lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1126/2

Majandushaldusõigus › PRIA asjad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 06.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1126/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › PRIA asjad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1059
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-1126

Määruse kuupäev

06.06.2018

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Haljala valla kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastu keelata Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetuse tagasinõudmise otsuse tegemine ning esialgse õiguskaitse taotlus

Resolutsioon

1.Tagastada Haljala valla kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 252 lg 7).

Asjaolud ja menetluse käik

1.Haljala vald esitas Tartu Halduskohtule 05.06.2018 kaebuse, milles taotleb keelata Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (edaspidi PRIA) anda haldusakt, mille kohta on PRIA saatnud kaebajale 30.04.2018 Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetuse tagasinõudmise otsuse projekti (tl 16-28).
2.Kaebuses on kohtule esitatud esialgset õiguskaitse taotlus, kuna kaebaja leiab, et PRIA kavandab akti andmist, mis toob kaasa kaebaja õiguste rikkumise. Esialgse õiguskaitse taotlust ei ole kaebaja põhistanud väidetega, milles seisneb esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vajadus elik kahjulikud tagajärjed, mida ei ole võimalik kohtuotsusega kõrvaldada.

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu kokku summas 30 eurot (tl 29). Kohtu seisukoht
4.Kohus leiab, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta tõhusalt haldusakti vaidlustamisega, esitatud keelamiskaebus ei ole lubatav ning kaebus kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele.
5.Kaebaja taotleb, et kohus keelaks PRIA-l nõuda Haljala Vallavalitsuselt osaliselt tagasi taotluse nr 941113590727 alusel välja makstud Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetus summas 11 791,28 eurot, mille tõttu vähendada PRIA 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 punktis 1 toodud makstavat

toetuse summat 34 098,37 eurot tagasinõutava toetuse summa võrra ja lugeda makstavaks toetuseks 22 307,09 eurot.

6.Kaebusele lisatud PRIA 10.12.2015 otsusega nr 17-6/409 (tl 7-8) otsustati punkti 1 kohaselt maksta Vihula Vallavalitsusele toetust summas 34 098,37 eurot vastavalt otsuse lisale. Vihula vald vaidlustas halduskohtus (haldusasi nr 3-16-797) nimetatud PRIA 10.12.2015 otsuse punkte 2 ja 3, millega nõuti Vihula Vallavalitsuselt osaliselt tagasi taotluse nr 941113590727 alusel välja makstud toetus summas 11 791,28 eurot ning vähendati otsuse punktis 1 makstavat toetuse summat punktis 2 toodud tagasinõutava summa võrra ja maksti välja 22 307,09 eurot. Tartu Halduskohus tühistas 29.12.2016 otsusega haldusasjas nr 3-16-767 PRIA 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 punktid 2 ja 3 (tl 9-13).
7.Vihula vald ühines Haljala vallaga ja uue haldusüksuse nimeks määrati Haljala vald (Vabariigi Valitsuse 31.01.2017 määrus nr 41 „Haljala valla ja Vihula valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“).
8.Haljala vald esitas PRIA-le 18.04.2018 kohtulahendi täitmise nõude (tl 14–15), milles nõuab, et PRIA täidaks viivitamatult 31.01.2017 jõustunud Tartu Halduskohtu 29.12.2016 lahendit haldusasjas nr 3-16-797 ning tasuks Haljala vallale 11 791,28 eurot hiljemalt 30.04.2018.
9.PRIA saatis 30.04.2018 kaebajale otsuse projekti nr 1-11/16/56-11, mille kohaselt on PRIA otsustanud 30.06.2017 tellida täiendava eksperthinnangu raudkivide mahtude osas, otsuse projektile on lisatud 20.11.2017 eksperthinnang MP 17-115/2017. PRIA leiab, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Paigaldamata on jäetud raudkivid, mille tõttu PRIA kavandab vähendada makstava toetuse summat tagasinõutava toetuse summa võrra.
10.Kaebuses on esitatud nõue keelata haldusakti andmine vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 3. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Viimast HKMS § 45 lg-st 1 tulenevat kriteeriumit on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud järgmiselt: õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (RKHK 24.11.2017 määrus kohtuasjas nr 3-17-1398 viitega haldusasjale nr 3-3-1-84-11, p 22). Kaebajal on võimalik vaidlustada PRIA kavandatavat otsust Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetuse tagasinõudmise kohta tühistamiskaebusega. Kohtule esitatud keelamiskaebusega soovib kaebaja sisuliselt peatada haldusmenetluse ja vältida lõpliku haldusakti andmine. Kaebaja leiab, et PRIA-l ei ole õigust anda uut kohtuotsusega (asjas nr 316-797) vastuolus oleva haldusakti. PRIA märgib otsuse projektis, et hindas uuesti varasemalt tellitud ekspertiis ning tellis täiendava eksperthinnangu tööde mahtude osas (tl 16).
11.Kohus leiab, et vastustajal on ilmselgelt õigus ja pädevus kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) ning KTKS alusel kehtestatud põllumajandusministri 24.04.2008 määruse nr 38 sätetele tuginedes, teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet Euroopa Kalandusfondi toetuse ning selle abil soetatud või ehitatud vara kasutamise nõuetele vastavuse üle (KTKS § 67 lg 1). Halduskohus ei sekku ega teosta täitevvõimu asutuse tegevuse peale reeglina eelkontrolli. See tähendab, et üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust oma eelotsustega,

vaid kohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud (RKHK 25.10.2017 määrus kohtuasjas nr 3-17-749, p 11). Haldusmenetluse läbiviimine pärast toetuse tagasinõudmise otsuse tühistamist on kohtu hinnangul võimalik analoogselt maksumenetluse läbiviimise ja maksu määramise lubatavusega ka pärast maksuotsuse tühistamist (RKHK 06.10.2015 otsus asjas nr 3-3-1-12-15). Kuna menetlustoimingud (ärakuulamine ja otsuse projekti saatmine kaebajale) ei ole ilmselgelt kaebaja õigusi saanud rikkuda, siis on kaebaja halduskohtu poole pöördunud ennatlikult. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta lõplikku haldusakti tühistamiskaebusega vaidlustades. Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt võib nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks isiku õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Ilmselgelt on praegusel juhul kaebaja huvid ka üksnes majanduslikud, mis on võimalik hiljem heastada, st õiguste rikkumine on kõrvaldatav tavapärase järelkontrolli vormis. Selleks tuleb eelnevalt läbida ka vaidemenetlus tulenevalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-st 110. Seega kaebajal on tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks tulevikus. Õiguslikult on küsitav halduskohtu pädevus keelamiskaebuse osas seadusekohase kohustusliku kohtueelse menetluse korral. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks.

12.Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebus lubatav. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuselt tasutud riigilõivu ei tagastata tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 2, kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel.
13.Kohus jätab läbi vaatamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, kuna taotlus ei ole ilma kaebuseta menetletav HKMS § 249 lg-st 5 tulenevalt ning kohus ei pea asjaoludest lähtuvalt vajalikuks taotlust sisuliselt läbi vaadata. Kaebajal on võimalus esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlus juba vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 5). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja