R.R. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15. jaanuari 2018. a otsuse nr K00035151 tühistamiseks osas, millega kaebaja kuni üheks aastaks rehabilitatsioonijärjekorda võeti ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks võimaldada kaebajale sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist eelisjärjekorras.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 155 lg 5, § 204 lg 1).
R.R. (edaspidi kaebaja) esitas 7. detsembril 2017 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA või vastustaja) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise taotluse.
2.Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse väljaselgitamiseks viis juhtumikorraldaja
18.detsembril 2017 läbi hindamise. Hindamise tulemusena tegi SKA 15. jaanuaril 2018 sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsuse nr K00035151. Otsusega võeti üle kaebaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustus kuni kaheks aastaks arvates järjekorra saabumise kuupäevast ning lisati isik järjekorda kuni 14. jaanuarini 2019. Otsus saadeti 16. jaanuaril 2018 lihtkirjaga kaebajale.
3-18-559
3.Kaebaja saatis SKA-le 8. veebruaril 2018 e-kirja, milles soovis, et talle väljastataks suunamiskiri teenusele ning lubades vajadusel võtta teenuse saamiseks kasutusele teised meetmed. Juhtumikorraldaja vastas kaebajale 16. veebruaril 2018 e-kirja teel, selgitades järjekorda lisamise aluseks olevat seadusandlust, dokumentatsiooni ning teenusele saamise eeldatavat aega.
4.Kaebaja esitas 15. märtsil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et sai
16.veebruaril 2018 SKA-lt oma kirjale vastuseks teatise, mida soovib vaidlustada. Kaebaja märgib, et rehabilitatsiooniteenuse hindamise küsimustikus olid kohutavalt isiklikud küsimused, mis ei puuduta iseseisva toimetuleku teenust. Kaebusele on lisatud SKA poolt väljastatud teatis sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise riigi poolt ülevõtmise otsusest nr K00035151 ja otsuse alusel teenuse järjekorda lisamisest.
5.Tartu Halduskohus tegi 21. märtsil 2018 SKA-le kohtunõude, milles palus selgitada kaebaja sotsiaalse rehabilitatsiooni järjekorda panemise asjaolusid. Kohus palus väljastada otsuse nr K00035151, otsuse aluseks oleva kaebaja taotluse ja muud otsusega seonduvad materjalid.
6.SKA esitas vastuse kohtunõudele 29. märtsil 2018. Koos vastusega väljastas SKA kohtule kaebaja poolt 7. detsembril 2017 esitatud taotluse, otsuse nr K00035151, kaebaja 8. veebruari 2018. a pöördumise ning SKA 16. veebruari 2018. a vastuskirja kaebaja pöördumisele.
7.Tartu Halduskohus jättis 10. aprilli 2018. a määrusega kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kohus palus kaebajal teatada, kas kohus on tema tahet kaebuse nõuete osas õigesti tõlgendanud, et kaebaja ei ole rahul sellega, et ta peab olema kuni aasta aega rehabilitatsioonijärjekorras ning tema eesmärgiks on saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust koheselt. Kohus märkis, et sellise eesmärgi saavutamiseks on sobivateks nõueteks taotleda SKA
15.jaanuari 2018. a otsuse nr K00035151 tühistamist osas, millega kaebaja kuni üheks aastaks rehabilitatsioonijärjekorda võeti ning SKA kohustamist võimaldada kaebajale sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist eelisjärjekorras või väljaspool rehabilitatsioonijärjekorda. Kaebajal tuli oma kaebust ka täiendavalt põhjendada. Samuti andis kohus kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused.
8.Tartu Halduskohtule saabus 18. aprillil 2018 kaebaja avaldus, milles ta palub kaebetähtaja ennistamist ning selgitab, et soovib saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist eelisjärjekorras. Kaebaja märgib, et korteris, kus ta elab, ei olnud internetiühendust ning ta sai SKA juhtumikorraldaja kirja välja trükkida ja läbi mõelda 2018. a märtsis.
9.Tartu Halduskohus võttis 20. aprilli 2018. a määrusega menetlusse kaebaja kaebuse SKA
15.jaanuari 2018. a otsuse nr K00035151 tühistamiseks osas, millega kaebaja kuni üheks aastaks rehabilitatsioonijärjekorda võeti ning vastustaja kohustamiseks võimaldada kaebajale sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist eelisjärjekorras. Kohus kohustas vastustajat esitama kaebusele vastuse ning seisukoha kaebetähtaja ennistamise taotlusele.
10.Vastustaja esitas 11. mail 2018 vastuse kaebusele. Vastustaja viitab, et kaebaja märkis sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise taotlusele, et soovib temale saadetavad dokumendid saada posti teel lihtkirjaga. Sotsiaalkindlustusamet saatis 15. jaanuari 2018. a otsuse nr K00035151 kaebajale lihtkirjaga
16.jaanuaril 2018. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 27 lg-st 5 tulenevalt loetakse kaebajale saadetud lihtkiri kättetoimetatuks 21. jaanuaril 2018. Kaebaja 8. veebruari 2018 Sotsiaalkindlustusametile tehtud pöördumisest ei tulene, et ta 15. jaanuari 2018. a otsust kätte
3-18-559 ei saanud. Vastustaja hinnangul soovis kaebaja saada pöördumisega informatsiooni, kas rehabilitatsioonijärjekord on jõudnud temani ning millal see temani jõuab. Nimetatud pöördumisele ka vastustaja vastas. Kaebaja esitas kohtule nii tühistamis- kui ka kohustamiskaebuse 15. märtsil 2018, mis on rohkem kui 30 päeva pärast haldusakti kättetoimetatuks lugemist, seega kaebaja esitas kohtule kaebuse tähtaega rikkudes. Vastustaja on seisukohal, et kirja välja trükkimine ei oma antud asjas tähendust, kuivõrd otsus, millega kaebaja järjekorda lisati, saadeti kaebajale lihtkirjaga 16. jaanuaril 2018 ning tuvastatud ei ole, et kaebaja nimetatud otsust kätte ei saanud. Liiati soovis kaebaja pöördumisega SKA-lt otsuses toodud asjaolude kohta lisaselgitusi. Hilisemaid toiminguid (pärast otsuse tegemist), mis puudutab kaebaja järjekorda lisamist, SKA teinud ei ole. Vastustaja leiab, et antud juhul ei ole tegemist selliste asjaoludega, mille kohaselt oleks põhjendatud menetlustähtaja ennistamine ning kaebuse esitamise tähtaeg tuleks jätta ennistamata. Lisaks märgib vastustaja, et juhul, kui kohus ennistab kaebuse esitamise tähtaja, vaidleb vastustaja kaebusele täies ulatuses vastu ega nõustu kaebusega. Vastustaja selgitab, et antud juhul oli tegemist SHS § 64 lõikes 1 nimetatud olukorraga ning Sotsiaalkindlustusamet lisas kaebaja järjekorda. Kaebaja ei vasta SHS § 64 lõikes 3 nimetatud tingimustele ning tal ei ole õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist väljaspool rehabilitatsioonijärjekorda. Samuti selgitab vastustaja, et rehabilitatsioonijärjekorrale ei ole lisaks eelisjärjekorda, nagu seda on erihoolekande teenuste puhul (SHS 76 lg 2). Seega ei ole võimalik taotleda ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamist eelisjärjekorras.
KOHTU SEISUKOHT
11.Käesolevas asjas on vaidluse all see, et kaebaja lisati SKA 15. jaanuari 2018. a otsusega nr K00035151 sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise järjekorda kuni 14. veebruarini 2019. Kaebaja ei nõustu niivõrd pika järjekorras olemisega ning vaidlustab otsust nr K00035151 osas, millega ta kuni üheks aastaks rehabilitatsioonijärjekorda võeti ja taotleb SKA kohustamist võimaldada talle sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse kohest ülevõtmist eelisjärjekorras.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Sama sätte lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses (SHS), mille §-i 2 kohaselt kohaldatakse SHS-s ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) sätteid, arvestades SHS-s sätestatud erisusi. SÜS § 27 lg 1 kohaselt tehakse hüvitise andmise või hüvitise andmisest keeldumise haldusakt isikule teatavaks vastavalt taotluses märgitud valikule.
