lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-335/10

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-335/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2971
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-335

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu Puudutatud isik – X OÜ, volitatud esindaja v.adv Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.02.2018 määrus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ Swedbank AS arvelduskontole nr EE492200221055427394.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 14.02.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks X OÜ ettemaksukontole selliselt, et arestitakse seal praegu olevad ja tulevikus laekuvad käibemaksu enammaksed kuni 42 269,70 euro täitumiseni. MTA alustas 29.09.2017 teate ja 07.12.2017 korralduse alusel X OÜ 2017. aasta märtsi-, maija septembrikuu käibemaksu tagastusnõuete ning 2017. aasta märtsi- kuni septembrikuu käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Maksuhalduril on

3-18-335 tekkinud põhjendatud kahtlus, et X OÜ ei ole 2017. aasta märtsikuus soetanud teenuseid G OÜlt (kuni 25.09.2017 M OÜ); 2017. aasta aprilli- kuni juulikuus teenuseid K OÜ-lt; 2017. aasta veebruari-, märtsi- ja septembrikuus projekteerimise teenust erinevatelt ettevõtetelt (kokku summas 18 818,69 eurot). X OÜ on kandnud K OÜ-le ja G OÜ-le üle 93 804,14 eurot, mis tuleb maksustada tulumaksuga (võimalik maksukohustus 23 451,04 eurot). Kontrolli tulemusena on OÜ X võimaliku maksuotsusega määratava rahalise nõude suuruseks 42 269,70 eurot. G OÜ 29.03.2017 arvetest nr 17-29, 17-28, 17-27 ei selgu tööde tegemise täpne periood, milliseid konkreetseid töid tehti, tööde maht ega teenuse maksumuse kujunemise aluseks olevad andmed. Arvete juurde koostatud aktid on üldsõnalised. 07.01.2017 ja 16.01.2017 on ettevõtete vahel sõlmitud ehituse alltöövõtulepingud, mis on üldsõnalised, märgitud ei ole konkreetseid töid, puuduvad lepingu lisad. G OÜ ei ole tegutsev ettevõte. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 29.03.2017. Ettevõtte majandustegevuse kohta selgitusi ega dokumentaalseid tõendeid ei esitatud. G OÜ-l puuduvad registreeringud töötajate registris ja ettevõte ei ole 2017. aastal TSD-del deklareerinud töötajatele väljamakseid. G OÜ endine juhatuse liige ei ole andnud selgitusi X OÜ-ga tehtud tehingute kohta. 29.09.2017 esitati G OÜ poolt MTA-le avaldus, milles teatati, et krediteeritud on mh OÜ-le X esitatud arved nr 71-1, 17-3, 17-5, 17-7, 17-13, 17-17. Esitamata on märtsikuu käibedeklaratsioon. G OÜ deklareeris 2017. aasta veebruari- ja märtsikuus soetust mittetegutsevatelt ettevõtetelt (A AS-lt ja KK ASlt). X OÜ juhatuse liige AS ja endine töötaja VM ei osanud anda selgitusi tehtud tööde kohta. Seega võib järeldada, et X OÜ ei ole soetanud teenust G OÜ-lt. X OÜ tasus G OÜ-le UAB P kontole. Tasumine Leedu ettevõtte kontole ja juhatuse liikme väidetav huvi puudumine seoses ülekannetega lisab kahtlust, et tegelikkuses tehinguid ei toimunud. X OÜ on kontrollitaval perioodil parandanud ühe kuu käibedeklaratsioone kolm kuni kuus korda, tavapäraselt esimesel deklaratsioonil käivet ja sisendkäibemaksu ei deklareerita ja deklaratsioon esitatakse nullidega ning hiljem parandatakse deklaratsioonidel käivet, seda suurendades või vähendades. Käibedeklaratsioonide pidev parandamine ja põhjendamatu sisendkäibemaksu suurendamine annab tunnistust X OÜ soovist esitada deklaratsioonides valeandmeid. Senini ei ole X OÜ esitanud MTA-le täielikku projektidega seotud infot. Kuna X OÜ täidab kaasaaitamiskohustust osaliselt, lisab see kahtlust, et deklareeritud andmed ei ole õiged ja seab kahtluse alla projekteerimistööde soetamise. K OÜ aprilli- ja maikuu arvetelt ei selgu tööde tegemise täpne periood, milliseid konkreetseid töid tehti, tööde maht ega teenuse maksumuse kujunemise aluseks olevad andmed. Enamikel arvetel puuduvad aktid ja lepingud. 01.04.2017 sõlmitud lepingu nr 04104-CE2017 on allkirjastanud VT, kes sellel perioodil ei olnud K OÜ juhatuse liige. K OÜ 30.06.2017 arve nr 0639 kohta puudub akt. 01.06.2017 sõlmitud töövõtuleping nr 0106CE-2017 on üldsõnaline. K OÜ 29.06.2017 arve nr 0629 ja 21.07.2017 arve nr 0721 kohta puudub leping. K OÜ endine juhatuse liige VJ (juhatuse liige kuni 26.06.2017) ei tea midagi tehingutest X OÜ-ga. 2017. aasta mai- ja aprillikuus X OÜ-le väljastatud arved ei ole sellise kujundusega nagu K OÜ arved tavalisel, arvete numeratsioon ja Swedbank AS konto number on teine ning SEB Pank AS-s kontot sellel ajal ei olnud. K OÜ-s ametlikult töötanud isikud ei teinud töid vaidlusalustel objektidel. Need asjaolud seavad kahtluse alla objektidel tööde tegemise K OÜ poolt. AS ja VM ei osanud anda selgitusi perioodil 2017. aasta aprill kuni juuli teostatud tööde kohta ega teadnud, kes neil objektidel töötasid. K OÜ arvete eest on X OÜ tasunud UAB-s P asuvale kontole. Makseid 2017. aasta aprillikuu arvete eest on alustatud pärast seda, kui VT sai 23.05.2017 K OÜ juhatuse liikmeks. K OÜ endine juhatuse liige VJ ei olnud teadlik, et K OÜl on avatud konto UAB-s P. X OÜ on kontrollitaval perioodil parandanud ühe kuu käibedeklaratsioone kolm kuni kuus korda ning on 2017. aasta maikuus põhjendamatult

