lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-698/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 11.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-698/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
963
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

11.04.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-698

Haldusasi

A.S. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada A.S. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Tallinna Vanglas registreeriti 22.02.2018 A.S. taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot seoses suitsetamise mittevõimaldamisega.
2.Tallinna Vangla jättis 05.04.2018 otsusega nr 5-37/18/24-2 A.S. kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (tl 10-11).
3.A.S. esitas 09.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. Kaebuse kohaselt sunniti kaebajat suitsetamist maha jätma. Kaebaja oli seetõttu ahastuses ning tema tervis halvenes järsult. Kaebaja selgitab, et see võttis aega, enne kui kõik jälle stabiilseks muutus. Kaebaja sai viimati suitsetada neli kuud tagasi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et A.S. kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5.A.S. taotleb mittevaralise kahju rahalist hüvitamist seoses sellega, et Tallinna Vanglas keelati suitsetamine, millest tulenevalt tema tervis halvenes. Seega on vaidluse all see, kas

3-18-698 Tallinna Vangla tegevus, millega keelati kaebajal vanglas suitsetamine, oli õiguspärane või mitte ning kas selline tegevus põhjustas kaebajale selliseid üleelamisi, mis tuleks kaebajale vältimatult rahas hüvitada.

6.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
7.Suitsetamiskeeldu vanglas kohaldatakse alates 01.10.2017, mil jõustus justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) uus redaktsioon, mille kohaselt kuuluvad keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada (VSkE § 641 p-d 3 ja 31). Vanglal ei ole mistahes õigust anda kinnipeetavale keelatud esemeid. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud (muudetud 26.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/31) „Tallinna Vangla kodukorra“ p 2.3 järgi on (alates 01.10.2017) vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Seega on Tallinna Vangla kaebajal suitsetamist mittevõimaldades juhindunud kehtivatest õigusaktidest ning vangla tegevust ei saa pidada õigusvastaseks. Sellest tulenevalt ei ole ka mittevaralise kahju hüvitamise eeldus (s.o avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes) täidetud. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla eelviidatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid selgitanud kaebajale nii oma 28.11.2017 vastuses nr 5-18/17/22961-2 (tl 4) kui ka 05.04.2018 otsuses nr 5-37/18/24-2, millega jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (tl 10).
8.Kohtu hinnangul ei esine praeguses asjas ka sellist isiku subjektiivsete õiguste rikkumist, mis oleks aluseks kaebuses nõutud rahalise hüvitise väljamõistmisele. 8.1 Kohus möönab, et suitsetamiskeeluga on küll piiratud kinnipeetava üldist vabadusõigust (õigust vabale eneseteostamisele), kuid vabadusõiguse kontekstis ei ole suitsetamise näol tegemist sellise hüve ja väärtusega, mida peaks tingimata saama vanglakaristuse kandmise ajal teostada. Tegemist ei ole eluks vajaliku ega vältimatu tegevusega, mille mittevõimaldamine tooks isikule kaasa pöördumatu kahju tekkimise. Vangistus seisnebki isikule erinevate piirangute seadmises ja kindlale režiimile allutamises ning just see moodustabki vangistuse sisu. Riigil on õigus vangistusega kaasnevate piirangute kogumit muuta ning kinnipeetav isik ei saa nõuda, et piirangud ei muutuks vangistuse kestel rangemaks. 8.2 Vanglas suitsetamise keelamise eesmärkideks on seejuures tervise kaitse (tervist toetava, mitte kahjustava elu- ja töökeskkonna loomine), vangla julgeoleku tagamine ning riiklike ressursside säästmine (kulud tervishoiuteenustele) ja vabanemine sõltuvusest (vt vangla kodukorra seletuskirja p 2.3). Kohtu hinnangul on tegemist õigustatud eesmärkidega suitsetamise keelamiseks. Praegusel juhul on kaebaja üldsõnaliselt väitnud, et suitsetamise mittevõimaldamine tingis tema tervise halvenemise, kuid ei ole täpsemalt selgitanud / 2(3)

3-18-698 kirjeldanud, millised võõrutusnähud kaebajal avaldusid suitsetamisest loobumisel ning kui kaua need kestsid. Kaebusest võib aru saada, et kaebajal enam terviseprobleeme seoses suitsetamise mittevõimaldamisega ei esine. Seega isegi juhul, kui suitsetamise lõpetamisega kaasnesid kaebajale mõningad võõrutusnähud, olid need ajutised. Lisaks ei tulene kaebusest, et kaebaja oleks suitsetamise mittevõimaldamisest tingitud tervisehädadega pöördunud vangla arsti poole ja et talle oleks arst määranud mingisugust ravi või leevendusmeetmeid. Ka Tallinna Vangla 05.04.2018 otsuses on märgitud, et kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et ta oleks vanglalt mingisugust abi suitsetamisest loobumise lihtsustamiseks taotlenud. Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule, et vanglas suitsetamise keelamisega kaebajale kaasnenud võimalikud võõrutusnähud oleksid olnud sedavõrd tõsised, et ületaksid suitsetamise mittevõimaldamisega paratamatult kaasnevad mõõdukad kannatused, valu või üleelamised. Kohus märgib, et on üldteada asjaolu, et suitsetamine kahjustab inimese tervist, mistõttu ei saa suitsetamise lõpetamine kui selline tervist kahjustada ja toob inimesele pigem kasu. 8.3 Riigikohtu praktikas on leitud, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsisemate riivete korral (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-9-17, p 13 ja 3-3-1-43-11, p 18). Kohtu arvates ei saa kinnipeetavate suitsetamiskeeldu pidada sedavõrd oluliseks põhiõiguste riiveks, mille puhul tuleks rakendada RVastS § 9 sätestatud kahju rahalist hüvitamist.

9.Eeltoodud põhjustel ei saa kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt esitatud kaebust mittevaralise kahju hüvitamiseks pidada edukaks ning kaebusega kaitstava õiguse riivet tuleb pidada väheintensiivseks. Seega tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
10.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium