Haljala valla kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vastu keelata Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetuse tagasinõudmise otsuse tegemine ning esialgse õiguskaitse taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 06.06.2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Haljala valla määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Haljala vald Esindaja v-adv Rait Sarjas
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 06.06.2018. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.06.2018. a määrus selles osas muutmata.
2.Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 06.06.2018. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.06.2018. a määrus selles osas muutmata.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Resolutsiooni p 2 osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) edastas 30.04.2018 Haljala valla esindajale Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1
„Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetuse tagasinõudmise otsuse projekti (tl 16-28). PRIA selgitas, et hindas veelkord oma varasemalt tellitud ekspertiisi ning tellis täiendava eksperthinnangu tööde mahtude osas. Otsuse projekti kohaselt planeerib PRIA Haljala Vallavalitsuselt osaliselt tagasi nõuda toetuse summas 11 791,28 eurot, mille tõttu tuleb vähendada PRIA 10.12.2015. a otsuse nr 17-6/409 p 1 järgi makstavat toetuse summat 34 098,37 eurot tagasinõutava toetuse summa võrra ja lugeda välja makstavaks toetuseks 22 307,09 eurot.
2.Haljala vald esitas 05.06.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles keelata PRIA-l anda haldusakt, mille kohta on PRIA saatnud määruskaebuse esitajale 30.04.2018 Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetuse tagasinõudmise otsuse projekti (tl 16-28). Määruskaebuse esitaja selgitas, et vaatamata asjas jõustunud kohtulahendile haldusasjas nr 3-16-797 soovib PRIA anda välja sama sisuga haldusakti, mille punktid 2 ja 3 (toetuse tagasinõudmine ja väljamakse vähendamine tagasinõutud toetuse ulatuses) on kohus haldusasjas nr 3-16-797 jõustunud otsusega tühistanud. Määruskaebuse esitaja taotles, et halduskohus keelaks PRIA-l nõuda Haljala Vallavalitsuselt osaliselt tagasi taotluse nr 941113590727 alusel välja makstud Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetus summas 11 791,28 eurot, mille tõttu vähendatakse PRIA 10.12.2015. a otsuse nr 17-6/409 p-s 1 toodud makstavat toetuse summat 34 098,37 eurot tagasinõutava toetuse summa võrra ja lugeda makstavaks toetuseks 22 307,09 eurot. Määruskaebuse esitaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, sest leiab, et PRIA kavandab akti andmist, mis toob kaasa määruskaebuse esitaja õiguste rikkumise.
3.Tartu Halduskohus tagastas 06.06.2018. a määrusega (tl 30-31) kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja saab oma õigusi kaitsta tõhusalt haldusakti vaidlustamisega, esitatud keelamiskaebus ei ole lubatav ning kaebus kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele. Määruskaebuse esitajal on võimalik vaidlustada PRIA kavandatavat otsust toetuse tagasinõudmise kohta tühistamiskaebusega. Kohtule esitatud keelamiskaebusega soovib määruskaebuse esitaja sisuliselt peatada haldusmenetluse ja vältida lõpliku haldusakti andmist. PRIA-l on ilmselgelt õigus ja pädevus kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) ning KTKS alusel kehtestatud põllumajandusministri 24.04.2008. a määruse nr 38 sätetele tuginedes teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet Euroopa Kalandusfondi toetuse ning selle abil soetatud või ehitatud vara kasutamise nõuetele vastavuse üle (KTKS § 67 lg 1). Halduskohus ei sekku ega teosta täitevvõimu asutuse tegevuse üle reeglina eelkontrolli. See tähendab, et üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust oma eelotsustega, vaid kohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud (RKHKm 25.10.2017, 3-17-749, p 11). Haldusmenetluse läbiviimine pärast toetuse tagasinõudmise otsuse tühistamist on võimalik analoogselt maksumenetluse läbiviimise ja maksu määramise lubatavusega ka pärast maksuotsuse tühistamist (RKHKo 06.10.2015, 3-3-1-12-15). Kuna menetlustoimingud (ärakuulamine ja otsuse projekti saatmine määruskaebuse esitajale) ei ole ilmselgelt määruskaebuse esitaja õigusi saanud rikkuda, siis on määruskaebuse esitaja halduskohtu poole pöördunud ennatlikult. Ilmselgelt on praegusel juhul määruskaebuse esitaja huvid ka üksnes majanduslikud, mis on võimalik hiljem heastada, st õiguste rikkumine on kõrvaldatav tavapärase järelkontrolli vormis. Selleks tuleb eelnevalt läbida ka vaidemenetlus. Seega on määruskaebuse esitajal tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks tulevikus. Õiguslikult on küsitav halduskohtu pädevus keelamiskaebuse osas seadusekohase kohustusliku kohtueelse menetluse korral.
Halduskohus leidis, et eeltoodust tulenevalt puudub määruskaebuse esitajal kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus ei ole HKMS § 249 lg-st 5 tulenevalt ilma kaebuseta menetletav, ning ei pidanud asjaoludest lähtuvalt vajalikuks taotlust sisuliselt läbi vaadata.
