
6.Riigiprokuratuur jättis 08.01.2018 määrusega XX 07.12.2017 uurimiskaebuse läbi vaatamata. Määruse kohaselt ei ole menetluse lõpetamise taotluse kohta tehtud lahend uurimiskaebemenetluse korras vaidlustatav. Kriminaalmenetlus on tänaseks üle antud Poolale, mistõttu on seal menetlust juhtival prokuröril õigus otsustada, kas tegu, mille toimepanemises isikut süüdistatakse, on menetluse jätkamist põhjendaval piisaval määral tõendatud.
7.XX esitas 16.02.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Riigiprokuratuuri 08.01.2018 määrus ja kohustada Riigiprokuratuuri kaebust sisuliselt läbi vaatama. Kriminaalmenetluste paralleelselt läbiviimine Eestis ja Poolas oli õigusvastane ning menetluse üleandmisega Poola ametivõimudele on rikutud kaebaja põhiõigust õiglasele kohtumenetlusele. Kriminaalmenetluse läbiviimine on antud üle riiki, kus ei järgita kaebaja inimõigusi – nt ei ole kaebajale Poolas tagatud tõlk, advokaat ja arstiabi. Kaebuses on esitatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 02.03.2018 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Vaidluse lahendamiseks on seaduses ette nähtud teistsugune menetluskord. Riigiprokuratuuri kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus on vaidlustatav kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)
8.ptk 5. jaos sätestatud korras ehk uurimiskaebemenetluse raames, lõppastmes maakohtu eeluurimiskohtuniku juures (KrMS §-d 228‒232). Kriminaalmenetluses tehtud toiminguid ja lahendeid ei saa vaidlustada halduskohtumenetluses, sest halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses menetleja tehtud lahendite või toimingute õiguspärasust. Samuti ei kuulu halduskohtu pädevusse prokuratuurile kriminaalmenetluses kohustava ettekirjutuse tegemine. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale, jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.03.2018 määrus. Kriminaalmenetluse paralleelsel menetlemisel ei kohaldu KrMS §-s 228 toodud kaebuste lahendamise kord üksikküsimuste lahendamiseks, vaid tegemist on selle isiku õigusvastase tegevusega, kes on õigusvastaselt menetlenud (sh algatanud) paralleelselt kriminaalasja vastuolus KrMS §-s 4361 toodud keeluga. Tegemist ei ole konkreetse kriminaalasja raames tekkiva üksikküsimuse lahendamisega, vaid kaebus puudutab määramata hulgal (seni tuvastatud ja seni tuvastamata) isikuid. Ka Riigiprokuratuuri seisukoha järgi ei ole kaebajal võimalik esitada uurimiskaebust, sest kriminaalmenetlus on üle antud. Kaebaja ei vaidlusta kriminaalasja menetlemise üksikküsimusi, vaid protsessi – kriminaalmenetluse paralleelset menetlust. Eeltoodu vaidlustamiseks puudub muu võimalus.
10.Riigiprokuratuur leidis määruskaebusele esitatud vastuses, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 2(3)
3-18-346 Kriminaalmenetluses tehtud toiminguid ei saa vaidlustada halduskohtumenetluses, kuna halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses menetleja tehtud lahendite või toimingute õiguspärasust. Samuti ei kuulu halduskohtu pädevusse prokuratuurile kriminaalmenetluses kohustava ettekirjutuse tegemine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
12.Halduskohus on õigesti leidnud, et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb halduskohtul enda pädevuse kindlakstegemiseks kontrollida, kas eriseadus ei tee konkreetset liiki avalik-õiguslike vaidluste puhul erandit, nähes ette teistsuguse kohtumenetluse korra.
13.KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. KrMS § 230 lg 1 sätestab, et kui vaidlustatud on uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Asjaolu, et kaebaja on prokuratuuri 09.11.2017 määruse peale uurimiskaebuse juba esitanud ning juhtiv riigiprokurör on jätnud selle 08.01.2018 määrusega (tl 7-8) läbi vaatamata, ei tähenda, et vaidluse lahendamiseks pädevaks kohtuks muutuks halduskohus. Kriminaalasjas tehtud prokuröri määruste õiguspärasust ei ole võimalik kontrollida halduskohtumenetluses (vt nt Riigikohtu 18.06.2010 määrus nr 3-3-1-35-10, p 18; 17.12.2009 otsus nr 3-3-1-55-09, p 14). Kriminaalmenetlus on reguleeritud muust avaliku võimu teostamisest eraldi ja kriminaalmenetluse toimingute ning otsustuste õiguspärasuse kontroll toimub üldjuhul kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja kriminaalmenetluse raames üldkohtutes (Riigikohtu 31.08.2011 otsus nr 3-3-1-35-10, p 52). Kaebajal on võimalik vaidlustada tema uurimiskaebuse läbi vaatamata jätmist KrMS-s sätestatud korras või tegutseda vastavalt Riigiprokuratuuri 08.01.2018 määruses osutatule, s.o pöörduda taotlusega Poolas menetlust juhtiva prokuröri poole.
14.Kuna halduskohus tagastas kaebuse, puudus vajadus kaebaja menetlusabi taotluse läbivaatamiseks.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.03.2018 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.