Saku Tehnopark OÜ kaebus Saku Vallavalitsuse hankekomisjoni 15.02.2018 otsuse, millega lükati tagasi kaebaja pakkumus riigihankes „Saku Vallavalitsuse tööruumide üürimine“ (viitenumber 191094), ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.03.2018 otsuse nr 33-18/191094 tühistamiseks
Vaidlustatud lahend
Riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.03.2018 otsus nr 3318/191094
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Saku Tehnopark OÜ, volitatud esindaja Indrek Põder Vastustaja (hankija) – Saku Vallavalitsus, volitatud esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Saku Tehnopark OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.05.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
Saku Vallavalitsus (vastustaja) avaldas 22.09.2017 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Saku Vallavalitsuse tööruumide üürimine“ (viitenumber 191094) hanketeate ja tegi kättesaadavaks hankedokumendid.
2.Saku Tehnopark OÜ (kaebaja) esitas 23.10.2017 pakkumuse. Vastustaja 23.10.2017 pakkumuste avamise protokollist nähtuvalt oli kaebaja pakkumus ainus. Vastustaja kvalifitseeris kaebaja 03.11.2017 kvalifitseerimise protokolliga ja tunnistas tema pakkumuse 03.11.2017 pakkumuste vastavaks tunnistamise protokolliga vastavaks.
3.Saku Vallavalitsuse hankekomisjon lükkas 15.02.2018 koosoleku protokollilise otsusega kaebaja pakkumuse tagasi, sest selle maksumus 551 736 eurot koos käibemaksuga ületab hankelepingu eeldatavat maksumust. Saku Vallavolikogu võttis 17.08.2017 otsuse nr 45 p-ga 1 60-kuulise perioodiga hanke jaoks rahalise kohustuse kuni 504 000 eurot koos käibemaksuga.
4.Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse 15.02.2018 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja riigihanke tühistamiseks.
5.VAKO jättis 23.03.2018 otsusega nr 33-18/191094 kaebaja taotluse hankemenetluse tühistamiseks läbi vaatamata ja vaidlustuse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Hankemenetluse tühistamine ei kuulu VAKO pädevusse. Kuna vastustaja lükkas 15.02.2018 otsusega ainsa pakkumuse tagasi, on hankemenetlus lõppenud.
5.2.Kuna kohustus võeti pikemaks ajaks kui üks eelarve aasta, pidi hanke korraldamise otsustama volikogu. Volikogu lubas 17.08.2017 otsusega vallavalitsusel viia läbi riigihanke uute tööruumide rentimiseks 60 kuuks ja varalise kohustusega 504 000 eurot koos käibemaksuga.
5.3.Hankekomisjonil oli õigus otsustada kõigi pakkumuste tagasilükkamine. Hankekomisjoni esimees on olnud ka selle riigihanke kontaktisikuks (vastutavaks isikuks). Seega kuulus vastutav isik hankekomisjoni koosseisu ja neljandat liiget ei olnud vaja kaasata. Vaidlustatud otsuse on allkirjastanud 15.02.2018 hankekomisjoni esimees ja 16.02.2018 kõik hankekomisjoni liikmed. Komisjoni protokolli ei pea allkirjastama kõik komisjoni liikmed samal päeval.
5.4.Riigihangete seaduse (RHS) § 116 lg 1 p-s 1 sätestatud kõigi pakkumuste tagasilükkamise alus annab hankijale õiguse mitte sõlmida hankelepingut juhul, kui kõik pakkumused ületavad eeldatavat maksumust, ja ka siis, kui hankijal puuduvad rahalised vahendid hankelepingu sõlmimisel lepinguliste kohustuste täitmiseks. Vaidlustades vallavolikogu poolt tööruumide rentimiseks planeeritud rahaliste vahendite suurust, tulnuks kaebajal tõendada, et see pole määratud kooskõlas õigusaktidega, eelkõige RHS-iga. Kaebaja ei ole seda teinud.
5.5.Vallavolikogu määras 17.08.2017 otsusega hankelepingu eeldatava maksumuse suuruse enne hankemenetluse algust. Tööruumide rentimine oli ette nähtud viieks eelarve aastaks, mistõttu võib tegemist olla hankeplaani välise riigihankega. Volikogu otsus oli vallavalitsusele täitmiseks, mistõttu ei pidanud vallavalitsus hakkama hindama või analüüsima võimalikku eeldatavat maksumust. Vallavalitsus sai riigihanke läbi viia üksnes volikogu otsuses ettenähtud tingimustel. Hankijale ei tulene RHS-ist kohustust hankelepingu eeldatava maksumuse teatavaks tegemiseks riigihanke alusdokumentides. Seega ei pidanud vastustaja „ülempiiri“ avaldama.
2(8)
3-18-650
5.6.Vastustaja on vaidlustatud otsuses põhjendanud, millise maksumusega võrreldes on hankekomisjon pidanud pakkumuse maksumust liiga kõrgeks. Pakkumus ületab volikogu poolt ruumide üürimiseks ettenähtud vahendid 47 736 euro võrra. Kuna vastustajal puuduvad rahalised vahendid ainsa pakkumuse esitanud pakkujaga hankelepingu sõlmimiseks, siis oli ta õigustatud pakkumuse RHS § 116 lg 1 p 1 alusel tagasi lükkama.
5.7.Kaebaja viitas kvalifitseerimise protokolli ja pakkumuse vastavaks tunnistamise protokolli puhul asjaolule, et need on 03.11.2017 allkirjastatud ühe komisjoni liikme poolt ja alles 15.02.2017 teise poolt. Isegi kui kaebaja need protokollid vaidlustataks, jätaks VAKO vastavad taotlused läbi vaatamata, sest kaebajal puudub õigus vaidlustada tema jaoks positiivseid otsuseid (RHS § 192 lg 3 p 7).
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada hankekomisjoni 15.02.2018 otsus ja VAKO 23.03.2018 otsus. Kaebuse põhjendused:
6.1.Enne riigihanke alustamist tuleb vajadusel analüüsida turul olemasolevat ja prognoosida tulevast olukorda, milleks võib hankija läbi viia turu-uuringu. Riigihanke eeldatav maksumus tuleb määrata õigete, konkreetsele riigihankele kohalduvate reeglite valimiseks. Eeldatava maksumuse määramisel tuleb lähtuda riigihanke alustamisele vahetult eelneval ajal kehtivast keskmisest hinnatasemest turul. Vaidlustuse korral peab vastustaja põhjendama, et eeldatava maksumuse määramine oli õige ja suurema maksumusega pakkumused esitati mingite väliste faktorite mõjul. Vastustaja ei edastanud pakkujatele teavet rahaliste kohustuste võtmise ülempiirist. Arusaamatuks jääb, kuidas jõudis volikogu maksimaalse varalise kohutuse piirmäärani 504 000 eurot koos käibemaksuga. Vallavolikogu ei ole vastavat summat määratlenud ei 2017. a ega 2018. a eelarves ega seletuskirjas. Samuti puuduvad hankeplaanis viited tööruumide rentimisele. Ka Saku Vallavalitsuse 25.07.2017 istungi protokollist nr 35 ei nähtu, et vallavanem Tiit Vahenõmm on teinud konkreetse ettepaneku varalise kohustuse suuruse osas. Vallavalitsus ei ole määranud realistlikku eelarvet ja seejärel vajalike vahendite olemasolu hankelepingu sõlmimiseks. Vastustaja ei ole VAKO-le esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks võimalik eelarve kavandamine ja sellest tulenev eeldatava hanke maksumus. Puuduvad tõendid ja viited dokumentidele, mille alusel on määratud üürisumma piirmääraks 504 000 eurot käibemaksuga.
6.2.Saku Sõnumite 2018. a märtsi numbris annab vallavalitsuse finantsteenistuse juht ülevaate Saku valla 2018. a eelarvest. Üheks suuremaks investeeringuobjektiks on vallavalitsusele uued tööruumid 1 800 000 eurot. Eeltoodu viitab üheselt, et vallavalitsusel on puudunud soov rentida tööruume ja väidetav riigihange on näilik.
6.3.Saku valla 2017. a hankeplaanis ei ole ühtegi viidet selle kohta, et hankija soovib läbi viia riigihanget vallavalitsuse tööruumide üürimiseks 60-kuuliseks perioodiks, samuti selle maksimaalset maksumust.
6.4.RHS-i loogika kohaselt ei tohi hankija viia läbi hankemenetlust, teades, et tal puuduvad selleks vajalikud rahalised vahendid. Praegusel juhul on vastustaja sellise käitumisega tekitanud kaebajale varalist kahju.
6.5.Vastustaja koostas otsuse pakkumuse tagasilükkamiseks 15.02.2018, kuid edastas protokolli pakkujale alles 20.02.2018. RHS § 47 lg 1 p 6 alusel tuleb pakkumuste tagasilükkamise otsus edastada riigihankes osalevale ettevõtjale 3 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
6.6.Kaebaja pakkumus avati 23.10.2017. Juba avamisel pidi vastustajale olema selge, et pakkumus ületab planeeritud rahalisi vahendeid. Seega pidi vastustaja pakkumuse kohe tagasi
3(8)
3-18-650
lükkama või taotlema koheselt volikogult volitust pakkumuses esitatud summas varalise kohustuse võtmiseks. Vastustaja aga palus 90 päeva möödudes kaebajal pakkumuse jõusolekut pikendada, põhjendades seda rahaliste vahendite otsimisega.
6.7.Hankekomisjon on 3-liikmeline. Vastavalt Saku valla hankekorrale määratakse lisaks komisjonile hanget läbi viima ka hanke eest vastutav isik. Vaidlusalust hanget viis läbi sama isik, kes on hankekomisjoni esimees. Hanke pakkumuste avamise, kvalifitseerimise ja vastavaks tunnistamise protokollid on allkirjastanud ainuisikuliselt hanke eest vastutav isik, kes on ka komisjoni esimees. Ühe komisjoni liikme allkiri on lisatud 15.02.2018 ja kolmanda komisjoni liikme allkiri puudub protokollidelt tänaseni. Arvestades riigihanke läbiviimise korda, on vastavad dokumendid tühised.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
7.1.Vastavalt HKMS § 17 lg-le 1 peaks vastustaja olema Saku vald.
7.2.Õigeks ei saa pidada kaebaja väidet hankekorra rikkumise kohta, kuid see ei oma vaidluses tähendust.
7.3.Enne hanke korraldamist võib hankija korraldada turu-uuringu, kuid ei pea seda tegema. Uuringule kulub paratamatult vahendeid ja seadus annab sellise kulutuse tegemiseks õiguse, mitte ei sea kohustust. Selle eesmärk on hoida ära suurem kulu või kahju, mis võiks tekkida ebamõistlikult kõrge hinnaga hankelepingu sõlmimisel. Eesmärk on, et hankija ei nõustuks pakkumusega, mis on reaalselt üle turuhinna. Ei ole põhjust kahelda T. Vahenõmme, kes omab pikaajalist kogemust kinnisvaravaldkonnas ja samuti vastavat kutsetunnistust, antud hinnangus mõistlikule rendikulule.
7.4.Isegi kui vastustaja võinuks korraldada täiendava turu-uuringu, ei ole selle tegemata jätmine käsitletav kaebaja õiguste rikkumisena. Kaebeõiguse teostamiseks peaks kaebus olema riivatud õiguse kaitseks asjakohane ja eesmärgipärane ning eelkõige kaebaja subjektiivseid õigusi puudutav.
7.5.Seadus ei kohusta hankijat enne hanke väljakuulutamist eeldatavat hankelepingu hinda avaldama. Vaidlusaluse hanke ülempiir on mitmel viisil avaldatud. Vallavolikogu 17.08.2017 otsus nr 45 on avalik dokument, mis on vabalt kättesaadav Saku valla dokumendiregistris. Samuti kajastub vastav informatsioon Saku Sõnumite 2017. a augusti numbris. Saku Sõnumid on valla ametlik infokanal, mis viiakse tasuta igasse Saku valla postkasti. Äriregistri andmetel on kaebaja tegevuskoha aadress Saku vallas. Samuti on ka kaebaja juhatuse liikmete elukohad Saku vallas. Seetõttu ei saa väita, et informatsiooni on kaebaja eest varjatud.
7.6.Hankemenetluse eesmärk on hankija varade säästlik kasutamine. Riigikohus selgitas 05.03.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-2-14 (p 24), et riigihankeõiguse eesmärk ei ole suurendada erasektori turuosa avaliku sektori pakutavate teenuste arvel.
7.7.RHS § 116 lg 1 p 1 alusel saab hankija tagasi lükata kõik pakkumused või kõik vastavaks tunnistatud pakkumused. Mõistlik ei ole seda otsust teha enne, kui on selge, kas üldse on vastavaid pakkumusi. See eeldab pakkumuste vastavaks tunnistamise etapi läbimist.
7.8.Kaebaja arvestas pakkumuse tagasilükkamise otsuse kättetoimetamise tähtaega valesti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 alusel algas tähtaja kulgemine 16.02.2018. Ajavahemik 17.-18.02.2018 langes nädalavahetusele. Seega oligi 20.02.2018 kolmas tööpäev pärast kõigi pakkumiste tagasilükkamise otsuse tegemist ja vastav info edastati kaebajale tähtaegselt.
4(8)
3-18-650
7.9.Kaebaja ei ole tehingu näilikkusele (vt TsÜS § 89) viidates selgitanud, kes on näilikus tehingus olnud poolteks ja mis on näiliku tehingu eesmärk, mida selle tehinguga on väidetavalt varjatud. Kaebaja ei ole kirjeldanud, milles peaks seisnema väidetav hankija huvi korraldada näilik hange.
7.10.Kaebaja subjektiivne arvamus, et omavalitsus pidanuks otsustama üüripindade ülempiiri suuremas ulatuses, ei ole asjakohane. Omavalitsus on autonoomne ja lähtub otsuste tegemisel oma rahalistest vahenditest ning võimekusest. Rahaliste kohustuste võtmise üle otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 8 alusel omavalitsuse volikogu. Seadusest ei tulene hankijale ülesannet omavalitsuse eesmärke ja volikogu otsuseid riigihankes osalevatele pakkujatele selgitada.
7.11.Saku Vallavolikogu 17.08.2017 otsus nr 45 ei ole hanke alusdokumendiks või menetlustoiminguks, mida kaebaja saaks vaidlustada. See on halduse siseakt, millel puudub halduseväline mõju. Volikogu otsus oli suunatud hankijale, mitte kaebajale. Isegi kui kaebaja saanuks sellist siseakti vaidlustada, tulnuks seda teha enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist. Praeguseks on selle vaidlustamise tähtaeg möödunud, mistõttu ei saa kaebaja enam tugineda selle õigusvastasusele.
7.12.Hankemenetluse väidetavad rikkumised ei mõjutanud hankija otsust kaebaja pakkumus tagasi lükata. Kaebuses märgitud rikkumiste tuvastamine ei tooks kaasa kaebaja soovitud tagajärge – sõlmida hankeleping.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastustaja avaldas hanketeate riigihangete registris 22.09.2017, seega tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda 01.09.2017 jõustunud RHS-ist.
9.Vastustaja tõi välja, et kohus on vastustaja ebaõigesti kindlaks määranud ja HKMS § 17 lg 1 järgi peaks vastustajaks olema kohaliku omavalitsuse üksus. Kohus lähtus hankeasjades HKMS 28. peatükis toodud eriregulatsioonist. HKMS § 269 lg-st 1 nähtuvalt on hankeasjas vastustajaks hankija. Kuna hanketeate järgi oli hankijaks Saku Vallavalitsus, luges ka kohus asjas vastustajaks Saku Vallavalitsuse.
10.Vaidlus on tekkinud asjaolust, et vastustaja soovis üürida tööruume. RHS § 11 lg 1 p 7 järgi ei ole hankija kohustatud RHS-is sätestatud korda rakendama, kui hankeleping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist. Seega ei olnud vastustajal ruumide üürimiseks vaja riigihanget korraldada. Kuna aga vastustaja pidas vajalikuks riigihanke korraldada, siis tuli tal järgida RHS-is kehtestatud norme (RHS § 15 lg 12).
11.Kaebaja heidab vastustajale ette hanke eeldatava maksumuse ebaõiget kindlaksmääramist ja avaldamata jätmist. Kaebaja hinnangul puudus vastustajal tegelikult soov riigihanget läbi viia ja näiliku hanke läbiviimisega on tekitatud kaebajale kahju. Vastustaja on rikkunud ka menetlusnorme protokollide allkirjastamisel ja kättetoimetamisel.
12.RHS näeb küll ette reeglid riigihanke eeldatava maksumuse kindlaksmääramiseks (RHS § 23 jj), kuid ei sätesta hankijale kohustust teha sellekohane teave koos hankedokumentidega potentsiaalsetele pakkujatele teatavaks. Eeldatav maksumus tuleb teha teatavaks riigihangete registrile (RHS § 23 lg 9), mitte aga hankedokumentides (vt RHS § 77).
5(8)
3-18-650
13.Riigihangete seaduse eelnõu 450 SE seletuskirjas1 (§ 23 kommentaar; lk 45) selgitatakse eeldatava maksumuse avaldamise kohustuse puudumist järgmiselt: „Kõikides registris alustatavates riigihangetes tuleb registrile esitada riigihanke eeldatav maksumus. /.../ Kuivõrd eeldatav maksumus märgitakse hanketeates, mis Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormi kohaselt on nö vabatahtlikult avaldatav väli, peab hankija märkima ka, et kas ta soovib eeldatava maksumuse avaldamist või mitte. Kuivõrd praktika on näidanud, et eeldatava maksumuse avaldamise tagajärjeks on pakkumused, mis esitatakse peaaegu sendi täpsusega eeldatava maksumuse summaga, ei ole eeldatava maksumuse avaldamise kohustamine põhjendatud. Samas on aga teabe registrile esitamine oluline nii järelevalve töö hõlbustamiseks kui ka selleks, et register saaks juba enne hanketeate avaldamist teha automaatkontrolli, et hankija ei valiks kogemata vale hankemenetlust või riigisisest hankemenetlust või liiga lühikest pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega kui eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära.“
14.Seega ei ole eeldatava maksumuse avaldamine pakkujatele kohustuslik ja selle avaldamata jätmist pakkujatele ei saa pidada iseenesest õigusvastaseks.
15.Samas nähtub nii hankedokumentidest kui ka vastustaja selgitustest, et vastustaja on teinud huvitatud isikutele vaidlusaluse hanke eeldatava maksumuse eelnevalt teatavaks. Riigihangete registris avaldatud hankedokumendi „Lepingu vorm“ preambulis on sedastatud, et üürilepingu sõlmimisel lähtutakse mh Saku Vallavolikogu 17.08.2017 otsusest nr 45 „Rahaliselt hinnatava kohustuse võtmine“. Saku Vallavolikogu 17.08.2017 otsusega võeti Saku vallale rahaliselt hinnatav kohustus ja otsustati sõlmida rendileping ruumide rentimiseks perioodiga kuni 60 kuud. Varalise kohustuse maksumuseks määrati kuni 504 000 eurot koos käibemaksuga. Saku Vallavalitsusel tuli läbi viia otsuses nimetatud tingimustel riigihange ja sõlmida hankeleping. Vallavolikogu 17.08.2017 otsus on Saku valla dokumendiregistris2 avalikult kättesaadav. Vajadusel saanuks selle vallalt teabenõude korras välja nõuda. Volikogu 17.08.2017 istungil vastu võetud otsuseid on kajastatud ka Saku Sõnumite 2017. a augusti numbri lk-l 6. Vastustaja selgituste kohaselt toimetatakse Saku valla leht igasse Saku vallas asuvasse postkasti. Kaebaja aadressiks on äriregistri andmetel Saku vald. Samuti on kaebaja juhatuse liikme Andreas Aruaasa elukohaks äriregistri ja rahvastikuregistri andmetel Saku vald ning juhatuse liikme Rene Tammise elukohaks rahvastikuregistri andmetel Saku vald. Seega saab lugeda vaidlusaluse teabe kaebajale kättetoimetatuks. Kaebaja ei ole seejuures väitnud, et ta ei ole seda teavet kätte saanud. Seega oli kaebajal võimalik sellega enne pakkumuse esitamist tutvuda ja sellega oma pakkumuse esitamisel arvestada. See, kas kaebaja pidas vajalikuks enne pakkumuse esitamist selle teabega tutvuda, on tema enda risk.
16.RHS § 185 lg 1 järgi võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja vaidlustada hankija tegevuse, esitades VAKO-le sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Seega kui kaebaja leidis, et vallavolikogu 17.08.2017 otsusega võetud rahaline kohustus summas 504 000 eurot oli ebamõistlikult väike võrreldes hankeeseme tavapärase turuhinnaga, tulnuks tal seda otsust hankedokumentide osana vaidlustada, sest vastustajal puudus õigus sõlmida hankemenetluses hankelepingut sellest suuremas summas. KOKS § 22 lg 1 p 8 järgi on volikogu pädevuses otsustada tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine. Volikogu otsus oli vallavalitsusele täitmiseks kohustuslik (KOKS § 30 lg 1 p 2). Vaidlustus tulnuks RHS § 189 lg 2 p 2 järgi esitada 5 tööpäeva enne hankemenetluses osalemise pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hanketeate p IV.2.2 järgi oli pakkumuste laekumise tähtajaks 23.10.2017. Riigihangete registrist nähtuvalt ei ole kaebaja sellist vaidlustust enne 23.10.2017 esitanud.
Praeguseks on sellise vaidlustuse esitamise tähtaeg möödas. HKMS § 268 lg 4 järgi ei saa isik hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Hankedokumendid on eelhaldusaktiks (Riigikohtu 12.12.2011 määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-11, p 21). „Lepingu vorm“, millele kohus eelpool viitas, on üks hankedokumentidest (vt RHS § 4 p 17). Hankedokumendi „Juhend Pakkujale“ p 3 järgi peab pakkuja nõustuma kõikide hankelepingu projektis esitatud tingimustega. Vallavolikogu 17.08.2017 otsus selles sisalduva rahalise kohustuse suurusega on hankelepingu üks osa. Seega on kaebaja väited eeldatava maksumuse kohta esitatud hilinenult ja need tuleb jätta tähelepanuta.
17.Isegi lugeda kaebuse esitamist eeldatava maksumuse peale võimalikuks, tuleks kaebus selles osas jätta ikkagi rahuldamata. Volikogu võetud rahaline kohustus ehk hanke eeldatav maksumus 504 000 eurot erines kaebaja esitatud pakkumuse maksumusest 551 736 eurot vaid 47 736 eurot võrra, st 9,47%. Tegemist ei ole sedavõrd suure erinevusega, mis annaks alust heita vastustajale ette eeldatava maksumuse ilmselget ebaõigsust. Seda saanuks teha siis, kui eeldatava maksumuse ja esitatud pakkumuse maksumuse vahe oleks olnud märkimisväärne. Samuti tuli eeldatava maksumuse määramisel lähtuda valla rahalisest võimekusest.
18.RHS § 23 lg 3 järgi peab riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel lähtuma riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel. RHS § 10 lubab hankijal enne riigihanke alustamist teha turu-uuringu, kuid ei kohusta seda tegema. Eeldatav maksumus võib iseenesest olla kindlaks määratud ka asjatundja arvamusele tuginedes. Vastustaja selgitustest nähtub, et antud juhul lähtuti eeldatava maksumuse kindlaksmääramisel T. Vahenõmme hinnangust. Kuna tegemist on kinnisvaravaldkonnas pikaajalist kogemust omava isikuga, kellele on alates 21.03.2017 väljastatud kinnisvara nooremhindaja 5. taseme kutsetunnistus, siis puudub ka kohtul alus arvata, et vastustaja kindlaksmääratud eeldatav maksumus on ilmselgelt ebaõige ega vasta keskmisele turuhinnale. Ainuüksi kaebaja pakkumuse maksumusest ei saa veel järeldada keskmist turuhinda. Puudub alus arvata, et vastustaja välja toodud hinna eest ei oleks kindlasti Saku vallas sobivaid ruume üürile saanud võtta.
19.Vaidluse all ei ole, et kaebaja esitatud pakkumuse maksumus ületas vastustaja poolt kindlaks määratud eeldatavat maksumust, seega oli vastustajal RHS § 116 lg 1 p 1 alusel ja hankedokumendi „Juhend Pakkujale“ p 14 järgi õigus lükata kaebaja pakkumus tagasi. Vastustaja otsus on õiguspärane.
20.Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited selle kohta, et vastustaja jättis vaidlusaluse hanke hankeplaanis kajastamata. See ei saanud kuidagi kaebaja õigusi rikkuda, seepärast puudub tal selles osas ka kaebeõigus. RHS § 9 lg 3 ei kohusta kohalikku omavalitsust hankeplaani kehtestama. Hankeplaani olemasolu ei võta hankijalt õigust vajadusel ka hankeplaaniväliseid hankeid korraldada.
21.Kaebaja väited, et vastustajal puudus tegelikult soov ruume üürida ja tegemist oli näiliku hankega, on hüpoteetilised ja põhjendamatud. Sellisel juhul jääb selgusetuks, mis eesmärgil viis haldusorgan läbi ka teda ennast koormava ja avalikke ressursse raiskava menetluse. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei erinenud vastustaja määratud eeldatav maksumus kaebaja pakkumuse maksumusest sedavõrd, et annaks alust väita, et vastustaja pidi teadma, et sellisel tingimustel kindlasti ühtegi sobivat pakkumust ei saa. Vastustaja soovi kaebajaga leping sõlmida näitab ka see, et kaebaja pakkumust ei lükatud kohe tagasi, vaid püüti leida vahendeid sellises summas lepingu sõlmimiseks. Kuna vastustajal puudus kohustus ruumide üürimiseks riigihanget korraldada, puudus näilikul hankel igasugune eesmärk. Riigihanke korraldamise kohustuse
7(8)
3-18-650
olemasolu korral saanuks selliseks eesmärgiks pidada vastustaja soovi hankida soovitud ruumid läbirääkimistega hankemenetluses (vt RHS § 48 jj).
22.Kaebaja esitatud Saku Sõnumite 2018. a märtsi number on asjakohatu tõend ega tõenda kuidagi kaebaja väidet vastustaja soovi kohta viia läbi nö näilik hange. Tõepoolest on viidatud ajalehe lk-l 4 viidatud Saku valla 2018. a eelarves planeeritud investeeringutele, mh on planeeritud Saku vallavalitsusele uute tööruumide leidmiseks investeering summas 1 800 000 eurot. Nimetatud investeeringukulu ei ole täpsustatud, seega võib summa suurust arvestades olla tegemist uute ruumide ostmisega või ehitamisega. Kuna ehitamine võtab aega, siis on vallavalitsusele vaja seniks ruume üürida.
23.Kaebaja viitab kaebuses, et hankekomisjoni protokollid pakkumuste avamise, kvalifitseerimise ja vastavaks tunnistamise osas on tühised, kuna vastustaja rikkus riigihangete läbiviimise korda protokollide allkirjastamisel. Kohus märgib, et RHS-i järgi ei ole võimalik vaidlustada pakkumuste avamise protokolli. Praegusel juhul tegi hankekomisjon kaebaja suhtes positiivsed otsused – kvalifitseeris kaebaja ja tunnistas tema pakkumuse vastavaks. Seega ei saanud ka juhul, kui vastustaja protokollid olid vormiliste puudustega, need kaebaja õigusi kuidagi rikkuda ega tema huvisid kahjustada. Samuti ei mõjutanud need praeguses asjas vaidlustatud otsuse (kaebaja pakkumuse tagasilükkamine) sisu ega õiguspärasust. Järelikult puudub kaebajal nende vaidlustamise õigus. Hankekomisjoni protokollilistel otsustel ei esine haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühisuse aluseid. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et hankekomisjoni protokollid on tühised.
24.Kaebaja heitis vastustajale ette RHS § 47 lg 1 p 6 rikkumist. Viidatud sätte kohaselt tuleb hankijal teavitada kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusest riigihankes osalevat ettevõtjat kirjalikult 3 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Antud juhul tegi vastustaja otsuse kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta 15.02.2018 ja kaebaja kinnitas, et talle tehti see otsus teatavaks 20.02.2018. Arvestades, et 17.-18.02.2018 olid puhkepäevad, ongi 20.02.2018 kolmas tööpäev pärast 15.02.2018. Järelikult ei ole vastustaja selle nõude vastu eksinud.
25.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu puudub alus tühistada ka VAKO otsust. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
26.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda.
27.Vastustaja taotleb menetluskulu väljamõistmist summas 1118 eurot. Menetluskulude tõendamiseks on esitatud OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid 19.04.2018 arve nr 263-2018 summas 1027 eurot ja 27.04.2018 arve nr 273-2018 summas 91 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu.
28.HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil keelatud kohtumenetluses välist õigusabi kasutada, kuid selliste kulude teiselt poolelt väljamõistmine ei ole reeglina põhjendatud, kui vaidlus ei välju haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamest. Asjade ja teenuste soetamiseks riigihangete korraldamine on kohalike omavalitsuste üheks kohustuseks ja seetõttu igapäevatöö osaks. Vastustaja peab olema suuteline ilma välist õigusabi kasutamata kohtumenetluses oma seisukohti esitada ning oma otsuseid ja tegevust selgitada. Tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, mis toonuks kaasa vajaduse professionaalse õigusabi teenuse kasutamise järele. Seetõttu tuleb vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.