M.S. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 24.11.2017 otsuse nr 106/45142-2 tühistamise ja 24.10.2017 taotluse rahuldamiseks või uueks otsustamiseks kohustamise ning kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – M.S. esindajad Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Leila Siiroja Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M.S. kaebus osaliselt.
2.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 24.11.2017 otsus nr 10-6/45142-2 ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit M.S.24.10.2017 taotlust uuesti läbi vaatama.
3.Jätta kaebus hüvitamisnõude osas rahuldamata.
4.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt M.S. kasuks välja menetluskulu 10 eurot.
5.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
6.Asendada kohtuotsuse avalikustamisel kaebaja nimi initsiaalidega. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09. juulil 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.M.S. esitas 24.10.2017 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse abivahendi ISOkoodiga 12.22.03.01 (kahekäeratastoolid aktiivsusgrupp I) piirlimiidi suurendamiseks. Haldusasja dokumentidest nähtuvalt on M.S. soovinud tema puude ja diagnooside tõttu kahe
3-18-392
ratastooli (eraldi siseruumides ja väliskeskkonnas kasutamiseks) osas riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmist. SKA jättis 24.11.2017 otsusega nr 10-6/45142-2 taotluse rahuldamata, st otsustas piirlimiiti mitte suurendada. Otsuse tegemisel tugines SKA sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 52 lg-le 1, § 51 lg-tele 1 ja 4 koosmõjus sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 "Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed" (määrus nr 74) §-ga 7 ja lisaga "Abivahendite loetelu“. SKA leidis, et taotlejal on võimalus valida ratastool, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka välitingimustes ning võimaldab vastavalt vajadusele ratastooli kohandada. SKA hinnangul ei olnud tegemist olukorraga, kus taotleja vajab abivahendit piirlimiidist suuremas koguses funktsioonihäirest või diagnoosist tulenevalt (tl 7-8). M.S. esitas SKA 24.11.2017 otsuse peale vaide, mille SKA jättis 25.01.2018 vaideotsusega nr 1.1-12.3/18 rahuldamata. Vaideotsuses märkis SKA, et võtab taotluse põhjendatust hinnates arvesse perearsti, eriarsti hinnangut, taotleja poolt taotluses toodud põhjendusi ning muid kättesaadavaid ja asjasse puutuvaid asjaolusid (sh eelarvelised vahendid). Vastustaja on välja toonud taotleja esitatud põhjendused ja arstitõendi immunosupressiivsete ravimite kasutamise ja väga hügieenilise elukeskkonna vajaduse kohta. Eeltoodu põhjal leidis vastustaja, et tegemist ei ole olukorraga, kus taotlejal oleks tulenevalt diagnoosist või funktsioonihäirest vaja kasutada abivahendit piirlimiidist suuremas koguses. Kuivõrd Sotsiaalkindlustusamet võib erandkorras suurendada abivahendi kasutusajal selle piirlimiiti ning seda eelpool nimetatud tingimustel, oli Sotsiaalkindlustusametil vaideotsuse kohaselt õigus jätta taotlus rahuldamata.
2.M.S. esitas 24.02.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles SKA 24.11.2017 otsuse nr 10-6/45142-2 tühistamist ja taotluse rahuldamiseks kohustamist või alternatiivselt tema taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamist. Alternatiivselt taotles kaebaja 25.01.2018 vaideotsuse nr 1.1.12.3/18 tühistamist ja vaide rahuldamiseks kohustamist või alternatiivselt vaide uueks läbivaatamiseks kohustamist. Kaebaja taotles ka SKA tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, mis on tekkinud seeläbi, et vastustaja õigusvastase otsuse tõttu on kaebaja olnud sunnitud tasuma ise teise ratastooli rendisummasid. Kaebuse esitamise ajaks on kahjusumma suuruseks kujunenud 55,49 eurot.
3.Tallinna Halduskohus andis 26.02.2018 määrusega asja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Haldusasja nr 3-18-392 toimik saabus Tartu Halduskohtusse 20.03.2018. Tartu Halduskohus võttis 20.03.2018 määrusega kaebuse menetlusse Sotsiaalkindlustusameti 24.11.2017 otsuse nr 10-6/45142-2 tühistamise ja 24.10.2017 taotluse rahuldamiseks või uueks otsustamiseks kohustamise ning kahju hüvitamise nõudes.
4.Vastustaja esitas 10.04.2018 vastuse kaebusele. Kohus on määranud 13.04.2018 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas kirjalikus menetluses täiendava seisukoha 26.04.2018 ja vastustaja 04.05.2018.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja esitab kaebuses ja täiendavas seisukohas järgmised väited.
5.1.Kaebaja vajab raske nägemispuude ja mõlema jala sääreamputatsiooni tõttu pidevalt ratastooli nii siseruumides, kui ka õues. Kaebaja on püsivalt 100% töövõimetu ning tal on määratud sügav puue. Kaebajal on piirlimiidi ulatuses võimalik riigipoolse toetusega rentida ühte ratastooli. Piirlimiidi suurendamist vajab kaebaja selleks, et rentida samaaegselt kahte ratastooli.
2(10)
3-18-392
5.2.Kaebajal on diagnoosist ja funktsioonihäirest tulenev vajadust kahe ratastooli samaaegseks rentimiseks. Kaebaja vajab eraldi ratastooli õues kasutamiseks ja siseruumides liikumiseks, kuna siirdatud neeru tõttu vajab ta väga hügieenilist keskkonda. Kaebaja saab immunosupressiivset ravi, mis nõrgestab immuunsüsteemi selleks, et organism neerusiirikut kui võõrkeha ära ei tõukaks. Neerusiirik võib lakata funktsioneerimast. Selleks tuleb vältida nakatumist viirus- ja bakteriaalsetesse haigustesse.
5.3.Õues kasutatava ratastooli külge koguneb märkimisväärses koguses pori ja lund. Toas kasutamisel ratastooli nakkumist soodustava materjaliga kaetud hoorattad koguks õues kasutamisel veelgi rohkem pori ja lund, mis muudaks toas väga hügieenilise keskkonna säilitamise võimatuks. Füsioterapeudi hinnangu kohaselt vajab kaebaja erineva tehnilise seadistusega ratastooli õues kasutamiseks ja siseruumides liikumiseks. Kaebaja toas kasutatava ratastooli hoorattad peavad füsioterapeudi hinnangul olema kaetud nakkumist soodustava materjaliga selleks, et soodustada iseseisva ratastooli kasutamise kiirust ning vähendada haaramis- ja hoidmiskoormust kätele. Nakkumist soodustava materjaliga kaetud hoorataste kasutamise vajadus iseseisva ratastooli kasutamise kiiruse soodustamiseks ja haaramis- ning hoidmiskoormuse vähendamiseks tuleneb diabeedi tüsistusena tekkinud kõõluste lühenemisest ja jäigastumisest, mida põhjustab kollageeni kuhjumine kõõlustele; sõrmede funktsioon on väga piiratud ja käte lihased nõrgenenud. Ilma nakkumist soodustava materjaliga kaetud hooratasteta ei saa kaebaja iseseisvalt ratastooli praktiliselt üldse kasutada, sest see paneb liiga suure koormuse kätele.
5.4.Vastustaja on otsustamisel teinud kaalutlusvigu. Arvesse ei ole võetud kõiki olulisi asjaolusid. Otsusest selgub, et SKA võttis ainsate faktiliste asjaoludena arvesse osa kaebajaga peetud telefonivestlusest selgunud informatsiooni, s.t et on vaja välitingimustes kasutatavat ratastooli, millel on jalatoed, kõrgusesse reguleeritavad abistaja käetoed, katmata hoorattad ning laiem iste üleriiete ja küünarkarkude transportimise vajaduse tõttu. Vastustaja on jätnud arvestamata, et kaebaja vajab kaht erinevat ratastooli, et tagada väga hügieeniline keskkond.
5.5.Vastustaja eeltoodud informatsioonil põhinev väide, et on võimalus valida ratastool, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka välitingimustes ning vastavalt vajadusele ratastooli kohandada, on tõendamata.
5.6.Vaidlustatud otsuse tõttu peab kaebaja teise ratastooli rentimiseks maksma 210,97 eurot aastas, mis on peaaegu 4 kuu sotsiaaltoetus puudest tulenevate lisakulude kompenseerimiseks. Kui kaebajal ei ole võimalik maksta teise ratastooli rendi eest ilma riigi toetuseta, on ta sunnitud kasutama ühte ratastooli nii siseruumides, kui ka õues. Sellega seaks kaebaja tõsisesse ohtu oma tervise.
5.7.Kaebaja märgib 26.04.2018 täiendavas kirjalikus seisukohas, et vastustaja on jätnud kogumata otsustamiseks asjakohased tõendid. Füsioterapeudi arvamus on esitatud hilinemisega (kohtumenetluses), kuna vastustaja ei taganud menetluses ärakuulamist.
6.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja peab vaidlustatud otsust õigeks ning jääb ka vaideotsuses toodud seisukohtade juurde, selgitades vastuses kaebusele ja täiendavas kirjalikus seisukohas järgmist.
6.1.SHS § 48 lg 3 punkti 8 kohaselt kantakse abivahendite loetellu koguseline piirlimiit aastate või kuude arvestuses. Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu nr 693 seletuskirjas on selgitatud, et piirlimiit kujundatakse vastavalt keskmisele abivahendi vajadusele ning peaks väljendama mõistlikku kogust aasta lõikes. Piirlimiidi seadmisel võetakse aluseks ka riigi eelarvelisi võimalusi. Määruse nr 74 lisaks oleva loetelu kohaselt on õigustatud isikul õigus kahekäeratastooli riigipoolse osalusega üürida üks tükk korraga abivahendi kasutusajal.
3(10)
3-18-392
6.2.Määruse nr 74 § 7 lg-st 4 tuleneb SKA õigus, mitte kohustus, teatud asjaoludel piirlimiiti suurendada. Määruse seletuskirja kohaselt võivad nendeks juhtudeks olla olukorrad, kus isikul on tulenevalt diagnoosist või funktsioonihäirest põhjendatud vajadus kasutada piirlimiidist suuremat kogust. Põhjendatud vajadust saab hinnata perearst, eriarst diagnoosiga või rehabilitatsioonimeeskond rehabilitatsiooniplaanis. Ühtlasi sõltub vajaduse korral riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmine eelarvelistest võimalustest.
6.3.Kaebaja tõenditest ei tulene, et eelpool nimetatud spetsialistid oleksid hinnanud, et kaebaja vajab tulenevalt diagnoosist kasutamiseks kahte ratastooli.
6.4.Kaebusele lisatud OÜ ITAK füsioterapeut Aili Lopmani eksperthinnang on esitatud alles kohtumenetluses. Vastustaja ei nõustu ka kõigi hinnangus esitatud asjaoludega, märkides järgmist.
6.4.1.Kaebaja on 31.07.2017 soetanud kaks II aktiivsusgrupi sääreproteesi, mille kohta on määruse nr 74 lisas täpsustatud: kasutus keskmiselt vähemalt 5 päeva nädalas, 5-8 tundi päevas, vähemalt kahes liikumiskeskkonnas, regulaarselt nii siseruumides kui väliskeskkonnas; on suuteline või võimeline iseseisvalt ületama minimaalseid keskkonnast tulenevaid takistusi (uksepiidad, äärekivid, ca 7-12 trepiastet jm); liigub enamjaolt aeglase kõnnikiiruse ja lühikeste sammudega, kuid on suuteline või võimeline lühiajaliselt kiirendama kõnnitempot ja astuma pikemaid samme ning kõndima 500 m kuni 1 km; vajadusel kasutab lisaks ratastooli, käimisraami, karke ja/või keppi.
6.4.2.Arvestades asjaolu, et kaebajale on riigipoolse osalusega võimaldatud II aktiivsusgrupi sääreproteesid, mida ta kasutab küünarkeppide najal liikudes, ei ole asjakohane väide, et ta vajab toas liikumiseks ainult selliselt kohandatud ratastooli, mille abil saab kaebaja tõugata/tõmmata toas end alajäsemeproteeside abil põrandale toetudes edasi. Kui kaebaja vajab arvuti taga töötamisel jalgade toetamist põrandale, et tagada ergonoomiline asend, saab kasutada vastavalt valitud ja seadistatud töö- või kontoritooli.
6.4.3.Ergonoomilise tööasendi tagamiseks on teised abinõud. Tööturutoetuste ja –teenuste seaduse (TTTS) § 21 lg 1 järgi sõlmib Eesti Töötukassa puudega isiku või tema tööandjaga isikule töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmiseks halduslepingu. Lõike 2 kohaselt on töötamiseks vajalik abivahend, milleta isikul ei ole puudest tulenevalt võimalik tööülesandeid täita. Töötamiseks vajalikuks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on puudest olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on puudega inimesele vajalik igapäevaeluga toimetulekuks.
6.4.4.Väide, et ITAK-l ei ole võimalik kohandada kaebajale ühte ratastooli kasutamiseks nii sise- kui ka välistingimustes, ei tähenda, et teised analoogset abivahendit müüvad/üürivad ettevõtted ei oleks võimelised seda tegema.
6.4.5.SKA-le teadaolevalt on hügieeniruumi viiva ukse ava laius 70 cm, millest tulenevalt puudub oht käte vigastamiseks.
6.5.SKA on tutvunud 16.10.2017 kaebaja elu- ja töökohaga eksperthinnangu andmiseks isiku osas, kes vastustajale teadaolevalt elab ja töötab kaebajaga samal aadressil.
6.6.Vastustaja ei välista, et kaebajale on mugavam kasutada ühte ratastooli välistingimustes ja teist ratastooli sisetingimustes, kuid neil asjaoludel ei ole põhjendatud kahe ratastooli võimaldamine riigipoolse osalusega.
6.7.Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane, on põhjendamatu ka kahju hüvitamise nõue.
6.8.Kui isik taotleb erandkorras abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist, on tal võimalik esitada omapoolsed selgitused ja põhjendused taotlusel ning lisada kõik vajaminevad dokumendid. Kaebaja esitas taotluse koos põhjendustega ning lisas nefroloogi tõendi ja Tartu 4(10)
3-18-392
Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaalhoolekandekomisjoni otsuse. Vastustaja palvel esitas kaebaja ka perearsti tõendi. Enne otsuse tegemist võttis vastustaja kaebajaga ühendust, et täpsustada, millistest asjaoludest tulenevalt kaebaja vajab kahte ratastooli.
KOHTU SEISUKOHT
7.Asjas on vaidlus selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud rahuldamata kaebaja taotluse abivahendi piirlimiidi suurendamiseks ning kas vaidlustatud otsusega on kaebajale põhjustatud hüvitamisele kuuluvat varalist kahju.
8.SHS § 46 kohaselt võtab riik abivahendite loetellu kantud abivahendi ostmisel või üürimisel õigustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle tingimusel, et: 1) õigustatud isik ja abivahendi müüja või üürija lepivad kokku abivahendi müügis või üürimises tingimustel, mis vastavad minimaalselt SHS 3. ptk 1. jaos sätestatud nõuetele; 2) abivahendi müüja või üürija ja riik on sõlminud SHS §-s 54 nimetatud lepingu. Abivahendite loetelu kinnitab valdkonna eest vastutav minister (sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“). SHS § 51 lg 1 näeb ette, et tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks esitab SHS § 47 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktides 1–3 nimetatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile. SKA otsustab tasu maksmise kohustuse ülevõtmise 30 kalendripäeva jooksul taotluse ja nõutava dokumentatsiooni esitamisest arvates (SHS § 52 lg 1).
9.Kaebaja on esitanud vastustajale erandkorras abivahendi ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise taotluse (erimenetluse taotlus) (tl 16-17p). Vaidlust ei ole, et kaebaja saab olla õigustatud isikuks SHS § 47 lg 1 p 2 järgi (tööealine isik alates 18. eluaastast, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses või kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel). SKA on 13.01.2017 otsusega nr 1427043 tuvastanud kaebaja püsiva töövõime kaotuse 100%, põhjus üldhaigestumine (tl 15-15p). SKA 13.01.2017 otsusega nr 1427046 on kaebajal tuvastatud sügav puue, kuna tema igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (tl 12-13). Ekspertarsti arvamuse kohaselt esineb kaebajal raskele puude raskusastmele vastav nägemisfunktsiooni suur kõrvalekalle, raskele puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni suur kõrvalekalle, keskmisele puude raskusastmele vastav liigutuste funktsiooni mõõdukas kõrvalekalle, sügavale puude raskusastmele vastav muu funktsiooni (neerud) täielik puudumine. Kaebajal on siirdatud neer ja amputeeritud mõlemad jalad (tl 19).
10.Vastustaja ei ole eitanud kaebaja põhimõttelist vajadust ratastooli järele, mida kinnitab ka asjaolu, et kaebaja saab kasutada üht ratastooli, mille tasu maksmise kohustuse on riik üle võtnud. Vaidlus on selles, kas põhjendatud on piirlimiidi suurendamine, s.t et riik võtaks tasu maksmise kohustuse ka teise ratastooli üürimisel.
11.Määruse nr 74 § 7 lg 1 p 4 kohaselt on isikul õigus taotleda tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel erandi tegemist, kui isik taotleb piirlimiidi suurendamist. SKA võib erandkorras abivahendi kasutusaja jooksul piirlimiiti suurendada, kui isikul on diagnoosist või funktsioonihäirest tulenev põhjendatud vajadus piirlimiidist suurema koguse kasutamiseks (määruse nr 74 § 7 lg 4). Kehtiv õigus ei määratle täpsemalt diagnoose või funktsioonihäireid, mille puhul seda sätet kohaldatakse, ega näe ette kriteeriume, mida otsustamisel järgida. Seega on SKA-l kaalumisruum põhjendatud vajaduse väljaselgitamisel ja hindamisel.
5(10)
3-18-392
Vastustaja ei ole väitnud, et piirlimiidi suurendamine määruse nr 74 § 7 lg 4 tähenduses ei võiks hõlmata ka kahe erineva ratastooli kasutamist. Vastustaja on üksnes asunud seisukohale, et praegusel juhul puudub selleks alus.
12.Kaebaja on taotluses selgitanud põhjendatud vajadust erandi tegemiseks (vajadust kahe ratastooli järele) järgmiselt (tl 17p): „1. Pean oma kodus säilitama suuremat puhtust kui seda võimaldab, nii sise- kui välitingimustes kasutatav ratastool. Puhtuse nõude tingib 2011. a toimunud neerusiirdamine ja sellele järgnev ravi. Vastav arstitõend lisatud taotlusele.
2.Vajan sisetingimustes (oma kodus) kõrgema aktiivsusklassiga tooli kuna liigun siseruumides ratastooliga iseseisvalt. Tuttavas ümbruses on nägemisest tulenevad piirangud liikumisel väiksemad, samuti piisab minu käte jõust siledal põrandal tooliga liikumiseks. Vastav otsus IAT mahu määramise kohta lisatud taotlusele
3.Vajan välitingimustes laiemat ja sisetingimustes kitsamat ratastooli. Väljas pean korralikult (üleriided on paksemad) riietuma, siseruumid on kitsamad, nendes ei mahu laiema tooliga liikuma.“. Loetletud põhjustel soovis taotleja rentida kaks ratastooli riigipoolse toetusega (omaosalus mõlema ratastooli rendihinnast 10%).
13.Kaebaja heidab vastustajale ette kaalumisreeglite rikkumist ja oluliste asjaolude välja selgitamata ning arvestamata jätmist. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on jätnud arvestamata kaebaja vajaduse tagada väga hügieeniline keskkond. Kaebaja leiab ka, et vastustaja on ebaõigesti tõlgendanud asjakohaseid õigusnorme, mille kohaselt on SKA-l õigus piirlimiiti suurendada.
14.Määruse nr 74 § 2 kohaselt tuleb taotlusele lisada järgmised dokumendid: 1) perearsti, eriarsti, füsioterapeudi või tegevusterapeudi tõend või rehabilitatsiooniplaan abivahendi vajaduse kohta ISO-koodi täpsusega; 2) osalise või puuduva töövõimega isiku puhul töövõime hindamise otsus. Kuna piirlimiidi suurendamine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, on vajalik erandliku vajaduse sisustamiseks koguda juhtumi eripärast tulenevaid täiendavaid tõendeid. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustajal on igal juhul kohustus taotlus rahuldada.
15.Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on vastustaja tuginenud kaebaja esitatud taotlusele, mis eelduslikult on hõlmanud ka taotluse lisana esitatud dokumente (arstitõendid, sotsiaalhoolekandekomisjoni otsus). Vastustaja tegi vaidlustatud otsuses järgmise järelduse: „Teil on võimalus valida ratastool, mis sobib kasutamiseks nii sisetingimustes kui välitingimustes ning võimaldab vastavalt vajadusele ratastooli kohandada. Seetõttu ei ole tegemist olukorraga, kus Te vajate abivahendit piirlimiidist suuremas koguses funktsioonihäirest või diagnoosist tulenevalt.“ Vaideotsuses (tl 10-11) on märgitud, et taotluse põhjendatust hindab Sotsiaalkindlustusamet, võttes arvesse perearsti, eriarsti hinnangut, taotleja poolt taotluses toodud põhjendusi ning muid kättesaadavaid ja asjasse puutuvaid asjaolusid (sh eelarvelised vahendid). Vastustaja on vaideotsuses viidanud muuhulgas ka kaebaja esitatud arstitõendile, mille kohaselt tarvitab kaebaja immunosupressiivseid ravimeid ja on oluline, et tema elukeskkond oleks väga hügieeniline. Vaideotsuse kohaselt ei ole kaebajal tulenevalt diagnoosist või funktsioonihäirest vaja kasutada abivahendit piirlimiidist suuremas koguses.
16.Kaebaja selgitustest ja esitatud tõenditest ilmnevad kaebaja erinevad diagnoosid ja funktsioonihäired, mis kohtu hinnangul muudavad tema tegutsemis- ja liikumisvõimalused oluliselt komplitseerituks.
6(10)
3-18-392
Nefroloogi 08.04.2016 tõendist ilmneb, et patsiendil on suhkruhaigusest põhjustatud terminaalne neerupuudulikkus, mistõttu on siirdatud neer. Patsient tarvitab pidevalt immunosupressiivseid ravimeid ja seetõttu on oluline, et tema elukeskkond oleks väga hügieeniline (tl 18). Kaebaja on selgitanud kaebuses, täiendavates seisukohtades ja vaides SKA-le (tl 25-25p) teise ratastooli vajadust hügieenilise keskkonna tagamiseks sellega, et toas liikumiseks on tal vajalik parema nakkuvusega ratastega ratastool (selle tingib diabeedi tüsistusena tekkinud kõõluste lühenemine ja jäigastumine, sõrmede piiratud funktsioon, käte lihaste nõrgenemine). Parema nakkuvusega ratastega kantakse aga õuest tuppa ka rohkem mustust, mis ohustab kaebaja vajadust ülimalt puhta keskkonna järele. Teise ratastooli vajadust on kaebaja põhjendanud ka nägemispuude ja liikumist pärssivate asjaoludega, mis ei võimalda tal liikuda toas sama mõõtu ning samasuguse nakkuvusega ratastega ratastooliga, mis vastab tema vajadustele väliskeskkonnas liikumisel. Erimenetluse taotlusele oli lisatud ka Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaalhoolekandekomisjoni otsus kaebajale isikliku abistaja teenustundide mahu suurendamise kohta (tl 65). Sellest otsusest nähtuval vajab kaebaja isikliku abistaja teenust eneseteeninduses, riiete korrashoiu ülevaatamisel, liikumisel, kirjutamisel, lugemisel, instrumentaalsetes igapäevaelutoimingutes, sotsiaalsetes igapäevaelutoimingutes, lemmiklooma eest hoolitsemisel, abikaasa elu korraldamisel/hoolitsemisel. Kaebaja vajab abi seitsmel päeval nädalas, keskmiselt 8 tundi päevas.
17.Eelpool viidatud õigusnormidest ei tulene, et erand määruse nr 74 § 7 lg 4 alusel oleks põhjendatud vaid ühe väga konkreetselt välja toodud diagnoosi või funktsioonihäire korral. Ei vaidlustatud otsuses ega selle lahendamiseks tehtud vaideotsuses pole vastustaja põhjendanud, kas ja mil määral on otsustamisel arvesse võetud kaebaja väidet väga hügieenilise keskkonna tagamise vajadusest ning arvestatud seda koosmõjus taotluses kajastatud ja taotlusele lisatud tõendites märgitud diagnooside ja funktsioonihäiretega. Vaidlustatud otsusest ilmneb, et vastustaja on enne otsustamist (23.11.2018) kaebajaga telefoni teel vestelnud umbes 10 minutit (kõneteenuse väljavõte, tl 66). Telefonivestluse protokolli (tl 61) kohaselt on vestlusest selgunud, et kaebaja vajaks ühte ratastooli sisetingimustes liikumiseks ja teist välitingimustes liikumiseks. Samas on märgitud, et kaebaja tõi vestluse käigus välja, et välitingimustes kasutataval ratastoolil peavad olema jalatoed, kõrgusesse reguleeritavad abistaja käetoed, katmata hoorattad ning laiem iste üleriiete ja küünarkarkude transportimise vajaduse tõttu. Telefonivestluse kokkuvõte on kajastatud ka vaidlustatud otsuses (tl 7-8). Vastustaja on 14.11.2017 küsinud e-kirja teel perearsti tõendi koopiat ratastooli vajaduse kohta (tl 60), mille kaebaja ka vastustajale edastas (tl 14).
18.Vastustajal on õigus selles, et füsioterapeudi 08.02.2018 eksperthinnang (tl 22-23) on esitatud alles kohtumenetluses, mistõttu polnud vastustajal võimalik sellega otsustamisel arvestada. Samas sisaldab ekspertarvamus põhjalikku tegevusvõime kirjeldust ning ka selgitust, miks OÜ ITAK ei saa kaebajale kohandada ühte ratastooli kahes erinevas keskkonnas liikumiseks, istumiseks ja töötamiseks. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole kaebaja nägemispuude tõttu võimeline ise ratastega õuest tuppa toodavat lumesulamisvett ära pühkima ja nägemispuude tõttu on tal keelatud ka pea alaspidi olekut nõudvad tegevused. Samas on selgitatud erinevate istmekõrguste ning -laiuste vajadust toas ja õues kasutatava ratastooli puhul. Seejuures on füsioterapeut selgitanud, et nägemispuude ja sellest tulenevate tajuhäirete tõttu ei ole kaebaja ratastooliga liikumine ülitäpne. Ratastool, mis on inimese jaoks liiga lai, nõuab suuremat käte eemaldamist kehast ning seetõttu head kehatüve kontrolli ja käte täppisliigutusi. Kaebaja puhul esineb häireid nii kehatüve kontrolli kui käte täppisliiguste funktsioonis. Eksperthinnangu kohaselt on ratastooli istumistasapindade kõrguse vahe (7 cm)
7(10)
3-18-392
sedavõrd suur, et seda ei ole võimalik korrigeerida kõrgema ratastoolipadja kasutamisega. Suurenenud põlvepiirkonna painutuse tagajärjel halveneks verevarustus selles piirkonnas veelgi, tagajärjeks on lümfipaisu suurenemine köndi piirkonnas ning lamatiste tekkimise riski oluline tõus. Lümfipaisu ja lamatiste tekkimisel ei ole isikul võimalik kasutada proteese ning seetõttu halveneks tegevusvõime veelgi. Eksperthinnangus loetletud tegurite tõttu ei ole võimalik kasutada sama ratastoolipatja nii sise- kui ka välistingimustes. Samuti on alles kohtumenetluses esitatud väljavõte haigusloost (tl 20-21), millest nähtub 2014. aastal operatsioon parema käe III-V sõrme sirutuse defitsiidi raviks ning 2015. aastal vasaku käe II sõrme tenolüüs. Kuigi ka see tõend on esitatud kohtumenetluses ning polnud vastustajale otsustamise ajal teada, viitavad hilinenult esitatud tõendid sellele, et kaebaja taotluse lahendamisel ei ole välja selgitatud ja arvestatud otsustamiseks vajalikke asjaolusid.
19.Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsuse tegemisel tähelepanuta jäänud kaebaja taotluses märgitud vajadus tagada väga hügieeniline keskkond. Sellega seonduvaid asjaolusid ei ole välja selgitatud ei telefonivestluses taotlejaga (vähemalt ei ilmne see telefonivestluse protokollist) ega täiendavaid dokumente või selgitusi kirjalikult küsides. Täiendavat uurimist ega ärakuulamist ei ole toimunud ka vaidemenetluses. Kuigi määruse nr 74 lg 2 p-s 2 on sätestatud, millised tõendid tuleb lisada abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise taotlusele, puudub kehtivas õiguses loetelu tõenditest, millele tuginedes SKA otsustab erandjuhul piirlimiidi suurendamise põhjendatud vajaduse olemasolul. Kuna SKA-l on sellise otsustuse tegemisel oluline kaalumisruum, tuleb HMS § 4 lg-ga 2 kooskõlas oleva õiguspärase kaalutlusotsuse tegemiseks järgida haldusmenetlusele omaselt uurimiskohustust (HMS § 6) ja tõhusalt tagada taotleja õigus olla ära kuulatud (HMS § 40).
20.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga nagu välistaks taotluse rahuldamise asjaolu, et põhjendatud vajadust kahe ratastooli järele pole hinnanud arst. Vastustaja on, viidates ka määruse nr 74 seletuskirjale, märkinud, et põhjendatud vajadust saab hinnata perearst, eriarst diagnoosiga või rehabilitatsioonimeeskond rehabilitatsiooniplaanis (tl 36p, p 2.2). Samas on nefroloog 13.04.2018 tõendis (tl 50) märkinud, et raviv eriarst ei ole pädev hindama hügieeniliseks elukeskkonnaks vajalikku ratastoolide arvu. Vastustaja, olles 14.11.2017 ekirjas (tl 60) selgitanud kaebajale vajadust esitada täiendavalt perearsti tõend, ei ole täpsustanud, et perearst peaks andma hingu kahe ratastooli vajadusele. Asjaolude ebapiisav väljaselgitamine ja kohaste asjaolude arvestamata jätmine on viinud kohtu hinnangul ebaõige kaalutlusotsuseni.
21.Vastustaja on vastuseks kaebaja seisukohtadele ja kohtumenetluses esitatud füsioterapeudi eksperthinnangule märkinud, et kaebaja on 31.07.2017 soetanud kaks II aktiivsusgrupi sääreproteesi, ning selgitanud nende kasutusvõimalusi. Vaidlustatud otsusest ega vaideotsusest ei ilmne, et kaalutlemisel oleks aluseks võetud sääreproteeside olemasolu ja kasutusvõimalusi. Seega ei saa neid selgitusi pidada osaks kaebaja taotluse lahendamisel tehtud kaalutlustest (vt ka Riigikohtu 28.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 15). Proteesidega seoses on kohtumenetluses ilmnenud, et proteeside kasutamisel seab piiranguid ka nõue vältida kokkupuudet niiskusega (Proteesimeister OÜ juhend, tl 54).
22.Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega kaebajale sobivate töötingimuste ja ergonoomilise tööasendi tagamise osas. TTTS § 21 lg 1 kohaselt sõlmib Eesti Töötukassa puudega isiku või tema tööandjaga isikule töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmiseks halduslepingu. Lõikest 2 tuleneb, et töötamiseks vajalik abivahend on abivahend, milleta isikul ei ole puudest tulenevalt võimalik tööülesandeid täita. Töötamiseks vajalikuks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on puudest olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on puudega inimesele vajalik igapäevaeluga toimetulekuks. Seega saab kaebaja korraldada 8(10)
3-18-392
talle sobivaid töötingimusi TTTS-s sätestatud abinõusid kasutades. Haldusasja tõenditest ilmneb, et kaebaja töö- ja eluruumid langevad osaliselt kokku. Asjaolu, et kaebaja töökohta on võimalik kohandada TTTS-st tulenevaid võimalusi kasutada, ei välista vajadust hinnata eraldi sisetingimustes kasutatava ratastooli osas piirlimiidi suurendamise põhjendatust. Vastustaja esitatud eksperthinnnag kaebajaga samades ruumides töötava puudega isiku erivajaduste ja töökoha kohanduste vajaduse hindamiseks (tl 39-40) ei seondu küsimusega väga hügieenilise keskkonna tagamisest.
23.Vastustaja on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et kaebajal on võimalus valida ratastool, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka välistingimustes ning võimaldab ratastooli vastavalt kohandada. Vastustaja ei ole seda seisukohta otsuses ega vaideotsuses põhjendanud.
24.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on olulise kaalutlusveaga ja tuleb tühistada. Tühistamisnõude rahuldamise tõttu rahuldab kohus ka kaebaja kohustamisnõude ja kohustab vastustajat kaebaja 24.10.2017 taotlust uuesti läbi vaatama. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-test 4 ja 5 tulenevalt võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kirjeldatud olukorraga ning vastustaja peab taotlust uuesti lahendades viima läbi uue õiguspärase kaalumise, olles välja selgitanud vajalikud asjaolud ja kogunud asjakohased tõendid. Kohus ei saa haldusorgani asemel sellist kaalutlusotsust langetada ega kohustada praeguse vaidluse asjaolusid arvestades vastustajat kaebaja taotlust rahuldama.
25.Kaebaja on esitanud ka hüvitamisnõude. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja, olles õigusvastaselt jätnud rahuldamata tema taotluse, on põhjustanud talle kahju seeläbi, et kaebaja on pidanud teise ratastooli üürimise kulud tervikuna ise kandma. Kaebusega on taotletud kahju hüvitamist ajavahemiku november 2017 kuni veebruar 2017 osas (tl 27). Kaebaja on esitanud tõendid ratastooli üürimise ja üürikulude tasumise kohta (tl 26, 70-79).
25.1.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
25.2.Praegusel juhul tühistab kohus vaidlustatud otsuse selle õigusvastasuse tõttu, kuna kohtu hinnangul ei toimunud otsustamisel õiguspärast kaalumist. Praeguseks ei ole selge, kas kaebaja õigust piirlimiidi suurendamisele on rikutud. Kahju tekkimine kaebaja taotluse rahuldamata jätmise tõttu saab selguda pärast kaebaja taotluse uut sisulist lahendamist. Üksnes kaalumisvea tõttu vaidlustatud otsuse tühistamine ei tähenda, et vastustaja tegevus on kaebajale kahju põhjustanud. Praeguse vaidluse lahendamisel ei ole võimalik võtta lõplikku seisukohta, kas kaebajal oli õigus piirlimiidi suurendamise tulemusena teise ratastooli üürimiseks õigustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle võtmiseks riigi poolt. Seetõttu ei ole võimalik praeguse kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindlaks teha, kas teise ratastooli üürisumma kogu ulatuses tasumise tõttu on kaebajale kahju tekkinud. Kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue, kui tema taotluse uuel lahendamisel tehtava vastustaja otsusega tema taotlust ei peaks rahuldatama ja selline otsustus osutub õigusvastaseks.
26.Eelnevat arvesse võttes rahuldab kohus kaebuse kohustamisnõud osas). Hüvitamisnõue jääb rahuldamata.
osaliselt
(tühistamis-
ja
MENETLUSKULUD
9(10)
3-18-392
27.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja menetluskulu seisneb kaebuse esitamisel tasutud riigilõivus (15 eurot). Kuna kohus rahuldab kaebuse kolmest esitatud nõudest kahe osas, tuleb ka menetluskulu kaebaja kasuks vastustajalt välja nõuda 2/3 ulatuses, st 10 eurot. Ülejäänud osas jääb kulu kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.