Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2018, Tallinn Haldusasja number
3- 18-346
Haldusasi
S.S.i kaebus Riigiprokuratuuri 08.01.2018 määruse kriminaalasjas nr 15221000143 tühistamiseks ja Riigiprokuratuuri kohustamiseks vaadata kaebus sisuliselt läbi
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
10.10.2017 registreeriti Riigiprokuratuuris S.S.i taotlus, milles isik palus tunnistada Eestis ja Poolas läbiviidavate paralleelmenetluste läbiviimine lubamatuks ja õigusvastaseks ning menetlus lõpetada. 09.11.2017 koostas riigiprokurör Eve Olesk kaebuse rahuldamata jätmise määruse. 07.12.2017 regitreeriti Riigiprokuratuuris S.S.i uurimiskaebus Riigiprokuratuuri 09.11.2017 määrusele. 08.01.2018 koostas juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar kaebuse läbivaatamata jätmise määruse. Tallinna Halduskohus sai 16.02.2018 S.S.i kaebuse Riigiprokuratuuri 08.01.2018 kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse tühistamiseks ja Riigiprokuratuuri kohustamiseks vaadata kaebus sisuliselt läbi. Kaebaja on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-le 1 tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt
on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul on seadus ette näinud vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra. S.S. on vaidlustanud Riigiprokuratuuri 08.01.2018 kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, taotledes selle tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist vaadata kaebus sisuliselt läbi. KrMS 8. peatüki 5. jaos sätestatud § 228 lg 1 kohaselt menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. KrMS § 230 lg 1 kohaselt kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Eelnevast nähtuvalt uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse kontrollimine kriminaalmenetluses toimub KrMS-is sätestatud korras. KrMS-is on sätestatud menetleja tehtud lahendite või toimingute peale edasikaebamise kord. Edasikaebamise korral tuleb pöörduda kaebusega maakohtusse (KrMS §-d 228-232). Seega kriminaalmenetluses tehtud toiminguid ja lahendeid ei saa vaidlustada halduskohtumenetluses, kuna halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses menetleja tehtud lahendite või toimingute õiguspärasust. Samuti ei kuulu halduskohtu pädevusse prokuratuurile kriminaalmenetluses kohustava ettekirjutuse tegemine. Kohus märgib, et Riigiprokuratuuri kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid on vaidlustatav KrMS 8. peatüki 5. jao alusel ehk uurimiskaebemenetluse raames, lõppastmes maakohtu eeluurimiskohtuniku juures. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale, siis jätab kohus menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.