MM kaebus Viru Vangla kohustamiseks rahuldada kaebaja
15.jaanuari 2018. a ja 5. märtsi 2018. a taotlused, Viru Vangla kodukorra p 9.11 tühistamiseks, Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Viru Vanglalt ja Tallinna Vanglalt kahju hüvitamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja MM; Vastustajad Viru Vangla ja Tallinna Vangla.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada MM kaebus.
2.Jätta MM riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta MM riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
1.Kinnipeetav MM (kaebaja) esitas 15. jaanuaril 2018 Viru Vanglale taotluse, milles palus talle paigaldada sellisel määral hambaproteesid, et ta saaks valu tundmata toitu tarbida ja eraldada talle ka regulaarselt tundlikele hammastele mõeldud hambapastat.
2.Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja vastas kaebajale 9. veebruari 2018. a kirjaga nr 610/1909-2, et kinnipeetavatele paigaldatakse vanglas ainult totaalproteese. Hambaravikaardi andmetel puudub kaebajal totaalproteeside vajadus.
3.Kaebaja esitas 12. märtsil 2018 Viru Vanglale vastuse nr 6-10/1909-2 peale vaide, paludes kohustada vangla meditsiiniosakonda täitma tema 15. jaanuaril 2018 esitatud taotlust.
4.Viru Vangla tagastas 10. aprilli 2018. a kirjaga nr 6-12/171-2 kaebaja vaide HMS § 79 lg 1 p 1 alusel, leides, et kaebaja on esitanud vaide vangla meditsiiniosakonna tsiviilõigusliku tegevuse peale, milleks HMS võimalust ei anna.
3-18-926
5.Kaebaja esitas 5. märtsil 2018 Viru Vanglale taotluse, milles soovis, et vangla asendaks reedeti väljastatava õuna mõne muu puuvilja vastu. Kaebaja selgitas, et tema alumised hambad on sedavõrd kulunud ja tundlikud, et ta ei saa happelisi asju süüa.
6.Viru Vangla käsitles kaebaja 5. märtsi 2018. a pöördumist märgikirjana ning vastas sellele
13.märtsi 2018. a kirjaga nr 6-14/8634-2. Vastuses selgitati kaebajale vanglas toitlustamise põhimõtteid ja miks ei asendata õuna mõne muu puuviljaga.
7.Kaebaja esitas 26. märtsil 2018 vaided, milles vaidlustas vastuse nr 6-14/8634-2, nõudes õuna asendamist teise puuviljaga ja Viru Vangla kodukorra punkti 9.11 kehtetuks tunnistamist.
8.Viru Vangla tagastas 24. aprilli 2018. a kirjaga nr 6-12/215-2 kaebaja vaided HMS § 79 lg 1 p 1 alusel. Viru Vangla leidis, et 13. märtsi 2018. a vastus nr 6-14/8634-2 ei ole haldusakt ega vasta ka HMS § 51 lg 1 sätestatud tunnustele. Samuti ei mõjuta käesoleval juhul kinnipeetava õigusi Viru Vangla kodukorra punkt 9.11 ja viide sellele sättele ei ole asjakohane, seega puudub kaebajal õigus vaie esitada.
9.Kaebaja esitas 6. mail 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ja Tallinna Vangla vastu. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla poolt tehtud vaide tagastamise otsused ja Viru Vangla kodukorra p 9.11 ning kohustada Viru Vanglat täitma kaebaja 15. jaanuari 2018. a ja 5. märtsi 2018. a taotlused. Samuti palub kaebaja tuvastada, et vaided tagastati kaebajale 21 päeva peale seaduses sätestatud tähtaega. Lisaks palub kaebaja kohustada vastustajaid hüvitama kahju, mis tekkis seetõttu, et vastustajad ei võimaldanud talle 3 aasta jooksul vajalikku hambaravi, hambapesuvahendit ja sobivat toitu. Kaebaja märgib, et kaebuse eesmärgiks on tema tervise kaitse, tekkinud kahju korvamine ja preventiivne huvi. Kaebaja palub ka vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, sest ta on maksevõimetu ning määrata talle käesolevas asjas riigi õigusabi korras advokaat.
KOHTU SEISUKOHT
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
11.Kohus võtab esmalt seisukoha kohustamisnõude lubatavuse osas, mis seondub kaebaja 15. jaanuaril 2018 vanglale esitatud taotlusega (I). Järgnevalt hindab kohus kaebaja 5. märtsi 2018. a taotlusega seonduva kohustamisnõude ja Viru Vangla kodukorra p 9.11 tühistamisnõude menetlemise võimalikkust (II), võtab seejärel seisukoha kahjunõude lubatavuse osas (III) ning annab hinnangu Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõude menetlemise võimalikkusele (IV). Viimasena lahendab kohus kaebaja menetlusabi taotlused (V). I
12.HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
13.Riigikohtu erikogu on 7. aprilli 2011. a otsuses haldusasjas nr 3-3-4-1-11 selgitanud järgmist: „Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega (VangS §-d 49, 491, 52, 53, 93 lg 6; Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrus nr 330 „“Vangistusseaduse“ alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“), reguleerivad seda
3-18-926 olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat (VÕS §-d 758-773, tervishoiuteenuste korraldamise seadus). Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe.“ Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul arstiabi osutamisega seonduva vaidluse näol tegemist eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.
14.Seonduvalt kaebaja 15. jaanuari 2018. a taotlusega esitatud kohustamisnõudega leiab kohus, et kaebaja on sisuliselt vaidlustanud vangla arsti tegevuse, mis seisneb talle proteeside paigaldamata ning spetsiaalselt tundlikele hammastele mõeldud hambapasta määramata jätmises. Kohtu hinnangul liigitub see tegevus tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 2 lgst 1 tulenevalt tervishoiuteenuse osutamise alla. Kaebajal on seega oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 1, § 9 lg-le 1 ja § 11 lg-le 1 hagiavaldusega maakohtu poole.
15.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kohustamiskaebuse, mis on esitatud seonduvalt kaebaja 15. jaanuari 2018. a taotlusega HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd vaidluse lahendamise ei kuulu halduskohtu pädevusse.
16.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
17.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
18.Kaebaja soovib, et vangla asendaks reedeti väljastatava õuna mõne muu puuvilja vastu, kuna väidetavalt on tema alumised hambad sedavõrd kulunud ja tundlikud, et ta ei saa happelisi asju süüa. Seoses selle nõudega palub kaebaja ka tühistada Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga kinnitatud „Viru Vangla kodukord“ (kodukord) p 9.11, mis sätestab, et kinnipeetavatel on keelatud neile vangla väljastatud toitu (sh leiba ja saia) üle anda teisele kinnipeetavale. Kaebaja on kodukorra p-i 9.11 tühistamise taotlust põhjendanud 26. märtsi 2018. a vaides sellega, et ta saab kogu talle määratud toidunormi kätte vaid siis, kui suudab õuna samaväärse toidu vastu vahetada.
19.Kohtu hinnangul ei esine vaidlusaluse teema puhul kaebaja kaaluka õiguse intensiivset riivet. Kinnipeetava toitlustamist vanglas reguleerib vangistusseaduse (VangS) § 47, mille lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. VangS § 47 lg 2 kohaselt jälgib vangla toidukava koostamist ja toitlustamist arst. VangS § 47 lg 3 kohaselt kindlustatakse arsti ettekirjutusel kinnipeetavale dieettoitlustamine. Seega on kaebajale vanglas tagatud toit, mis sisaldab vajalikke toitaineid. Kaebajale on tagatud vanglas toitlustamine kolmel korral päevas. Antud asjas kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole vangla meditsiiniosakonna hinnangul õun selline toiduaine, mida kaebaja ei saaks terviseseisundist tulenevate probleemide tõttu süüa. Kohus selgitab, et kui kaebaja ei nõustu meditsiiniosakonna hinnanguga, siis on tal võimalik selles osas pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtu poole (vt. käesoleva määruse p-i 13-14). Seda arvestades ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks kaebaja nõude ning kohustaks vanglat asendama õuna mõne muu puuvilja vastu. Samuti ei nähtu kohtule kodukorra p-i 9.11 tühistamise aluseid. Kuna kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt rikutud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist kuigi
3-18-926 tõenäoliseks, siis tuleb kaebus kohustamisnõude osas, mis on esitatud seoses kaebaja 5. märtsi 2018. a taotlusega ning kodukorra p-i 9.11 tühistamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. III
21.Viru Vangla 15. mai 2018. a vastusest nähtub, et kaebaja ei ole Viru Vanglale kaebuse asjaoludega seonduvalt kahjunõuet esitanud. Ka kaebaja ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks eelnevalt kahjunõude esitanud. Seega on kaebajal kahju hüvitamise nõude osas, mis seondub Viru Vangla tegevusega läbimata VangS § 11 lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus.
22.Tallinna Vangla 6. juuni 2018. a vastusest nähtub, et kaebaja esitas vanglale kahjunõude 8. mail 2018 ning see kahjunõue on hetkel menetluses. Tallinna Vangla lisas vastusele ka kaebaja kahjunõude, millest nähtuvalt taotleb kaebaja vanglalt kahjuhüvitist seoses hambaraviga vanglas, spetsiaalse hambapesuvahendi väljastamata jätmisega ning ka selle eest, et vangla ei ole vahetanud menüüs sisalduvat happelist puuvilja sellise vastu, mida kaebaja süüa saab. Riigivastutuse seaduse § 18 lg-st 1 tulenevalt on vanglal kahjunõude läbivaatamiseks aega kaks kuud selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Seega on kahjunõue Tallinna Vangla vastu halduskohtule esitatud ennatlikult ning kohus ei saa ka selles osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda.
23.Eelnevat arvestades kuulub vanglate tegevusega seoses esitatud kahjunõue HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.
24.Lisaks märgib kohus, et tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine on maakohtu pädevuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-53-10, p 9 ja 3-3-1-69-10, p 9). Kuna osaliselt on kahjunõue esitatud seoses tervishoiuteenuse osutamisega, siis selles osas kuulub hüvitamiskaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. IV
25.Kohus leiab, et menetlusnormide järgimata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1 ja § 45 lg 2). Kui vangla jätab kaebaja vaide tähtaegselt lahendamata, siis on kinnipeetaval VangS § 11 lg 5 kohaselt õigus esitada kohe põhinõudes kaebus halduskohtule ning kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus loetakse läbituks. Seega ei ole kinnipeetava kaebeõigus vangla võimaliku õigusvastase tegevuse tõttu piiratud ning puudub vajadus vangla tegevuse õigusvastasuse eraldiseisvaks tuvastamiseks kohtus. Samuti ei esine kohtu hinnangul reaalset ohtu, et haldusorgan võiks kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Eelnevast tulenevalt puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi ja seeläbi ka ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. V
26.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, milles palub määrata talle selles asjas riigi õigusabi korras advokaat. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi
3-18-926 õigusabi ka juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse ning vanglale mitmeid pöördumisi ja vaideid, millest nähtub selgelt isiku tahe ja eesmärk. Pealegi on kaebaja pikaajalise halduskohtumenetluses osalemise kogemusega, olles esitanud erinevatel aastatel kohtule kümneid kaebusi ning suutnud edukalt menetluses osaleda. Seega ei ole tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Eelnevates määruse punktides esitatud põhjendusi arvestades ei ole kaebus ka perspektiivikas. Seetõttu jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
27.Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.