lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-698/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-698/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1240
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-698

Haldusasi

XX hüvitamiskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX riigi õigusabi taotlus ja menetlusabi taotlus rahuldamata.

Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2018. a määruse peale haldusasjas nr 3-18-698.

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-698 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 20.02.2018 Tallinna Vanglale taotluse 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses suitsetamise mittevõimaldamisega.
2.Tallinna Vangla jättis 05.04.2018 vastusega nr 5-37/18/24-2 XX taotluse rahuldamata. XX ei ole vaidlustanud ühtegi vanglas suitsetamist puudutavat normi, sh vangla sisekorraeeskirja või Tallinna Vangla kodukorda. Vanglates rakendati 2016. a maikuust kuni 01.10.2017 suitsetamisest loobuvatele ja mittesuitsetavatele kinnipeetavatele motivatsioonipaketti, mille raames pakuti näiteks lisatoitlustamist ja täiendavaid vaba aja sisustamise võimalusi, kuid teadaolevalt ei ole taotleja avaldanud soovi osaleda suitsetamisest loobumise motivatsiooniprogrammis. Kinnipeetavate suitsetamiskeelu näol ei ole tegemist sedavõrd olulise põhiõiguse riivega, mille puhul tuleks rakendada riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 9 sätestatud kahju rahalist hüvitamist. Tervisekahju tekkimine ei ole tõendatud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-18-698

3.XX esitas 09.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus välja mõista Tallinna Vanglalt välja kahjuhüvitis 10 000 eurot. Kaebajat sunniti suitsetamist maha jätma, mille tõttu oli ta ahastuses ning tema tervis halvenes järsult ja selle stabiliseerimine võttis aega. Kaebaja sai viimati suitsetada neli kuud tagasi.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 11.04.2018 määrusega XX kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) alates 01.10.2017 kehtiva redaktsiooni kohaselt kuuluvad keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada (VSKE § 641 p-d 3 ja 31). Vanglal ei ole õigust anda kinnipeetavale keelatud esemeid. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud (muudetud 26.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/31) Tallinna Vangla kodukorra p 2.3 järgi on vangla territooriumil suitsetamine alates 01.10.2017 keelatud. Seega ei saa pidada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevust, millega ei võimaldatud kaebajal suitsetada. Seega puudub kahju hüvitamise esmane eeldus (haldusorgani õigusvastane tegevus) ja ei esine sellist isiku subjektiivsete õiguste rikkumist, mis annaks aluse kaebuses nõutud rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Vanglas suitsetamise keelamise õigustatud eesmärkideks on tervise kaitse, vangla julgeoleku tagamine ning riiklike ressursside säästmine ja vabanemine sõltuvusest. Kui suitsetamise lõpetamisega kaasnesid kaebajale mõningad võõrutusnähud, siis olid need ajutised ja kaebaja ei ole pöördunud suitsetamise mittevõimaldamisest tingitud tervisehädadega vangla arsti poole. Üldteada on asjaolu, et suitsetamine kahjustab inimese tervist, mistõttu ei saa suitsetamise lõpetamine iseenesest tervist kahjustada, vaid toob inimesele pigem kasu. RVastS § 9 lg 1 näeb ette mittevaralise kahju hüvitamise vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsisemate riivete korral (vt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13; 20.10.2011 määrus nr 3-3-1-43-11, p 18). Kaebuse ja selle lisade pinnalt ei saa esitatud hüvitamiskaebust pidada edukaks ning kaebusega kaitstava õiguse riivet tuleb pidada väheintensiivseks.
5.XX esitas 16.04.2018 (täiendatud 23.04.2018) avalduse riigi õigusabi saamiseks ja selgituse oma õiguste riive kohta, märkides, et teda ei ole teavitatud suitsetamise mahajätmisega kaasnevatest psühholoogilistest tagajärgedest, kuigi vanglal oli kohustus sellist teavet edastada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.XX taotleb riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses seoses esitatud 10 000 euro suuruse kahjunõudega. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kuna kaebaja on esitanud mittevaralise kahju nõude ning asjaolude pinnalt ei ole põhjust asuda seisukohale, et asja suhtes esineks mingi tungiv avalik huvi, siis esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 6 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Tallinna Vangla 05.04.2018 vastusest kahju hüvitamise taotlusele (tl 10-11p) nähtub, et XX tervisekaardi andmed ei kinnita tema väiteid suitsetamisest loobumisega alates 01.10.2017 kaasnenud tervisekahju kohta. Ka ei ole kaebaja taotlenud vanglalt mingisugust abi suitsetamisest loobumise võõrutusnähtude leevendamiseks.
7.Ringkonnakohus tõlgendab XX 16.04.2018 avaldust (23.04.2018 täiendatud kujul) määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 11.04.2018 määruse peale, mille eesmärgiks on 2(4)

3-18-698 saavutada tema 09.04.2018 kaebuse sisuline läbivaatamine. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8.Kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel eeldab, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt ei saaks kaebust tõenäoliselt rahuldada. Riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22). Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul võib õiguste riivet pidada väheintensiivseks HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses eelkõige juhul, kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline. Seejuures tuleb arvestada, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (nt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13).
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kahju hüvitamise taotluses ja selle rahuldamata jätmise otsuses kajastatud asjaolusid arvestades puudub igasugune alus järeldada, et XX-le võiks olla vanglas alates 01.10.2017 kehtiva suitsetamise keelu tõttu kaasnenud sellise tõsidusega negatiivseid tagajärgi, mis võiksid õigustada mittevaralise kahju tekitamise eest RVastS § 9 lg 1 alusel rahalise hüvitise väljamõistmist. Esitatud kahju hüvitamise kaebuse rahuldamine oleks ka ebatõenäoline, sest kuigi põhimõtteliselt on võimalik, et vangla territooriumil suitsetamise täielik keelamine võib teatud tingimustel olla vastuolus põhiseadusega (ning seega ei pruugiks kaebuse rahuldamist tingimata välistada asjaolu, et Tallinna Vangla on tegutsenud kooskõlas õigusaktidega) ei ole asjassepuutuva regulatsiooni põhiseadusevastaseks tunnistamine ja kohaldamata jätmine praeguse vaidluse asjaolude pinnalt siiski tõenäoline, sest puuduvad andmed kaebajale ebaproportsionaalselt raskete tagajärgede kaasnemise või nende kaasnemise ohu kohta. Kuna XX on viibinud Tallinna Vanglas alates 18.05.2016, siis ei ole ka eluliselt usutav, et ta polnud teadlik suitsetamisest loobumise tugisüsteemide või motivatsiooniprogrammi olemasolust, mille raames olnuks tal võimalik tõsta oma teadlikkust suitsetamisest loobumisega kaasneda võivatest tagajärgedest (sh ajutistest võõrutusnähtudest). Vajaduse korral olnuks kaebajal võimalik paluda vangla tervishoiutöötajalt ka pärast suitsetamiskeelu rakendamist abi suitsetamisest loobumise võõrutusnähtude leevendamiseks.
10.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.04.2018 määrus muutmata.
11.XX esitas lisaks taotluse menetlusabi saamiseks kõigi menetluskulude kandmiseks (sh riigilõiv ja tõlkekulud). Samas on kaebaja ringkonnakohtu nõudel esitanud 23.04.2018 avalduse ning riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused eesti keeles ning toimiku materjalide põhjal ei ole samuti alust asuda seisukohale, et kaebaja poleks võimeline mõistma eestikeelseid menetlusdokumente. Seega ei nähtu asjas tegelikku vajadust tõlkeabi andmiseks. Muude menetluskulude kandmiseks menetlusabi saamise taotlus jääb rahuldamata HKMS § 111 lg 3 alusel, mille kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik. See hõlmab ka juhud, kui kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis,

3(4)

3-18-698 on kaebuses esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue perspektiivitu, mistõttu puudub alus ka menetlusabi taotluse rahuldamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium