Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

K.A. oli TEKENTO OÜ juhatuse liikmeks ajavahemikul 29.11.2010–27.01.2017, seega ka perioodil, mil TEKENTO OÜ-l tekkis maksuvõlg. 2.1 Kinnistusregistri, Eesti väärtpaberite keskregistri ja Maanteeameti liiklusregistri andmetel puudub TEKENTO OÜ-l registervara. TEKENTO OÜ suhtes on käimas pankrotimenetluse eelmenetlus tsiviilasjas 2-17-17224. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes leidnud, et TEKENTO OÜ on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et arvestades äriühingul lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust ning realiseeritavate varade puudumist, on ilmne, et TEKENTO OÜ suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Äriühingul puudub igasugune likviidne vara ka pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et pankroti väljakuulutamine oleks võimalik vaid siis, kui võlausaldaja või muu asjast huvitatud isik tasuks kohtu deposiiti vähemalt 2 500,00 eurot. Deposiidi mittetasumisel palub ajutine pankrotihaldur pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ka MTA on varasemalt üritanud maksuvõlga sisse nõuda, kuid viimane tasumine maksuvõla katteks toimus 28.12.2016 summas 0,41 eurot. Praeguse seisuga on maksuvõlg seega tasumata. 2.2 MKS § 96 lg-st 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. 2.3 Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks TEKENTO OÜ registervara või rahaliste vahendite arvelt, on MTA-l alus vastutusotsuse koostamiseks. Taotluse esitamisega kohtusse alustas maksuhaldur TEKENTO OÜ endise juhatuse liikme K.A. suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse, mille eesmärgiks on tuvastada, kas K.A. on äriühingu seadusliku esindajana rikkunud süüliselt maksuseadustest tulenevaid kohustusi. 2.4 TEKENTO OÜ maksuvõlg on kujunenud K.A. juhatuse liikmeks oleku ajal. Seejuures omas K.A. äriühingu ainsa juhatuse liikmena otsest mõju TEKENTO OÜ majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisel. Seega oli ta vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et TEKENTO OÜ muutus maksejõuetuks 2016 lõpus või 2017 algul. 2.5 Maksuhalduri käsutuses olevate TEKENTO OÜ arvelduskontode väljavõtete andmetel on TEKENTO OÜ kontodelt maksuvõla kujunemise perioodil välja võetud sularaha summas 103 075 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et tegu võib olla ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega, kuivõrd pangakonto väljavõtetest on näha tehingupartneritele tasumine rahaülekannetega. Maksuhalduri andmetel puuduvad TEKENTO OÜ-l ka töötajad, kelle palgakulud oleksid nimetatud suurusjärgus olnud. Äriühingu pangakontolt on näha ka kandeid selgitusega „palk“, mis viitab sellele, et palgamaksed käisid pangaülekannete kaudu. Sularaha võeti äriühingust välja kuni äriühingu maksejõuetuks muutumiseni 2016 lõpus või 2017 algul. Lisaks on TEKENTO OÜ maksuvõla kujunemise perioodil teinud ülekandeid OÜ-le Merluza Ehitus (10911381) summas 20 539,20 eurot. OÜ Merluza Ehitus näol on tegu K.A.ga seotud ettevõttega — võla kujunemise perioodil oli äriühingu juhatuse liikmeks M. A., kes on K.A. isa ning alates 11.01.2017 on OÜ Merluza Ehitus juhatuse liikmeks K.A.. Pangakontode andmetest nähtub ka, et TEKENTO OÜ andis novembris 2015 juhatuse liikmele K.A.le laenu summas 18 600 eurot, mida maksuhalduri andmetel ei ole seni TEKENTO OÜ-le tagasi makstud. Maksuhaldur on seisukohal, et nimetatud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete ja

põhjendamatu laenu andmise asemel oleks saanud tasuda maksuvõlga, kuid äriühing oma juhatuse liikme K.A. kaudu seda ei teinud. 2.6 Kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude pinnalt on MTA-l tekkinud põhjendatud kahtlus, et K.A. tegevuse ja TEKENTO OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning K.A. on äriühingu juhatuse liikmena rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele tema suhtes MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses. Seega on vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse võimalikuks tulemuseks K.A. solidaarne vastutus TEKENTO OÜ maksuvõla tasumise eest MKS § 40 lg 1 tähenduses summas 23 704,24 eurot. 2.7 MKS § 96 lg 5 kohaselt võib vastutusotsuse teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Käesolevas asjas algab maksuotsustega määratud maksude aegumistähtaeg varasemast deklaratsiooni esitamise tähtpäevast ehk 21.09.2015, kuna vanim tasumata käibemaksukohustus pärineb augustist 2015. Isegi kui kohaldada MKS § 98 lg-s 1 sätestatud 3-aastast aegumistähtaega, aegub maksusumma määramine septembris 2018. Seega ei ole käesoleval juhul möödunud maksusumma määramise aegumistähtaeg. 2.8 MKS § 1361 kohaldamise eelduseks on, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksumaksjate registri andmetel ei ole K.A. aastal 2018 töötasu saanud. Aastal 2017 sai K.A. maksuhalduri andmetel sissetulekut vaid kahel kuul: veebruaris 2017 Eesti Töötukassalt 502 eurot ja detsembris 2017 OÜ-lt Merluza Ehitus 635 eurot. Seega on K.A. viimaste aastate sissetulek olnud ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ja tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kuivõrd K.A. oli TEKENTO OÜ aktiivne juhatuse liige ning omas juurdepääsu äriühingu dokumentidele, iseloomustab maksuhalduri hinnangul tema tegevus äriühingu majandustegevuse korraldamisel tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Maksuhalduri arvates on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võib K.A. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara. 2.9 MTA analüüsis K.A.le kuuluvat registervara ning tuvastas, et talle kuulub 2700 m2 suurune elamumaa asukohas xxxxxxxx. Maa-Ameti kaardi kohaselt asub seal ka maja. Avalikult kättesaadavatest kinnisvara müügikuulutustest nähtub, et Nõrava külas on varasemalt müüdud maja 240 000 euroga. K.A. omandas antud kinnisasja aastal 2010 oma emalt M. A.lt (xxxxxxxxxxx). Alates aastast 1998 on K.A. abielus, kuid viidatud kinnistu näol on tegu siiski K.A. ainuomandisse kuuluva lahusvaraga, kuivõrd ta omandas antud kinnistu kinkelepingu alusel (perekonnaseaduse § 27 lg 2 p 2). Kui võrrelda kinnisasja hinnangulist väärtust ning kinnisasjale seatud hüpoteekide suurust, on kinnisvara väärtus kõrgem. Seega on otstarbekas maksukohustuse täitmise tagamiseks seada Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks hüpoteek summas 23 407,24 eurot K.A.le kuuluvale kinnistule asukohas xxxxxxxx (registriosa number xxxxxxxx).

koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on nõude suurust arvestades KTS § 34 lg 3 p 4 kohaselt 120 eurot. KTS § 35 lg 2 p 7 kohaselt on kohtutäituri põhitasuks 9,25 % nõude summast ehk käesoleval juhul 2165,17 eurot. Täitetoimingu lisatasuks on võimalik lisatasu enampakkumiste korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Seega oleks kohtutäituri tasu arvestuslikuks suuruseks käesoleval juhul 2285,17 eurot, millele lisanduks KTS § 45 lg 1 alusel 2000 eurot (võttes aluseks kinnistu hinnangulist väärtust), kokku 4285,17 eurot. Sellest tulenevalt hindab maksuhaldur käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 27 692,41 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.