lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-677/8

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 16.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-677/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
777
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-677

Määruse kuupäev

16. juuli 2018

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

M. M riigi õigusabi taotlus.

Resolutsioon

Jätta riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

Asjaolud ja menetluse käik

1.M. M esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale 02.04.2018 riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt soovib selle esitaja riigi õigusabi: 1) esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 2) esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses; 3) kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks; 4) õigusdokumendi koostamiseks; 5) muu nõustamiseks ja esindamiseks. Probleemide kirjelduse kohaselt, mille lahendamiseks taotles M. M riigi õigusabi, on: 1) kuriteoteate esitamine (vahistamise käigus kasutati üleliigset jõudu ja sellega kaasnes luumurd); 2) tervisekaitse haldusmenetluses (ebakohased kinnipidamistingimused – ventilatsioon ja valgustus); 3) tervisekaitse tsiviilkohtumenetluses (vangla arsti otsuse vaidlustamine); 4) haldusasjades, mis jäid pooleli; 5) PS kontrolli menetluses kohtus ja Õiguskantsleri juures.
2.Tartu Halduskohus edastas 18.04.2018 määrusega riigi õigusabi taotluse osas, milles selle esitaja soovis riigi õigusabi, et pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse, vaidlustada vanglaarsti otsust ja esitada kuriteoteade Viru Maakohtule (määruse resolutsiooni p-i 1) ja jättis muus osas riigi õigusabi taotluse käiguta ja kohustas taotlejat 3 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama taotluses esinenud puudused. Määrus toimetati kaebajale kätte 21.04.2018.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohtusse laekus 30.04.2018 riigi õigusabi taotleja puuduste kõrvaldamise avaldus. Kohtu seisukoht
4.Puuduste kõrvaldamise avalduses palus taotleja kohtul ennistada puuduste kõrvaldamise tähtaja või alternatiivselt läbi vaadata avaldusele lisatud uus riigi õigusabi taotlus. Kohtu poolt 18.04.2018 määrusega määratud puuduste kõrvaldamise tähtaja mittejärgimise põhuseks oli kaebajal halb terviseseisund.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva paragrahvi lõigetes 1– 3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
6.Kohus, võttes arvesse menetlusökonoomia põhimõtet, aga samuti seda, et võrreldes maksimaalse 15-päevase puuduste kõrvaldamise tähtajaga on kohtu poolt 3-päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg suhteliselt lühike ja kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus laekus kohtusse 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning kohtuasjas puuduvad menetlusosalised, kelle õigusi möödalastud menetlustoimingu sooritamise tähtaeg oleks rikkunud, aga samuti seda, et viivitamine oli tingitud taotleja tervislikust põhjusest, otsustab menetleda puuduste kõrvaldamise avaldust.
7.HKMS § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi muus avalduses, võib kohus jätta avalduse tähelepanuta.
8.Tartu Halduskohus 18.04.2018 määruses selgitas riigi õigusabi taotlejale, mis puudused tuleb tal kõrvaldada, et kohus saaks tema riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi vaadata. Nimelt tuli taotlejal selgitada, mis haldusasjas (va haldusasi nr 3-18-336) ta vajab riigi õigusabi ja kirjeldada iga konkreetse haldusasja juures tekkinud probleemi, mille lahendamiseks on talle riigi õigusabi määramist vaja ning märkida põhjendus, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks ning sellest tulenev võimalik kasu. Taotluse osas, milles selle esitaja vajas riigi õigusabi seoses põhiseadusliku järelevalve menetlusega kohtus ja õiguskantsleri juures, tuleb samuti selgitada kohtule tekkinud probleemi, mille lahendamiseks soovib taotleja riigi õigusabi määramist ja märkida põhjendus, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks ning võimalik tulenev kasu (kui probleeme on mitu, siis iga probleemi osas eraldi). Taotlejal tuli täpsustada, kas ta juba pöördus halduskohtu poole kaebusega, milles ühtlasi taotles mõne seaduse sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist või alles kavatseb seda teha. Sama täpsustus tuleb esitada Õiguskantslerile pöördumiste osas.
9.Kohus tutvus taotleja puuduste kõrvaldamise taotlusega ja on seisukohal, et ta ei ole puuduseid kõrvaldanud. Taotleja vastas kohtule, et vajab riigi õigusabi kõigis pooleliolevates haldusasjades või esmast konsultatsiooni algamata või pooleliolevates haldusasjades, mis puudutavad mitmeid kaebaja põhiõigusi. See, kas kaebaja tegeleb edaspidi õiguste kaitsmisega, peab selguma peale advokaadi konsultatsiooni. Sellest tulenevalt on näha, et riigi õigusabi taotlus ei vasta endiselt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg 1 p-des 2, 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Järelikult, liiga abstraktse ja nõuetele mittevastava taotluse esitamise tõttu puudub kohtul võimalus hinnata, kas taotleja tegelikult vajab riigi õigusabi või kas esinevad muud riigi õigusabi keeldumise alused. Samas on kohus veendunud, et taotleja, nii haldus- kui ka halduskohtumenetluse kogenud osalejana, oli võimeline vastavalt kohtu poolt antud juhisele kõrvaldama puudused.
10.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 55 lg-st 2, jätab kohus riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.
11.Juhul, kui taotleja tõesti vajab riigi õigusabi kaebuse koostamiseks või halduskohtumenetluses või haldusmenetluses, peab ta esitama halduskohtule nõuetele vastava riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi saamiseks seonduvalt tsiviilasja kohtueelse menetlusega,

tsiviilkohtumenetlusega, Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega, õigusdokumendi koostamisega ja muu õigusnõustamisega, peab taotleja esitama nõuetele vastava taotluse taotleja asukohajärgsele maakohtule vastavalt RÕS § 10 lg-le 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Polluks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja