M.M. kaebus seoses Viru Vangla tegevusega kaebaja avaldustest koopiate väljastamisel
Menetlusosalised
Kaebaja M.M.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
2.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
3.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud ja menetluse käik
1.M.M. esitas 08.05.2017 (tl 13) ja 16.05.2017 (tl 48-51) Viru Vanglale avaldused (vaided), milles sisaldus ka taotlus saada esitatud avalduse koopia.
2.Viru Vangla jättis punktis 1 nimetatud taotlused koopiate saamiseks rahuldamata 09.06.2017.a vastusega nr 6-12/137-3 (tl 14) ja 16.06.2017.a vastusega nr 6-12/148-3 (tl 6061).
3.M.M. esitas 01.06.2017 (tl 62-63) Viru Vanglale vaide, milles sisaldus ka taotlus saada esitatud avalduse koopia. Kaebaja väitel vangla sellele taotlusele ei vastanud. Vangla esitas kohtule 30.06.2017.a vastuse nr 6-12/177-2 (tl 64), millega taotlus jäeti rahuldamata.
4.M.M. esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) järgmised vaided.
4.1.07.06.2017 vaide (tl 21-22), milles ta taotles Viru Vangla kohustamist määruse punktis 3 nimetatud teabenõude täitmiseks. AKI jättis 06.07.2017.a otsusega nr 2.13/17/1299 (tl 30-31) vaide rahuldamata.
4.2.25.06.2017 vaide (tl 33-34) määruse punktis 2 nimetatud vangla keeldumiste peale. AKI määras kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (tl 35), pikendas vaide läbivaatamise tähtaega (tl 37) ja jättis 14.08.2017.a vaideotsusega nr 2.1.-3/17/1403 (tl 3839) vaide rahuldamata.
5.M.M. andis 08.05.2017 Viru Vanglale üle AKI-le adresseeritud vaide (tl 13). Viru Vangla lahendas vaide ise 07.06.2017.a vaideotsusega nr 6-12/137-2 (tl 43) ja jättis vaide rahuldamata. Vaidlus oli seotud kaebaja 26.04.2017.a taotlusega koopiate saamiseks.
6.M.M. esitas 14.09.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse.
Kohtu seisukoht
7.Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja on esitanud järgmised nõuded: 7.1 kohustada vanglat väljastama kaebajale määruse punktis 1 nimetatud avaldustes soovitud koopiad; 7.2 tuvastada määruse punktis 2 nimetatud vangla vastuste õigusvastasus põhjusel, et vangla jättis kaebaja taotlused sisuliselt menetlemata, rikkus hea halduse tava, ületas teabenõudele vastamise tähtaega; 7.3 tuvastada, et vangla jättis õigusvastaselt lahendamata määruse punktis 3 nimetatud taotluse; 7.4 tuvastada punktis 4.1 ja 4.2 nimetatud AKI vaideotsuste õigusvastasus, sh punktis 4.2 nimetatud vaide menetlemise käigus tehtud toimingute (puuduste kõrvaldamise nõudmine, tähtaja pikendamine) õigusvastasus; 7.5 tühistada punktis 4.2 nimetatud vaideotsus; 7.6 tuvastada, et vangla jättis õigusvastaselt AKI-le edastamata punktis 5 nimetatud vaide. Kaebaja taotlus tuvastada taotlustele vastamise tähtaja ületamise õigusvastasus ja vaide menetlemisel tehtud toimingute õigusvastasus on hõlmatud vastavalt vastuse ja vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 3 alusel. Tegemist on menetlustoimingutega, mis ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi.
8.Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 näeb kohustamisnõude puhul ette kohustusliku kohtueelse menetluse (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-39-13, p 13). Vangla teatas kohtule, et kaebaja ei ole määruse punktis 2 nimetatud vangla otsustele vaideid esitanud (tl 42). Ka kaebaja ise ei nimeta selliseid vaideid. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Eeltoodut ei muuda see, et kaebaja esitas AKI-le vaide määruse punktis 2 nimetatud vangla vastustele. AKI-le vaide esitamine ei asenda VangS § 11 lg 5 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 46, mille järgi isik, kelle avaliku teabe seaduses sätestatud õigusi on rikutud, võib pöörduda vaidega AKI poole, ei ole erinorm vangistusseaduse kohustusliku kohtueelse menetluse regulatsiooni suhtes. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus haldusesisese vaidemenetluse eesmärgiga enne kohtusse jõudmist asi lahendada ja võimalik viga parandada. Kaebajal on küll õigus ja võimalus esitada vaie AKI-le, kuid see vaidemenetlus on vabatahtlik. Kui kaebaja soovib pöörduda kohtusse, siis tuleb tal esitada vaie ka VangS § 11 lg 5 sätestatud korras, praegusel juhul vanglateenistusele. Seejuures ei oma tähendust, et AKI teostab AvTS § 44 kohaselt järelevalvet avaliku teabe seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. VangS § 11 lg 41 ja 5 sätestavad selge sõnaga, et vaie tuleb olenevalt haldusakti andjast või toimingu tegijast esitada vanglateenistusele või justiitsministeeriumile.
9.Kohus tagastab kaebuse määruse punktis 2 nimetatud Viru Vangla vastuste õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 2 (kaebuse esitamise aja redaktsioonis) sätestas, et tuvastamiskaebuse
võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja nimetas tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgina preventiivset huvi, õigusselguse tagamist ja soovi esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue.
10.Soov esitada kahju hüvitamise nõue ei anna kaebajale praeguse kohtuasja asjaoludel tuvastamiskaebuse esitamise õigust, kuna hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtule ei ole äratuntav, millist varalist kahju oleks vaidlusalused juhtumid saanud kaebajale põhjustada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse mittevaralise kahju all isiku valu ja kannatusi ning mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14 p 12.2). Vaidlusalused juhtumid ei kujuta endast ühtegi RVastS § 9 lg 1 kirjeldatud põhiõiguse riivet, sh ei ole tegemist niisuguse intensiivsusega sündmustega, mis eraldi võetuna või kumulatiivselt kujutaksid endast väärikuse alandamist riigivastutuse seaduse tähenduses. Isegi kui oleks tegemist RVastS § 9 lg 1 sätestatud juhtumiga, on ebareaalne rahalise hüvitise väljamõistmine kaebajale.
11.Tuvastamiskaebuse esitamise õigust ei anna kaebajale ka tuginemine preventiivsele huvile. Kohtuasja asjaoludest nähtub, et kaebajal ja vanglal on erimeelsused selles, kas ja millistel alustel võib kaebaja saada vanglalt koopiad tema enda esitatud avaldustest. Selle küsimuse arutamisel ja lahendamisel tuvastamiskaebuse raames ei ole kaebaja ega vangla jaoks mingit otsest tagajärge, kuna ka kaebuse rahuldamise korral ei omanda kaebaja selle põhjal nõudeõigust ega vangla sellele vastavat kohustust. Samas on kaebajal olemas tõhus võimalus oma õiguste kaitseks, kui sarnane olukord peaks esinema tulevikus: kaebajal on võimalik esitada vangla keelduvale otsusele vaie ning vaide lahendamise järel kohustamiskaebus halduskohtule. Ka Riigikohus on leidnud, et kaebajal ei ole tuvastamiskaebuse esitamise õigust, kui tal on tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks sarnases olukorras tulevikus (Riigikohtu lahend 33-1-75-16 p 9).
12.Üksnes soov veenduda selles, et haldusorgani toimingud olid õigusvastased, ei ole kaebeõiguse alusena piisav. Riigikohus on märkinud, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine võib olla isiku jaoks iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada haldusorgani jaoks märguannet tema tegevuse lubamatuse suhtes, kuid see ei loo reeglina piisavat põhjendatud huvi kohtusse pöördumiseks (Riigikohtu lahend 3-3-1-40-10 p 11 ja selles viidatud kohtupraktika). Kohus märgib, et kui kaebaja tahab saada õiguslikku hinnangut sellele, kas vangla peab talle koopaid andma, siis see on kaebajal juba olemas. Kohtuasjas 3-16-994 lahendas kohus kaebaja kaebust Tallinna Vangla vastu. Kohus leidis 20.12.2016.a otsuse punktides 19.1 19.4, et haldusorgan ei ole reeglina kohustatud väljastama kaebajale koopiaid tema enda avaldustest. Erandina tuleb koopia väljastada siis, kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks, näiteks tõendamaks riigisisese edasikaebeõiguse ammendumist Euroopa Inimõiguste Kohtule. Praeguses asjas kaebaja selliseid erandlikke asjaolusid välja toonud ei ole. Viidatud
kohtuotsus on jõustunud. Ka Tartu Ringkonnakohus on kaebaja enda kohtuasjas 3-17-1781 väljendanud seisukohta, et kaebaja enda avaldusest teabenõude korras koopiat nõuda ei saa (01.11.2017.a määruse punkt 7, määrus on jõustunud).
13.Kohus tagastab kaebuse määruse punktis 3 nimetatud taotluse lahendamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja väide, et vangla sellele taotlusele ei vastanud, on vale. Seega ei ole vangla rikkunud kaebaja õigusi taotluse lahendamata jätmisega. Kuna kaebaja esitas saadud vastuse suhtes kohustamis- ja õigusvastasuse tuvastamise nõuded kohtuasjas 3-172119, siis puudub vajadus anda kaebajale võimalus nõude muutmiseks.
14.Kohus tagastab kaebuse AKI vaideotsuste tühistamise ja õigusvastasuse tuvastamise ning määruse punktis 5 nimetatud vaideotsuse AKI-le edastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust. HKMS § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kohus tagastas kaebuse kohustamisnõudes ja vangla vastuste õigusvastasuse tuvastamise nõudes. See tähendab, et vaideotsuste ja menetlustoimingute suhtes esitatud nõuded jääksid menetlusse iseseisvalt. Selliste nõuete menetlemise eeldused ei ole aga täidetud, kuna vaideotsused või menetlustoimingud ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi.
15.Kaebaja esitas kaebuses taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. Kohus selgitab, et sellise taotluse saab kohus lahendada asjakohase õigusküsimuse lõplikul otsustamisel (Riigikohtu lahend 5-17-33 p 10). Seega ei lahenda kohus seda taotlust kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Kohus märgib kaebaja taotluse osas siiski järgmist. Kohus ei nõustu sellega, et VangS § 11 lg 41 on põhiseadusega vastuolus, kuna see näeb vangla üle järelevalve teostajana ette ainult Justiitsministeeriumi. Kohustusliku kohtueelse menetluse põhiseaduspärasust on analüüsinud nii õiguskantsler kui ka kohtud (nt õiguskantsleri 03.07.2012.a seisukoht nr 6-1/120922/1203217 ja selles viidatud varasem seisukoht, Tallinna Halduskohtu 20.12.2016.a otsus kaebaja enda kaebuse osas asjas 3-16994). Kuna kohustusliku kohtueelse menetluse üheks eesmärgiks on see, et vanglad ja Justiitsministeerium saaksid paremini korraldada vanglate tegevust ning ennetavalt kõrvaldada probleemide allikaid, siis on põhjendatud, et kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatavaid vaideid lahendavad need haldusorganid.
16.Kaebuse tagastamise tõttu ei lahenda kohus kaebaja menetlusabi taotlust.
(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.