Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel 29.05.2018, Tartu 3-18-336 M.M. kaebus Viru Vangla tegevuse peale Tartu Halduskohtu 04.05.2018. a määrus M.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja M.M.
RESOLUTSIOON
Tagastada M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.05.2018. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.M. esitas 28.07.2017 Viru Vanglale pöördumise, milles ta taotles enda tööle määramist raamatute parandaja ametikohale. M.M. märkis pöördumisele, et ta ei soovi kirjalikku vastust ning on teadlik, et vangla tegeleb taotluse lahendamisega. Inspektor-kontaktisik H. Etti märkis pöördumisele, et vangla on võtnud pöördumise teadmiseks ja kinnipeetav määratakse raamatute parandajaks.
2.M.M. esitas 12.12.2017 vaide, milles ta taotles 28.07.2017. a taotluse täitmist ehk enda tööle määramist.
3.Viru Vangla jättis 11.01.2018. a vaideotsusega nr 6-12/651-3 M.M. vaide rahuldamata. Vangla märkis, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale tööd. Vangla asus seisukohale, et tegemist on olukorraga, kus vaide esitajale ei ole võimalik leida tööd, mida ta oleks suuteline tegema terviseseisundi poolest.
4.M.M. esitas 12.02.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta väljendas rahulolematust Viru Vangla tegevuse suhtes seoses töö ja töötasu tagamisega vanglas. M.M. taotles Viru Vangla kohustamist anda talle tööd, mille tegemisest saadav tulu kataks kõik vanglas esinevad kulud ning tagaks inimväärikuse.
5.Tartu Halduskohus jättis 19.02.2018. a määrusega M.M. kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat täpsustama, missuguse konkreetse Viru Vangla haldusakti või toiminguga on tema õigusi rikutud ning esitama kohtule konkreetne nõue vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg-le 2.
6.M.M. esitas 25.02.2018 avalduse, milles ta viitas Viru Vangla 11.01.2018. a vaideotsusele nr 2-5/2316-2.
7.Tartu Halduskohus jättis 05.03.2018. a määrusega M.M. kaebuse korduvalt käiguta ja kohustas kaebajat täpsustama vaidlustatud haldusakti kuupäeva ja numbrit.
8.M.M. esitas 12.03.2018 avalduse, mille kohaselt on vaideotsuse number 6-12/651-3.
9.Tartu Halduskohus jättis 17.04.2018. a määrusega kaebuse korduvalt käiguta ning kohustas kaebajat teatama, kas ta soovib kohtule esitada kohustamisnõude Viru Vangla vastu vaadata kaebaja 28.07.2017. a taotlus uuesti läbi.
10.M.M. esitas 23.04.2018 avalduse, milles ta taotles menetluse peatamist kuni kaebaja saab riigi õigusabi. Kaebaja palus määrata riigi õigusabi korras endale kaitsja.
11.Viru Vangla esitas 03.05.2018 seisukoha, milles ta leidis, et kaebaja kaebus on ilmselgelt põhjendamatu. Vangla märkis, et raamatukogu abitööliseks on määratud üks kinnipeetav, seega on nimetatud koht täidetud ning vangla ei pea vajalikuks tekitada samaväärset töökohta. Veel märkis vangla, et arvestades kaebaja tervist, ei vasta tema füüsilised võimed raamatute parandaja töökohale esitatud nõuetele.
12.Tartu Halduskohus jättis 04.05.2018. a määrusega M.M. taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1); tagastas M.M. kaebuse (resolutsiooni p 2); jättis taotluse kaebusest koopia saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3); jättis muud menetluslikud taotlused läbi vaatamata (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: 1) Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole põhjendatud kaebajale riigi õigusabi andmine ning taotlus jääb rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel. 2) Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust endale meelepärast tööd vanglas teha. Vanglal on üksnes kohustus kindlustada võimaluse korral kinnipeetav tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi (vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 1). Kinnipeetavale meelepärase töö vanglas mittevõimaldamine ei riku põhiseadusest ega VangS-ist tulenevat isiku põhiõigust riigi abile töövõimetuse või puuduse korral. Vaatamata kaebaja seisukohale, et temale tekivad vanglas kulud, mida ta peab kandma ise või tema lähedased, on ta siiski kinnipeetavana vastuvaidlematult riigi ülalpidamisel. Kaebus (kohustamisnõue Viru Vangla vastu vaadata kaebaja 28.07.2017. a taotlus uuesti läbi) on ilmselgelt perspektiivitu. Kuna tööle määramine on vangla kaalutlusotsus, siis saaks kohus kaebuse rahuldamise korral teha vanglale üksnes ettekirjutuse taotlus uuesti lahendada (HKMS § 158 lg 3). Kuna raamatukogu abitöölise koht on täidetud ja vangla ei tekita veel ühte samaväärset töökohta, siis oleks taotluse uuesti läbivaatamise tulemuseks samasuguse keelduva vastuse andmine. Kuna kaebajal puudub seadusest tulenevalt õigus nõuda Viru Vanglalt kindlat tööd ja kaebaja 28.07.2017. a taotlusele on Viru Vangla vastanud vaidemenetluses, ei saa sellesisuline kohustamisnõue aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele. Seega ei ole esitatud kaebusega võimalik kaitsta kaebaja õigusi HKMS § 44 lg 1 mõistes. Samas ei tohiks vastustaja käituda sõnamurdlikult ja peaks otsima võimalusi kaebaja tööle rakendamiseks. Asjakohane ei ole kaebaja viide Riigikohtu 12.04.2016. a lahendile nr 3-3-1-35-15 (p 51), kuna viidatud asjas käsitles kohus isiku maksejõulisust riigilõivust vabastamise kontekstis. Kaebaja eksib, kui leiab, et ta peab kandma
vangistuses viibides vältimatuid kulutusi ja õigus selliseid kulutusi kanda tuleneb Riigikohtu viidatud lahendist. Praegusel juhul ei anna kaebaja väited alust arvata, et kaebajat on koheldud viisil, mis on põhjustanud temale rohkem ebamugavusi, mis paratamatult vangistusega kaasnevad (VangS § 41 lg 1). Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid konkreetseid kulutusi on ta pidanud kandma, milliseid tema õigusi on vangla rikkunud ja milliseid vangla toiminguid või haldusakte, mis on tema suhtes tehtud, ta soovib vaidlustada. Kaebajal ei ole õigust esitada kaebust halduskohtule eesmärgil, et kohus tuvastaks üldised rikkumised, vaid üksnes enda subjektiivsete õiguste rikkumised (HKMS § 44 lg 1). Kaebajal ilmselgelt puudub kaebuses toodud asjaoludel kaebeõigus, mistõttu kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.M.M. esitas 23.05.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.05.2018. a määrus resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas. Veel palub kaebaja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, sest ta on maksevõimetu. Määruskaebuse põhjendused: Kohus on eiranud kaebaja põhiväiteid ja fakte ning on tõlgendanud valesti Riigikohtu seisukohti ja asjassepuutuvat õigust. Ei nõustu kohtu väitega, nagu saaks Riigikohtu poolt asjas nr 3-3-1-35-15 (p 51) tuvastatud vältimatuid kulutusi arvestada vaid menetlusabi andmisel. Vältimatu kulutus on vältimatu igal juhul. Vangistus on Eestis tasuline. Kui riik võtab isikult võimaluse raha teenida või toetusena saada, siis peab ta katma kõik kulud, mis kaasnevad isiku põhivajaduste katmisega ja heaolu loomisega. Kuna vangla vaideotsus on lõplik, tekkis kaebajal õigus taotleda kohtult olukorra põhiseaduspärasuse kontrolli. Asjakohatu on kohtu ja vangla viide, nagu kaebaja oleks taotlenud endale meelepärast tööd. Töö, mida kaebaja taotluses nimetas, on tema puudest ja faktilistest asjaoludest tingituna ainus, mida ta osakonnas V7 viibides teha saab. Täidetud on kõik riigi õigusabi saamiseks ettenähtud tingimused, sest kaebaja on maksevõimetu, tema õiguste rikkumine on faktiliselt tõendatud ja probleem, mille lahendamist kaebaja taotleb, on ilmselgelt sellise keerukusega, mille lahendamisega kaebaja ise hakkama ei saa. Arusaamatu on kohtu väide, nagu puuduks kaebajal õigus, mida kaitsta ning võimalus tema õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
15.Halduskohus jättis 04.05.2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 kohaselt rahuldamata M.M. taotluse riigi õigusabi saamiseks. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohus jättis kaebaja taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel. Halduskohtu viide eelmärgitud sätetele on käesolevas asjas õige ja asjakohane. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka osas, et kaebaja kaebus kuulub tagastamisele halduskohtu määruses toodud põhjendustel, siis ei ole käesolevas asjas põhjendatud kaebajale riigi õigusabi andmine. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnevat arvestades M.M. võimalus eeltoodud osas oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.05.2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.
16.Halduskohus tagastas 04.05.2018. a määruse resolutsiooni p-i 2 kohaselt kaebaja kaebuse. Halduskohus tugines HKMS § 121 lg 2 p-le 1, mille kohaselt kohus võib tagastada kaebuse
määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja ei vaidlusta määruskaebuses halduskohtu määruses märgitu õigsust, mille kohaselt pidas halduskohus lubatavaks esitada kohtule kohustamisnõue Viru Vangla vastu vaadata kaebaja 28.07.2017. a taotlus (tl 44-44p) uuesti läbi. Samuti ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud vangla 03.05.2018. a seisukohas (tl 55-55p) märgitu õigsust, et Viru Vangla II üksuses on majandustöödele raamatukogu abitöölisena määratud üks kinnipeetav. Samale tööle määramist palus ka kaebaja 28.07.2017. a taotluses. Seega on halduskohus vaidlustatud määruses põhjendatult märkinud, et kuna eelnimetatud töökoht on täidetud ja vangla ei tekita veel ühte samaväärset töökohta, siis oleks taotluse uuesti läbivaatamise tulemuseks samasuguse keelduva vastuse andmine. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole ka Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-35-15 (p 51) tõlgendamise osas eksinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses esitatud ühtegi taolist väidet, mis tõendaks HKMS § 121 lg 2 p 1 ebaõiget kohaldamist. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.05.2018. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.
17.Ringkonnakohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 9 ei võeta alates 01.01.2018 enam riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest, mistõttu puudub vajadus määruskaebuse esitamisel taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.