4.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 06.06.2018. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ning kohustada halduskohut uuesti otsustama kaebuse menetlusse võtmine ja rahuldada Haljala valla taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning keelata PRIA-l esialgse õiguskaitse korras halduskohtus toimuva menetluse kavandatud haldusakti andmine. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on vääralt hinnanud koos kaebusega esitatud tõendeid ning kohaldanud valesti Riigikohtu praktikat. PRIA on juba kontrollinud asjaoludel, millistele on tuginetud kavandatavas haldusaktis ja mis on identsed asjaoludega, mis olid ka 10.12.2015. a otsuse nr 3-16-797 aluseks, määruskaebuse esitaja tegevuse seaduslikkust. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Vastustaja on pärast otsuse jõustumist kogunud sama vaidluse asjaolude kohta täiendavaid tõendeid, mille esitamise aeg oli kohtumenetluses, soovides vältida temale ebasoodsa kohtuotsuse täitmist. Määruskaebuse esitaja ei nõustu, et antud kaasuse puhul on võimalik kohaldada analoogiat maksumenetlusega vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-12-15. Kui kohus on seda ühel korral samade asjaolude pinnalt juba tuvastanud, ei saa uue samasisulise haldusakti andmiseks algatatud menetlus päädida õiguspärase haldusakti andmisega. Kuna tegemist on keelamiskaebusega, mistõttu vaidlustatud haldusakti andmise korral muutub kaebuse eesmärgi saavutamine võimatuks, taotleb määruskaebuse esitaja, et ringkonnakohus kohaldaks määruskaebuse menetlemise ajaks esialgset õiguskaitset ning keelaks kavandatava haldusakti andmise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.06.2018. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.Asja materjalidest nähtuvalt otsustas PRIA 10.12.2015. a otsuse nr 17-6/409 (tl 7-8) p-ga 1 maksta Vihula Vallavalitsusele toetust summas 34 098,37 eurot, p-ga 2 nõuda Vihula Vallavalitsuselt osaliselt tagasi taotluse nr 941113590797 alusel välja makstud Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkonna säästev areng“ toetus summas 11 791,28 eurot ning p-ga 3 vähendada p-s 1 toodud makstav toetuse summa p-s 2 toodud tagasinõutava toetuse summa võrra ja maksta välja 22 307,09 eurot. Tartu Halduskohus otsustas 29.12.2016. a otsusega haldusasjas nr 3-16-797 (tl 9-12p) tühistada PRIA 10.12.2015. a otsuse nr 17-6/409 p-d 2 ja 3. Tartu Halduskohtu otsus jõustus 30.01.2017. Halduskohus selgitas, et otsuse tegemise hetkel jääb jõusse see, et Vihula Vallavalitsusele tuleb välja maksta toetussumma 34 098,37 eurot. Käesolevas asjas esitatud määruskaebusest nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitaja rahul asjaoluga, et PRIA ei ole täitnud jõustunud kohtuotsust haldusasjas nr 3-16-797, mille kohaselt peab PRIA määruskaebuse esitajale välja maksma kokku 34 098,37 eurot ning selle asemel on määruskaebuse esitajale saatnud uue otsuse projekti, millega planeerib vähendada PRIA 10.12.2015. a otsuse nr 17-6/409 p-s 1 toodud makstavat toetuse summat 34 098,37 eurot tagasinõutava toetuse summa võrra ja loeb
välja makstavaks toetuseks 22 307,09 eurot. Määruskaebuse esitaja esitas sellest lähtuvalt keelamiskaebuse kavandatava otsuse väljaandmise keelamiseks ning palus halduskohtul kohaldada esialgset õiguskaitset.
7.HKMS § 248 lg 1 sätestab, et kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Seega on määruskaebuse esitajal seoses jõustunud kohtuotsuse täitmata jätmisega võimalik esitada taotlus halduskohtule kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi määramiseks. Käesolevas asjas aga on küsimus selles, kas keelamiskaebuse esitamise lubatavuse eeldused on täidetud.
8.Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtule esitatud keelamiskaebuse lubatavuse ja kaebeõiguse hindamisel tuleb lähtuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lg-st 1 ja HKMS § 45 lg-st 1 nende koostoimes. Keelamiskaebuse võib nende sätete järgi esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 45 lg 1 järgi on keelamiskaebuse menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis peavad esinema üheaegselt, järgmised: esiteks, antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; teiseks, kui õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline; kolmandaks, kui on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse (RKHKo 19.06.2012, 3-3-1-84-11, p 21).
9.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole täidetud keelamiskaebuse esitamise nii HKMS § 45 lg-st 1 kui ka RVastS § 5 lg-st 1 tulenev eeldus, et õigusi ei ole võimalik tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Juhul, kui PRIA annab välja kavandatava haldusakti, saab määruskaebuse esitaja oma õigusi kaitsta selle peale vaide ja vaide rahuldamata jätmise korral tühistamiskaebuse esitamisega. Antud juhul ei nähtu asjaoludest ka sellist pöördumatu tagajärje ohtu, mida poleks haldusakti hilisema vaidlustamisega võimalik ära hoida või kõrvaldada. Seega ei ole antud juhul täidetud keelamiskaebuse eeldus, et õigusi ei ole võimalik tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Halduskohus on asjakohaselt märkinud, et määruskaebuse esitaja huvid on üksnes majanduslikud ning et nende võimalikku riivet on võimalik hiljem kõrvaldada tavapärase järelkontrolli teel. Sealjuures on halduskohus õigesti juhtinud määruskaebuse esitaja tähelepanu ka kohustuslikule kohtueelsele menetlusele.
10.Lähtuvalt eelnevast tuleb määruskaebus halduskohtu resolutsiooni p 1 peale jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus selles osas muutmata. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebuse õiguspäraselt tagastanud, on halduskohus jätnud esialgse õiguskaitse taotluse ka põhjendatult läbi vaatamata. Lähtuvalt sellest tuleb jätta määruskaebus halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata ja halduskohtu määrus selles osas muutmata.
11.Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuses täiendava esialgse õiguskaitse taotluse, millega palub esialgse õiguskaitse korras määruskaebuse menetlemise ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning ringkonnakohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.