lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2631/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2631/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
728
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

05.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2631

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.11.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.11.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-2631 menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.11.2021 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse edasikaebamisele ei kuulu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas vanglale taotluse võimaldada teha istuvat tööd puidutsehhis (lihvimistööd), samuti on ta võimeline sorteerima kruve ja seibe. Taotleja leidis, et perearsti otsusega on ta võimeline tegema istuvat tööd.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Vangla jättis 30.09.2021 vastusega nr 5-8/21/22267-2 taotluse rahuldamata. AS-i Eesti Vanglatööstuse hinnangul eeldavad nimetatud töökohad paraku ka esemete ja kastide tõstmist ja teisaldamist, mistõttu ei ole tegemist ainult istuva tööga. Seega ei ole AS-l Eesti Vanglatööstus võimalik istuvat töökohta pakkuda. Kinnipeetava tööle rakendamisel lähtutakse vabadest töökohtadest, arvestades kinnipeetava füüsilisi võimeid ja oskusi. Vanglal puudub võimalus taotlejale sobivat tööd anda.
3.Tallinna Vangla jättis 05.11.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/483-2 X vaide rahuldamata.

3-21-2631 Kinnipeetaval ei ole õigust valida endale meelepärast tööd (vangistusseadus (VangS) § 37 lg 1 ja § 38 lg 1; põhiseadus § 29 lg 2). Kinnipeetavale tagatakse võimaluse korral töö. Tegemist ei ole absoluutse kohustusega tagada taotlejale talle meelepärane töö.

4.X esitas halduskohtule kaebuse vangla tegevuse peale, millega kaebajale ei võimaldatud tööd. Kaebaja võib kastid ise töökotta tuua ja seejärel tööd teha. Vanglaametnikud loovad kaebajale takistusi.
5.Tallinna Halduskohus jättis 25.11.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Kaebajale tuleks tulenevalt tema majanduslikust seisust anda menetlusabi. Samas pole praegusel juhul põhjust arvata, et kavandatav menetluses osalemine võiks kaebaja jaoks olla edukas. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui VangS ei sätesta teisiti. VangS § 37 lg 2 p 3 järgi ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Eesti Töötukassa 12.03.2021 otsusega nr TVH/21/012698 „Töövõime hindamine” hinnati X töövõimet ning tuvastati puuduv töövõime perioodil 02.03.202 –01.03.2026 (vastustaja lisa nr 5). Kaebaja toob ka ise kaebuses välja, et on võimeline tegema üksnes istuvat tööd. Tallinna Vangla tõi vastuses kaebaja taotlusele välja, et neil puudub võimalus kaebajat sobivale tööle rakendada. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust endale meelepärast tööd vanglas teha. Vanglal on üksnes kohustus kindlustada võimaluse korral kinnipeetav tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kinnipeetavale meelepärase töö mittevõimaldamine vanglas ei riku põhiseadusest ega VangS-st tulenevat isiku põhiõigust riigi abile töövõimetuse või puuduse korral (vt Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2018 kohtumäärus haldusasjas nr 3-18-336). Tööle määramine on vangla kaalutlusotsus, mistõttu saaks kohus kaebuse rahuldamise korral teha vanglale üksnes ettekirjutuse kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks (HKMS § 158 lg 3). Vangla kinnitusel neil puudub kaebajale sobiv töökoht ning seetõttu oleks taotluse uuesti läbivaatamise tulemuseks samasuguse keelduva vastuse andmine. Kuna kaebajal puudub seadusest tulenevalt õigus nõuda Tallinna Vanglalt kindlat tööd, ei saa sellesisuline kohustamisnõue ning tühistamisnõue aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele. Seega ei ole esitatud kaebusega võimalik kaitsta kaebaja õigusi HKMS § 44 lg 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti menetlusabi taotlus rahuldamata. Selgusetuks jääb, kui kaebus on perspektiivitu, miks kohustatakse kaebajat lõivu tasuma. Lihtsam oleks sellisel juhul kaebus tagastada. Kaebajal ei ole lõivu tasumiseks raha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu määruse peale menetlusse.

2(3)

3-21-2631

8.Vaidluse all on küsimus, kas kohtumenetlus võiks kaebajale olla edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes, mis annaks aluse anda kaebajale menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
9.VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades muu hulgas kinnipeetava füüsilisi võimeid ja oskusi. VangS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 ei loo kinnipeetavale subjektiivset õigust kindlale tööle. Vastustaja kindlustab kinnipeetavale töö, kui selleks esineb võimalus. Halduskohus on õigesti märkinud, et kuna vanglal ei ole võimalust kaebajale taotletavat erialast tööd pakkuda, siis ei ole kavandatavas menetluses osalemine kaebaja jaoks edukas ning menetlusabi andmise tingimus pole täidetud.
10.Määruskaebuse lahendamisel ei oma tähendust küsimus, kas halduskohus oleks kaebuse pidanud tagastama. Ringkonnakohus hindab määruskaebuse alusel seda, kas menetlusabi küsimus on õigesti lahendatud. Kui kaebaja hindab menetluses osalemise edukust teisiti, kui tegi seda halduskohus, on tal õigus riigilõiv tasuda, misjärel halduskohus jätkaks asja ettevalmistava menetlusega.
11.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohut määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium