M. M kaebus Viru Vangla tegevuse peale (Viru Vangla 11.01.2018 vaideotsus nr 6-12/651-3)
1.Jätta M. M taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2.Tagastada M. M kaebus haldusasjas nr 3-18-336.
3.Jätta taotlus kaebusest koopia saamiseks rahuldamata.
4.Muud menetluslikud taotlused jätta läbi vaatamata.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtule saabus 14.02.2018 M. M kaebus, milles kaebaja väljendab rahulolematust Viru Vangla tegevuse suhtes seoses töö ja töötasu tagamisega vanglas. M. M taotleb Viru Vangla kohustamist andma talle tööd, mille tegemisest saadav tulu kataks kõik vanglas esinevad kulud ning tagaks inimväärikuse.
2.Tartu Halduskohus jättis 19.02.2018 määrusega M. M kaebuse haldusasjas nr 3-18-336 käiguta, kohustades kaebajat esitama konkreetne nõue vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg-le 2 ning andes puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebaja sai 19.02.2018 kohtumääruse kätte 21.02.2018 (tl 22).
3.M. M esitas 25.02.2018 avalduse vastuseks 19.02.2018 kohtumäärusele. Avalduse kohaselt on M. M taotlenud Viru Vangalt tema tööle määramist, millest vangla on keeldunud. Kaebaja viitab 25.02.2018 avalduses üksnes ühele konkreetsele aktile, s.o Viru Vangla 11.01.2018 vaideotsusele nr 2-5/2316-2.
4.Kohus palus 28.02.2018 kohtunõudega Viru Vanglal esitada koopia 11.01.2018 vaideotsusest nr 2-5/2316-2 ja vaidemenetluse aluseks olnud haldusakti või haldustoiminguid käsitlevad materjalid. Viru Vangla teatas 01.03.2018 vastuseks kohtunõudele, et Viru Vanglas ei ole registreeritud mitte ühtegi vaideotsust numbriga 2-5/2316-2 (tl 29).
5.Kohus jättis 05.03.2018 määrusega M. M kaebuse käiguta, andes kaebajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o vaidlustatud haldusakti kuupäeva ja numbri täpsustamiseks, tähtaja.
6.M. M esitas kohtule 12.03.2018 avalduse, mille kohaselt on vaideotsuse, millega keelduti temale tööd andmast, number 6-12/651-3.
7.Kohus palus uuesti 13.03.2018 kohtunõudega Viru Vanglal teatada, kas kaebaja suhtes on tehtud 11.01.2018 vaideotsus nr 6-12/651-3. Viru Vangla edastas vaideotsuse ja vaidemenetluse aluseks olnud materjalid kohtule 16.03.2018 (tl 39).
8.Kohus jättis 17.04.2018 määrusega kaebuse korduvalt käiguta, kohustades kaebajat täpsustama vaidluse eset.
9.M. M esitas kohtule 23.04.2018 avalduse, milles taotleb menetluse peatamist seniks kuni kaebaja saab riigi õigusabi. Kaebaja palub määrata riigi õigusabi korras temale kaitsja.
10.Kohus palus kohtunõudega Viru Vanglal esitada seisukohta kaebuse kohta. Viru Vangla edastas kohtule omapoolse seisukoha 03.05.2018 (tl 55-56). Kohtu seisukoht
11.Kaebaja taotleb riigi õigusabi korras kaitsja määramist, mida saab tõlgendada taotlusena riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 punktile 2 ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, ning punkt 5 kohaselt, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjendustel, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kaebajale riigi õigusabi andmine haldusasjas nr 3-18-336. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 2 ja 5 alusel.
12.Kaebusest nähtub kaebaja soov teha vanglas tööd, et teenida raha. Kaebaja arvates toob vangistus kaasa kulusid, mida peab kinnipeetav ise või tema lähedased kandma. Kaebaja avaldab rahulolematust vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-st 2 tulenevate kinnipeetava isikuarvest mahaarvamiste suhtes. Kaebaja taotleb kaebuses Viru Vangla kohustamist andma talle tööd, mille tegemisest saadav tulu katab kõik vanglas esinevad kulud ning tagab inimväärikuse.
13.Kohus jääb käesolevas haldusasjas 19.02.2018 määruses (p 3) esitatud seisukohtade juurde, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust endale meelepärast tööd vanglas teha.
14.Vanglal on üksnes kohustus kindlustada võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi (VangS § 38 lg 1). Kinnipeetavale meelepärase töö vanglas mittevõimaldamine ei riku põhiseadusest ega vangistusseadusest tulenevat isiku põhiõigust riigi abile töövõimetuse või puuduse korral. Töövõimetoetuse seaduse § 12 lg 6 järgi ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Töövõimetoetuse seadus 678 SE eelnõu seletuskirja kohaselt on tegemist on põhimõttega, et asendussissetulekut ei maksta inimesele, kes on riigi ülalpidamisel. Vaatamata kaebaja seisukohale, et temale tekivad vanglas kulud, mida ta peab kandma ise või tema lähedased, on ta siiski kinnipeetavana vastuvaidlematult riigi ülalpidamisel.
15.Kohtule edastatud vaidemenetluse aluseks olnud materjalide kohaselt esitas kaebaja 28.07.2017 Viru Vanglale avalduse (reg nr 6-10/25173-1, tl 44), milles taotles enda tööle vormistamist raamatute parandajana. Raamatute parandamine on ainus töö, mida kaebaja saab teha oma tervislikust olukorrast tulenevalt, osalise tööajaga.
16.Viru Vanglale 28.07.2017 esitatud taotluse pöördel on Viru Vangla inspektor-kontaktisik Häli Etti 28.08.2017 märge: „Vangla on võtnud teadmiseks ning kinnipeetav määratakse tööle raamatute parandajaks“. Lisaks on taotlusele kaebaja märkinud, et kirjalikku vastust ei soovi ning on teadlik, et vangla tegeleb taotluse lahendamisega (tl 44p).
17.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 12.12.2017 Viru Vanglale vaide (reg nr 6-12/651-1, tl 42-43), mille kohaselt lubas kontaktisik temale tööd raamatute parandajana ning lubati luua tingimused tema puuet arvestades. Kuna kontaktisiku jutt tundus usutav, tegi kaebaja oma taotlusele märke, et kirjalikku vastust ei soovi. Kui selgus, et kaebajaga vestelnud kontaktisik ei tule tagasi, palus kaebaja vanglalt selgitust, miks tema taotlust täidetud ei ole. Kaebajale teatati 30 päeva peale taotluse esitamist, et tema taotlus täidetakse 2017. a septembrikuus. Vaide kohaselt teatas Viru Vangla kaebajale 14.11.2017 vastuses nr 616/33904-2, et kuna kaebaja ei soovinud vastust, siis vangla ei pea vajalikuks teda teavitada asjade käigust. Vaide esitaja (kaebaja) leiab, et kui vangla temale tööd ei võimalda, on tegu teadliku inimväärikuse alandamisega. Vaides esitab kaebaja taotluse Viru Vanglal täita tema 28.07.2017 taotlus.
18.Viru Vangla 11.01.2018 vaideotsusega nr 6-12/651-3 (tl 40-41) jäeti M. M vaie nr 612/651-1 rahuldamata (p 1). Vaideotsusest ei nähtu, miks ei ole võimalik kaebajat määrata tööle raamatute parandajana.
19.Kohtule 28.02.2018 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 24-25) märgib kaebaja, et tal ei ole võimalik esitada 19.02.2018 kohtumääruse p 4 järgi vastust, st missuguse konkreetse Viru Vangla haldusakti või toiminguga on tema õigusi rikutud. Kaebaja leiab, et tema oleks pidanud saama töövõime- või toimetulekutoetust enne, kui vangla keeldus temale tööd andmast. Vangla keeldumise tõttu pannakse tema kanda rahalisi kohustusi. Kaebaja on taotlenud tööd, mille eest saadav tulu kataks peale VangS § 44 lg-s 2 nimetatud mahaarvamisi kaebaja inimväärikuse säilitamiseks vältimatud kulutused.
20.Lähtudes kohtule esitatud vaidemenetluse materjalidest, pidas kohus lubatavaks esitada kohtule kohustamisnõue Viru Vangla vastu vaadata kaebaja 28.07.2017 taotlus nr 6-10/251731 uuesti läbi. Käesolevas menetlusetapis ei pea kohus otstarbekaks kaebuse edasist menetlemist ning leiab, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja selgitab 03.05.2018 seisukohas (tl 55), et raamatukogu abitöölise ülesandeks on raamatute parandamine ja see on vangla majandustöö. Viru Vangla II üksuses on majandustöödele raamatukogu abitöölisena määratud üks kinnipeetav. Kuna tööle määramine on vangla kaalutlusotsus, siis saaks kohus kaebuse rahuldamise korral teha vanglale üksnes ettekirjutuse taotlus uuesti lahendada (HKMS § 158 lg 3). Kuna nimetatud koht on täidetud ja vangla ei tekita veel ühte samaväärset töökohta, siis oleks taotluse uuesti läbivaatamise tulemuseks samasuguse keelduva vastuse andmine.
21.Kaebusest nähtub kaebaja soov kohustada Viru Vanglat andma talle tööd, täpsemalt tööd raamatute parandajana. Seetõttu tõlgendas halduskohus kaebaja võimalikku nõuet kohustamiskaebusena HKMS § 37 lg 2 p 2 mõttes. Konkreetset nõuet, millist vangla haldusakti või toimingut kaebaja soovib vaidlustada, kaebaja kohtule ei ole esitanud. Halduskohus osundas 19.02.2018 määruses sellele, et õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust võimaldada
kinnipeetavale meelepärast tööd. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebuse halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks ning vastavalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-le 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kuna kaebajal puudub seadusest tulenevalt õigus nõuda Viru Vanglalt kindlat tööd ja kaebaja 28.07.2017 taotlusele on Viru Vangla vastanud vaidemenetluses, ei saa sellesisuline kohustamisnõue aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele. Seega ei ole esitatud kaebusega halduskohtu hinnangul võimalik kaitsta kaebaja õigusi HKMS § 44 lg 1 mõistes. Samas ei tohiks vastustaja käituda sõnamurdlikult ja peaks otsima võimalusi kaebaja tööle rakendamiseks. Kaebaja tervisliku seisundi hindamine ja sellest lähtuvalt töövõimelisuse hindamine on selgelt arsti pädevuses VangS § 37 lg-st 3 tulenevalt, seega ei tohi vanglaametnik etteruttavalt ise otsustada, et kaebaja tervislik seisund on selline, mis ei võimalda antud tööd teha. Kaebaja on ise kinnitanud, et tema võimeid arvestades, sobiks talle töö raamatute parandajana ning vangla vastupidised väited peavad tuginema arsti otsusel. Nii nagu töövõimelisuse ehk suutlikkuse teha tööd, samamoodi töövõimetuse ehk kinnipeetava suutmatuse teha tööd peab kindlaks tegema arst (vt ka Riigikohtu 22.01.2015 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-53-14, p 15).
22.Kaebaja viitab Riigikohtu 12.04.2016. a lahendi nr 3-3-1-35-15 p 51, mis ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna viidatud asjas käsitles kohus isiku maksejõulisust riigilõivust vabastamise kontekstis. Kaebaja eksib, kui leiab, et ta peab kandma vangistuses viibides vältimatuid kulutusi ja õigus selliseid kulutusi kanda tuleneb Riigikohtu viidatud lahendist. Karistuse kandmisega kinnipidamisasutuses kaasnevad paratamatult ebamugavused. Praegusel juhul ei anna kaebaja kaebuses toodud väited alust arvata, et kaebajat on koheldud viisil, mis on põhjustanud temale rohkem ebamugavusi, mis paratamatult vangistusega kaasnevad (VangS § 41 lg 1). Kaebaja ei ole kohtule välja toonud ka, milliseid konkreetseid kulutusi on ta pidanud kandma, milliseid tema õigusi on vangla rikkunud ja milliseid vangla toiminguid või haldusakte, mis on tema suhtes tehtud, ta soovib vaidlustada. Kaebajal ei ole õigust esitada kaebust halduskohtule eesmärgil, et kohus tuvastaks üldised rikkumised, vaid üksnes enda subjektiivsete õiguste rikkumisel (HKMS § 44 lg 1).
23.Töötasu suuruses osas märgib kohus, et VangS § 43 lg-s 2 on sätestatud, et kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 vastu võetud määrusega nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ on reguleeritud kinnipeetavale pakutud töö eest tasu maksmine. Määruse nr 382 § 2 lg 2 kohaselt on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 95,87 eurot kuus.
24.Kaebajal ilmselgelt puudub kaebuses toodud asjaoludel kaebeõigus, mistõttu ei pea kohus otstarbekaks kaebuse edasist menetlemist ning tagastab kaebuse haldusasjas nr 3-18-336 HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
25.Kaebaja taotles kaebuses veel saada enda esitatud kaebusest ja selle lisadest koopiad (tl 4). HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 esimene lause lubab seda õigust piirata
HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Vastavaid aluseid praegusel juhul ei esine. Lisaks osutatud piirangutele on Riigikohus siiski leidnud, et ka HKMS § 28 lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju (RK 08.09.2015. a määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15). Viidatud määruses selgitas halduskolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. [---] Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri.“
26.Kaebaja soovib ärakirja tema enda poolt kohtule esitatud kaebusest ja tema enda poolt kirjutatud kaebuse lisadena pealkirjastatud dokumentidest. Kaebaja on need dokumendid ise koostanud, mistõttu sisu on talle teada ning tal oli enne selle kohtule esitamist võimalik teha endale näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte. Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks eelmainitud taotlusest ärakirja saada. Kohus jätab kaebaja taotluse ärakirja saamiseks rahuldamata. Eelnevalt osutatud määruses selgitas Riigikohtu halduskolleegium ka seda, et menetlusdokumendist ärakirja väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus ei ole edasikaevatav.
27.Kuna halduskohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus riigilõivust tasumise kohustusest vabastamise taotluse ja muud kaebuses sisalduvad põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlused HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, sest taotlused ei ole kaebusest eraldiseisvalt menetletavad. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.