Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. mai 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1735
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.08.2016 otsuse nr 4.2-1/29224-6 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Heli Insler
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. oktoobri 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. oktoobri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-1735 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.06.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-16-1735 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas XX nimele relvaloa nr RL774161 püstoli SigSauer-P-226 (kaliiber 9x19 nr U569566) ning revolvri Taurus (kaliiber 22LR nr J6 90975) omamiseks ja kandmiseks kehtivusega kuni 29.07.2020.
2.PPA tunnistas 12.08.2016 otsusega nr 4.2-1/29224-6 XX nimele väljastatud relvaloa nr RL774161 relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 1 alusel kehtetuks ning jättis talle kuuluvad tulirelvad ja laskemoona nende võõrandamiseni Põhja prefektuuri hoiule. Otsuse kohaselt sai Põhja prefektuuri patrulltoimkond 25.07.2016 väljakutse XX elukohta YYY, kuna relvaomaniku sõnul olid tema korteris tüdrukud. Politseiametnikud korterist võõraid ei leidnud. Kuna tekkis kahtlus isiku tervislikus seisundis, toimetas kiirabi XX haiglasse ja tema relvad võeti hoiule. Samuti võeti relvaomaniku elukohast kaasa hoiule nuga ja õhupüss Daisy (kaliiber 4,5 mm, nr 129405586). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatas 09.08.2016 vastuskirjas PPA päringule, et XX viibis 25.07.‒28.07.2016 ravil Regionaalhaiglas ja talle pandi haigusjuhuga seonduvalt diagnoosiks muu hulgas lõpliku kliinilise põhihaigusena F10.1 ehk alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired – kuritarvitamine; põhihaiguse tüsistusena F10.51 alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired – psühhootiline häire – vastavalt luululine. Vabariigi Valitsuse 21.06.2007 määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (edaspidi määrus nr 179) § 2 lg 2 p 2 järgi on välistava tervisehäirena nimetatud psühhoaktiivsete (v.a tubakas) ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäired. RelvS § 36 lg 1 p 1 kohaselt ei anta soetusluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega. Kuna XX-l esineb nimetatud psüühika- ja käitumishäire, tunnistab PPA XX nimele väljastatud relvaloa kehtetuks. Relvaloa kehtetuks tunnistamine on ohtu ennetav meede, see on sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu nii isiku enda kui ka teiste isikute elu ja tervise kaitseks.
3.XX esitas PPA 12.08.2016 otsusele nr 4.2-1/29224-6 vaide, mille PPA jättis 22.08.2016 vaideotsusega nr 4.2-1/29224-8 rahuldamata.
4.XX esitas 30.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (hiljem korduvalt täiendatud) PPA 12.08.2016 otsuse nr 4.2-1/29224-6 tühistamiseks. Kaebaja on küll alkoholi tarvitanud, kuid mitte kunagi kuritarvitanud. Vastasel juhul ei saaks ta täita oma tööülesandeid (kaebaja töötab turvatöötajana). Kaebaja oli kuni keskeani aktiivne tegevsportlane, aktiivse ujumise ja jalgrattasõiduga tegeleb tänaseni. Lisaks tulirelvade hoiule võtmisele võttis politsei ebaseaduslikult kaasa ka vabakäibes lubatud kaebaja õhkrelva ja tavalise ehitusmehe lühiteralise pussnoa. Sellega seoses soovib kaebaja saada õiglast hüvitist. Kaebaja ei nõustu haigla epikriisil olevate andmetega. Kaebaja on tugeva närvikava ja kõrge stressitaluvusega ning tal ei esine mingeid psüühilisi kõrvalekaldeid ega käitumishäireid. 2(6)
3-16-1735 Patrulltoimkond lasi korteris olnud tüdrukutel põgeneda praktiliselt oma selja tagant, kui kaebaja avas korteri välisukse ees olevat (trepikoja poolt vaadatuna) trellitatud ust, et politseipatrull sisse lasta. Kaebajal oli revolver vöö kabuuris (varjatult) seepärast, et ta ei soovinud seda jätta järelevalveta. Relva ei olnud aega seifi panna, sest tüdrukud ilmusid ootamatult. RelvS-s on mainitud, et üks olemasolevatest relvadest ei pea kogu aeg olema „hoiul“ relvakapis, vaid võib olla käeulatuses. Mida ei tohi aga esineda, on relva jätmine oma käeulatusest/silmapiirist välja. Tüdrukud, kelle avastamisel kaebaja kutsus politseipatrulli, olid reaalsed, nad reageerisid kaebaja katsetele neid kõnetada (mitte küll sõnaliselt, vaid žestidega). Kui kaebaja helistas Päästeameti numbril ja nad kuulsid sõna „politsei“, muutusid mõlemad tüdrukud närviliseks, silmad peegeldasid hirmu, pisem tüdruk (kes oli sel hetkel tualettruumis) hakkas silmnähtavalt värisema. Kaebaja üritas temaga pehmelt rääkides teda rahustada, kuid ta pole kindel, kas tüdruk mõistis eesti või vene keelt ‒ kaebajale tundus, et tüdruk jälgib vaid huuli. Kirjeldused eelnevatel kordadel „nähtud naistest“ on aga hoopis teine sündmuste jada. Kokku oli neid kordi kolm, umbes nädal-pooleteisese vahega, viimane poolteist nädalat enne reaalsete tüdrukutega kohtumist. Need 3 juhtumit pole seotud reaalsete tüdrukutega korteris 1,5 nädalat hiljem. Kaebaja perearst MM kinnitas, et „Alprazolam“, mis aitab kaebajal vastu tööpäevi kergemini uinuda, ei kuulu psühhoaktiivsete ainete nimistusse, vaid on rahusti. Lisaks kasutab kaebaja seda üliharva ja soovitatud doosidest vähem.
5.Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja põhjendused revolvri vöö kabuuris (varjatult) olemise kohta järelevalve tagamise eesmärgil ei ole usutavad, sest eelnevalt on relvaloa RL774161 väljaandmise menetluses 05.08.2015 tuvastatud relvahoiutingimuste nõuetekohasus, s.t kaebaja korteris relvakapi olemasolu 2 püstoli hoidmiseks. Kaebaja puhul on tegemist alkoholi tarbimisest ehk psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete diagnoosiga. Kaebaja esitatud haigusloo nr 1649400 väljavõttest nähtuvalt on tema ravialaseks soovituseks täielik alkoholikeeld. Menetleja vestles 11.08.2016 kaebaja perearsti MM-ga, kes kinnitas, et kaebaja tarvitab alkoholi ja tal on alkoholi tarbimisega probleemid. Perearst on suunanud kaebaja terviseprobleemide tõttu psühhiaatri juurde, kuid kaebaja ei ole nõustunud psühhiaatrit külastama. Kaebaja esitatud pöördumine dr EE (psühhiaater) poole toetab vastustaja seisukohti vaidlustatud otsuse õiguspärasusest. Antud juhul on piisavalt tõendeid, mis kinnitavad lisaks perearstile ka eriarstide poolt antud diagnoose kaebaja tervisliku seisundi kohta. Kaebaja poolt esitatud töötervishoiuarsti väljastatud tervisetõend on asjakohatu, sest määruse nr 179 § 3 kohaselt teeb tervisekontrolli perearst, kaasates psühhiaatri ja vajadusel teised eriarstid, mitte töötervishoiuarst. Määruse nr 179 § 6 lg 1 kohaselt vormistab tervisekontrolli tegija tervisekontrolli kaardi alusel lisas 2 toodud vormikohase tervisetõendi ja väljastab selle taotlejale. Seega ei saa töötervishoiuarsti poolt väljaantud tervisetõendiga kinnitada relvaloa väljaandmiseks vajalike tervisekontrolli eelduste ja tingimuste täitmist RelvS § 351 lg-te 1 ja 4 tähenduses. Kuldses Börsis avaldatud kuulutusega soovib kaebaja eeldatavalt tõendada RelvS § 44 lg-s 6 sätestatud kohustuse täitmisele asumist, mis ei ole aga antud vaidluse esemeks. Relva võõrandamine toimub RelvS §-des 63‒65 sätestatud korras.
6.Tallinna Halduskohus jättis 06.10.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohus nõustus PPA põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). Vaidlustatud PPA otsus on piisavalt põhjendatud ning õiguslikult argumenteeritud, põhjendused on piisavalt selged ja arusaadavad.
3(6)
3-16-1735 Antud asjas on piisavalt tõendeid, mis kinnitavad lisaks perearstile ka eriarstide poolt antud diagnoose kaebaja tervisliku seisundi kohta. Kaebaja poolt esitatud töötervishoiuarsti välja antud tervisetõend on asjakohatu, kuna RelvS § 351 lg-st 4 tuleneva soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli korra kohaselt teeb tervisekontrolli perearst, kaasates psühhiaatri ja vajadusel teised eriarstid, mitte töötervishoiuarst. Seega ei saa töötervishoiuarsti poolt väljaantud tervisetõendiga kinnitada relvaloa väljaandmiseks vajalike tervisekontrolli eelduste ja tingimuste täitmist RelvS § 351 lg-te 1 ja 4 tähenduses. Vastustaja on õigesti tuvastanud, et XX on psüühika- ja käitumishäirega isik, kelle suhtes kehtib seadusest tulenev relvaloa väljastamise keeld, millest tulenevalt on PPA õiguspäraselt tunnistanud kaebaja relvaloa kehtetuks. Tulirelvade ja laskemoona käitlemiseks seatud piirangute üheks eesmärgiks on kaitsta inimeste elu ja tervist, millest johtuvalt kaebaja nimele välja antud relvaloa kehtetuks tunnistamine on ohtu ennetav meede, mis on sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu nii isiku enda kui ka teiste isikute elu ja tervise kaitseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.XX esitas 29.10.2017 apellatsioonkaebuse (täiendatud 08.11.2017, 06.03.2018, 02.04.2018) Tallinna Halduskohtu 06.10.2017 otsuse peale. Kaebaja vajab relva nii lasketiirus käimiseks kui enda ja vara kaitseks. Kaebajal ei esine psüühika- ega käitumishäireid. Tüdrukud korteris olid reaalsed ja ainult politsei tähelepanematuse tõttu pääsesid nad märkamatult korterist minema. Avastades korteris võõrad, võttis kaebaja revolvri endale ligi, et seda mitte järelevalveta jätta. Revolvri seifi panemiseks ei olnud aega. Politseinik, kellele kaebaja relva andis, käsitses seda täiesti oskamatult. Laetud relva toru käis korduvalt naispolitseiniku ja kaebaja rinna eest läbi ning lõpuks avas politseinik oskamatult trumli, mille tulemusel kukkus laskemoon põrandale. Halduskohus ei ole asjasse süvenenud ja on tuginenud vaid vastustaja seisukohtadele. Kaebaja on arstliku epikriisi vaidlustamiseks pöördunud Harju Maakohtusse. Kui ekspertiisi tulemusel tunnistatakse kaebaja terve ja stabiilse psüühikaga inimeseks, siis on PPA põhjendused, miks kaebaja ei tohi omada relvaluba, alusetud. Kaebaja on korduvalt taotlenud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramist. Sellest lähtuvalt pöördus kaebaja jaanuaris 2018. a-l oma perearsti poole. Perearstil ei ole kahtlusi kaebaja vaimses tervises. Kaebaja saadeti konsultatsioonile dr AA (psühhiaater) juurde ja vormistati Tallinna Psühhiaatriakliiniku 6. osakonna statsionaari, kus tehti kõik vajalikud analüüsid. Pärast 9-päevast päevaravi (24.01.2018‒02.02.2018) väljastati epikriis, milles on kirjas, et „Ühegi spetsiifilise isiksusehäire jooni ei ilmne diagnoosilise kriteeriumi tasemel. Käesolevalt ühtegi psüühikahäiret ei diagnoosi. Osakonnas käimine regulaarne, osales aktiivselt tegevustes.“ Kaebaja on liitunud vabatahtliku programmiga „Kainem ja Tervem Eesti“, mille raames on võimalik regulaarselt pikema aja jooksul jälgida tema tervislikku seisundit.