13.Kaebaja märkis sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise taotlusele, et soovib temale saadetavad dokumendid saada posti teel lihtkirjaga (tl 11). Kaebajale väljastati vaidlustatud SKA 15. jaanuari 2018. a otsus nr K00035151 lihtkirjaga
16.jaanuaril 2018 (tl 37 pöördel). Vastustaja on vastuses kaebusele õigesti viidanud SÜS § 27 lg-le 5, mille kohaselt haldusakti lihtkirjaga teatavakstegemisel loetakse see kättetoimetatuks, kui on möödunud viis kalendripäeva selle Eesti piires saatmisest. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale tuleb lugeda 16. jaanuaril 2018 lihtkirjaga saadetud otsus nr K00035151 kätte toimetatuks 21. jaanuaril 2018. Kohtu hinnangul ei ole ka kahtlust, et kaebaja ei saanud talle lihtkirjaga saadetud otsust K00035151 kätte, kuna SKA-le 8. veebruaril 2018 esitatud e-kirjas avaldas kaebaja pahameelt, et ta lisati järjekorda, millest tulenevalt peab ta kaua rehabilitatsiooniteenuse suunamist ootama ja palus suunamiskiri teenusele koheselt väljastada. Sellest saab kohtu hinnangul järeldada, et vastustajale e-kirja saates oli kaebaja SKA otsusest
3-18-559 nr K00035151 teadlik. Eelnimetatud kiri ei ole kohtu hinnangul käsitatav vaidena haldusorganile. Kuna kaebaja esitas kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks halduskohtule alles 15. märtsil 2018, siis on ta ületanud HKMS § 46 lg-tes 1 ja 2 sätestatud 30 päevast kaebetähtaega.
14.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja on 18. aprillil 2018 kohtusse saabunud avalduses kaebetähtaja ületamise põhjendusena välja toonud asjaolu, et tema elukohas puudus internetiühendus ning sellest tingituna sai ta SKA juhtumikorraldaja 16. veebruari 2018 vastuse välja trükkida ja läbi mõelda 2018. a märtsis.
15.Kohus märgib, et kaebetähtaja ennistamist saavad eelkõige õigustada objektiivset laadi takistused ning erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määruse nr 3-3-1-75-08, p 16). Kohtu hinnangul ei õigusta kaebaja poolt välja toodud asjaolud antud juhul kaebetähtaja ennistamist. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on SKA 15. jaanuari 2018. a otsuse nr K00035151 kätte saanud. Nimetatud otsus sisaldas ka viidet vaide esitamise õigusele, ent kaebaja esitas pärast otsuse saamist vastustajale 8. veebruaril 2018 e-kirjas üksnes selgitustaotluse. Kaebaja on välja toonud, et kasutas e-kirjade saatmiseks ja lugemiseks avalikku internetipunkti. Kuna kaebajal oli avaliku internetipunkti kasutamise võimalus, siis ei saanud internetiühenduse puudumine kaebaja kodus olla taoliseks objektiivseks asjaoluks, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Samuti ei saa kohtu hinnangul püüdlus kirjavahetuse ja läbirääkimiste teel vaidlust kohtueelselt lahendada väljaspool seaduses ettenähtud õiguskaitsemenetlust (nt vaidemenetlus) õigustada hilinenult kohtusse pöördumist (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. mai 2008. a määrus asjas nr 3-3-1-22-08, p 11). Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebetähtaja ennistamine ei ole antud juhul põhjendatud ning jätab kaebaja taotluse rahuldamata.
16.Kohus peab siiski vajalikuks täiendavalt märkida, et isegi kui esineks alus kaebetähtaja ennistamiseks, ei kuuluks asjaoludest tulenevalt kaebus tõenäoliselt rahuldamisele. SHS § 64 lg 1 sätestab, et kui riigieelarves ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, paneb Sotsiaalkindlustusamet õigustatud isiku tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks järjekorda. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise järjekord ei tohi ületada ühte aastat. SHS § 64 lg 3 kohaselt on väljaspool rehabilitatsioonijärjekorda õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist SHS § 59 lõike 1 punktides 2 ja 8 nimetatud isikul ning § 59 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikul, kellel on esimest korda tuvastatud puude raskusaste. Kuna kaebaja SHS § 64 lg-s 3 nimetatud tingimustele ei vastanud, siis ei olnud tal õigust tasu maksmise kohustuse ülevõtmist väljaspool rehabilitatsioonijärjekorda taotleda. Kohtul ei ole alust kahelda eelnimetatud regulatsiooni põhiseaduspärasuses. Riigi rahalised vahendid on piiratud ning mõistliku pikkusega järjekordade tekkimine mõistetav.
17.HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes HKMS § 152 lg 1 pst 2 ja HKMS § 124 lg-st 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
18.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna vastuses kaebusele on vastustaja märkinud, et
3-18-559 vastustajal endal täiendavad menetluskulud puuduvad, siis jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.