8.Politsei- ja Piirivalveamet palub 25.01.2018 kirjalikus vastuses ja 05.04.2018 täiendavates seisukohtades jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb 12.08.2016 otsuses ja 22.08.2016 vaideotsuses toodud ning kohtule esitatud seisukohtade juurde. Väite politseiniku oskamatu revolvri käsitlemise kohta on kaebaja esitanud esmakordselt apellatsioonkaebuses ja see tuleb jätta tähelepanuta. Kaebaja esitatud statsionaarsest ekspertiisist nähtub kaebaja lõplik kliiniline diagnoos Z73.1 – isiksuse iseloomujoonte rõhutamine, sõnaline diagnoos – paranoiline isiksusejoonte aktsentueeritus. Kaebaja on ka ise kinnitanud, et viibis 9-päevasel ravil Tallinna
4(6)
3-16-1735 Psühhiaatriakliiniku 6. osakonnas ning võtab vabatahtlikuna osa programmist „Kainem ja Tervem Eesti“. Kuna haldusakti õiguspärasust hinnatakse haldusakti väljaandmise seisuga, siis ei mõjuta otsuse õiguspärasust kaebaja väide, et perearstil pole tema vaimse tervise osas kahtlust ega ka 02.04.2018 esitatud tervisetõend, mis kinnitab kaebaja tervislikku seisu 19.03.2018 seisuga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.PPA 12.08.2016 otsusega tunnistati XX relvaluba kehtetuks RelvS § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 1 alusel. RelvS § 43 lg 3 p 2 kohaselt tunnistab PPA relvaloa kehtetuks, kui esineb RelvS § 36 lg 1 p-des 1–7 sätestatud asjaolu. Vastavalt RelvS § 36 lg 1 p-le 1 ei anta relvaluba füüsilisele isikule, kes on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega. HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Eelnevast tulenevalt tuleb praeguse vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas PPA oli 12.08.2016 seisuga kogunud piisavalt tõendeid, mille alusel oli põhjendatud asuda seisukohale, et kaebajal on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäire, mistõttu tuleb tema relvaluba tunnistada kehtetuks.
11.Haldusmenetluse toimikust (I kd tl 34‒43) nähtuvad asjas kogutud järgmised tõendid. Patrullpolitseinik HH 25.07.2016 ettekande kohaselt said nad koos patrullpolitseinik AA-ga 25.07.2016 kell 01:01 väljakutse YYY Tallinn, kus korteris on võõrad tüdrukud, kes ei soovi lahkuda. Kohale jõudes ei osanud väljakutse teinud XX selgitada, kus tüdrukud on ja kuidas nad korterisse pääsesid, võisid ehk tulla läbi seinte. Samuti ei osanud ta seletada, kes need tüdrukud on ja kuidas nad lahkusid. Politsei võttis XX relvad hoiule ja kiirabi toimetas isiku haiglasse. Kaebaja viibis Põhja-Eesti regionaalhaiglas ravil 25.07.‒28.07.2016. Kaebaja haigusloo väljavõttest (I kd tl 10) nähtub, et kaebaja kutsus politsei, kuna on näinud juba kaks nädalat, et tal käivad öösel korteris ringi võõrad naised ja tüdrukud. 28.07.2016 on registreeritud pöördumine politsei poole, kus pöörduja on avaldanud muret selle kohta, et XX saab 28.07.2016 haiglast välja, kuid ta näeb olematuid asju ning võõraid inimesi oma korteris, omades relva. Avaldaja arvas, et relv võib olla ohtlik XX jaoks. Vastuseks PPA 02.08.2016 järelepärimisele vastas Põhja-Eesti regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja 09.08.2016, et XX-le pandi haiglas diagnoosiks lõpliku kliinilise haigusena alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire – kuritarvitamine; põhihaiguse tüsistusena alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired – psühhootiline häire – valdavalt luululine. Haigla vastuse kohaselt välistab selline diagnoos relvaloa andmise ning regionaalhaigla sisehaiguste arst konsulteeris suuliselt psühhiaatriga, kelle hinnangul oli tegemist alkohoolse residuaalse psühhoosiga, mis ei vajanud eraldi haiglaravi psühhiaatriakliinikus. 11.08.2016 õiendi kohaselt vestles menetleja 11.08.2016 kaebaja perearstiga, kelle sõnul esinevad XX-l relvaloa andmist välistavad asjaolud ning lisas, et kaebajal on alkoholiprobleemid ja isik ei ole vaatamata perearsti suunamisele psühhiaatri poole pöördunud. 11.08.2016 toimus ka kaebaja ärakuulamine. Ärakuulamise protokolli kohaselt jäi kaebaja selle juurde, et tema korterit on korduvalt külastanud võõrad tüdrukud ja need ei ole luulud. Ülalviidatud tõendeid kogumis vaadeldes oli PPA õigustatult seisukohal, et kaebaja relvaluba tuli tunnistada kehtetuks, kuna kaebajal oli diagnoositud alkoholi kuritarvitamise tüsistusena psühhootiline häire. Et kaebaja oli 25.07.2016 sellises seisundis, mis välistab relvaloa andmise 5(6)
3-16-1735 ja tingib seetõttu ka olemasoleva relvaloa kehtetuks tunnistamise kohustuse, kinnitab peale Põhja-Eesti regionaalhaiglas pandud diagnoosi ka kaebaja perearsti seisukoht ja kaebaja siiani kehtiv arvamus, et 25.07.2016 öösel tema korteris toimunu kahe väikse tüdrukuga leidis reaalselt aset. 17.01.2017 menetlusdokumendis kirjeldab kaebaja ka seda, kuidas 25.07.2016 sündmusele eelnevalt oli ta kolmel korral umbes nädala-pooleteisese vahega jälginud öösiti läbi seina kõrval toas olevaid tundmatuid olevusi, oskamata ise sellele seletust leida. Niisiis toetavad ka kaebaja enda kirjeldused meditsiinilise diagnoosi paikapidavust 2016. a suvel.
12.Relvaloa kehtetuks tunnistamisel RelvS § 36 lg 1 p 1 alusel ei oma tähendust kaebaja väited, mis puudutavad asjaolusid, milleks talle relv on vajalik; kus ja miks olid kaebaja relvad hetkel, kui politsei saabus; kas politseinik oskas relva käsitseda; miks politsei võttis hoiule ka õhkrelva ja pussnoa; kas ja miks kasutab kaebaja ravimit alprazolam. PPA 12.08.2016 otsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähendust ka see, kas ja milline diagnoos on kaebajale pandud 2018. a-l (II kd tl 18‒19) ning kaebajale 19.03.2018 väljastatud tervisetõend (II kd tl 30), mille kohaselt ei esine tal relvaloa saamist välistavaid tervisehäireid. Asja materjalidest nähtuvalt esines kaebajal 25.07.2016 psühhoos alkoholi kuritarvitamise tulemusel. Küsimust, kas alkoholi tarvitamise lõpetamisel (kaebaja sõnul osaleb ta programmis „Kainem ja tervem Eesti“) saab taanduda ka talle 2016. a suvel pandud diagnoos, mis võimaldab kaebajale uuesti väljastada relvaloa, saab PPA hinnata uues relvaloa andmise menetluses, kuid need argumendid ei ole asjakohased, hindamaks PPA 12.08.2016 otsuse õiguspärasust.
13.06.03.2018 menetlusdokumendis on kaebaja esitanud ringkonnakohtule taotluse tühistada dr MM ajavahemikul 25.07.‒28.07.2016 koostatud haigusloo epikriis. Selle taotluse jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Riigikohus on juba 17.04.2017 määruses praeguses haldusasjas juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et nende küsimustega (oma hea nime taastamine ja haigusloos esitatud andmete ümberlükkamine) tegelemine ei ole halduskohtu pädevuses ning neid vaidlusi on pädev lahendama maakohus tsiviilkohtumenetluses.
14.Eelnevast tulenevalt jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja enda kanda ning vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel vastustaja kanda.
15.Kuna käesolev kohtuotsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid, peab ringkonnakohus vajalikuks asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga HKMS § 175 lg 3 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.