2(7)

3-18-335 suurendanud sisendkäibemaksu. X OÜ ei esitanud kõiki kontrollitava perioodi dokumente ning täidab kaasaaitamiskohustust osaliselt, mis lisab kahtlust, et deklareeritud andmed ei ole õiged. OÜ X deklareeris 2017. aasta märtsi- ja septembrikuu KMD-l projekteerimistööde soetust järgmiste ettevõtete arvete alusel: B OÜ, N OÜ, M OÜ, K OÜ, A OÜ, S OÜ, G OÜ, I OÜ, E OÜ. Eelnimetatud ettevõtetel puudub majandustegevuse registris registreering projekteerimistööde teostamiseks. Ettevõtete tegevusalad ei seondu projekteerimisega. Ei ole eluliselt usutav, et projekteerimisega tegelev isik ostab teenust tundmatutelt ettevõtetelt, kellel puudub vastav litsents, keda ta eelnevalt ei tea ning kelle tööd peab mitu korda ümber tegema. Enamus ettevõtteid kustutati käibemaksukohtuslaste registrist pärast arvete väljastamist X OÜle; osadel ettevõtetel puudusid töötajad ning ei esitatud aastaaruandeid. AS ütles 31.01.2018 seletuses, et ta ei kontrollinud ettevõtete tausta ega mäletanud, kuidas ta ettevõtted leidis. Mittetegutsevate ettevõtete arvete kasutamine kinnitab kahtlusi, et tegelikkuses nimetatud ettevõtetelt projekteerimistöid ei soetatud. Tööde eest maksis AS sularahas, raha üleandmise kohta dokumenti ei ole. X OÜ raamatupidamise andmetel oli 01.03.2017 kontol kassa kreedit saldo 7195 eurot. 31.03.2017 on väidetavalt kassast tasutud avansiaruande nr 2 alusel 7108,80 eurot aruandvale isikule 2017. aasta veebruaris soetatud projekteerimistööde kulude katteks. Kassa puudujääk seab kahtluse alla nii teenuse eest tasumise kui ka selle soetamise. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või isegi võimatuks. Maksuhalduri kahtluse kohaselt on OÜ X esitanud MTA-le kontrollitava perioodi deklaratsioonides valeandmeid eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja viia ettevõtlusest raha välja. Seega on tõenäoline, et vähendades maksukohustust 44 233,12 euro võrra, võib ta seda teha ka tulevikus. OÜ-l X on 12.02.2018 seisuga maksuvõlg kokku 17 728,33 eurot. OÜ X maksukäitumine on halvenenud. MTA 07.02.2018 otsusega nr 13-1.1/1658 tühistati maksuvõla ajatamise graafik, sest ettevõte ei tasunud ühtegi graafikujärgset makset. OÜ X nimele on registreeritud auto Toyota Avensis. Auto on likviidne vallasvara ja seda on igal ajal võimalik müüa, mistõttu ei saa enne kontrolli lõppemist olla kindel, et müügist saadud raha jääb kontrolli lõppemisel võimaliku maksu tagatiseks. Samuti ei ole teada sõiduki seisukord ega väärtus. OÜ X ei oma väärtpaberikontot. Kinnistusraamatu andmetel omab OÜ X kinnistut nr 9369650, millele on seatud hüpoteegid summas 168 480 eurot ja 20 000 eurot. Hilisemal maksu määramisel ei ole maksuhalduri nõue esimese järgu nõue ning kinnistute müügist saadavatest vahenditest tõenäoliselt ei piisa maksukohustuste katmiseks. 01.03.2017 oli X OÜ pangakontol 178,43 eurot ja 30.09.2017 577,29 eurot. 2017. aasta märtsi- ja septembrikuus oli pangakontole laekumisi 37 114,11 eurot ja tehti väljamakseid 47 620,54 eurot. Pangakontol olev raha on likviidne vara ja praeguseks võib rahasumma olla kahanenud miinimumini. OÜ X pearaamatu andmetel oli 30.09.2017 seisuga kassa saldo 2161,14 eurot, kuid kuna kassas oleva raha arvestus ei ole usaldusväärne, ei ole ettevõtte kasutuses olev tegelik sularahasumma teada. 2016. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli X OÜ kasum 335 eurot. Perioodil jaanuar – detsember 2017 ei katnud deklareeritud käive perioodi kulutusi. Kulutused ületasid deklareeritud käivet 33 000 euro võrra. MTA pikendas X OÜ 2017. aasta märtsi käibemaksu tagastusnõuete täitmise tähtaega 15.12.2017 otsusega nr 12.2-3/041269-4 ja 15.01.2018 otsusega nr 12.2-3/041269-9. Selle perioodi jooksul ei õnnestunud saada maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, kuna maksukohustuslane on venitanud dokumentide esitamisega ja pole korraldusi täielikult täitnud. Seega ei saa väljastada maksuotsust, millega saaks jätta tagastusnõuded rahuldamata ning maksuhaldur on sunnitud tagastusnõuete aluseks oleva enammaksu vabastama ettemaksukontole enne võimaliku maksuotsuse väljastamist. Sellest tulenevalt ei ole võimalik hiljem pöörduda taotlusega halduskohtu poole enammaksu arestimiseks. Tulenevalt MKS § § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui X OÜ on esitanud tagatise suuruses 50 3(7)

3-18-335 723,64 eurot (MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121), valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 sätestatud loetelule.

2.Tallinna Halduskohtu 14.02.2018 määrusega anti MTA-le luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks X OÜ ettemaksukontole viitenumbriga 15435013 summas 42 269,70 eurot. MTA alustas 29.09.2017 teate ja 07.12.2017 korralduse alusel X OÜ 2017. aasta märtsi-, maija septembrikuu käibemaksu tagastusnõuete ning 2017. aasta märtsi- kuni septembrikuu käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Taotluse kohaselt on kontrollimenetluste eesmärk maksuotsuse koostamine X OÜ-le summas 42 269,70 eurot. Kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes puudub X OÜ-l õigus maha arvata sisendkäibemaksu, kuna äriühing ei ole soetanud teenuseid G OÜ-lt, K OÜ-lt, B OÜ-lt, N OÜlt, M OÜ-lt, K OÜ-lt, A OÜ-lt, S OÜ-lt, G OÜ-lt, I OÜ-lt ja E OÜ-lt. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Samuti ei ole praegusel hetkel ületatud maksuotsuse tegemise aegumistähtaegu. Äriühingu varalist seisu arvestades võib võimaliku määratava maksukohustuse täitmine olla raskendatud. X OÜ-l on 12.02.2018 seisuga maksuvõlg kokku summas 17 728,33 eurot ning äriühingu maksukäitumine on halvenenud. X OÜ nimele on registreeritud auto Toyota Avensis, kuid ei ole teada sõiduki seisukord ega väärtus. X OÜ ei oma väärtpaberikontot. Kinnistusraamatu andmetel omab äriühing kinnistut, kuid sellele on seatud hüpoteegid summas 168 480 eurot ja 20 000 eurot. 01.03.2017 seisuga oli X OÜ pangakontol 178,43 eurot ja 30.09.2017 seisuga 577,29 eurot. Pearaamatu andmetel oli 30.09.2017 seisuga kassa saldo 2161,14 eurot, kuid tegelik sularaha summa ei ole teada. 2016. aasta majandusaasta aruande andmetel oli X OÜ kasum 335 eurot. Perioodil jaanuar – detsember 2017 ületasid kulutused deklareeritud käivet 33 000 euro võrra. Arvestades määratava maksukohustuse suurust, on taotletav täitetoiming proportsionaalne, kuna ettemaksukontole aresti seadmisega tagatakse võimaliku maksukohustuse täitmine, kuid see ei piira äriühingu majandustegevust. Taotluse kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.X OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.02.2018 määrus ja teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata ning menetluskulud MTA kanda. Asjas ei toimunud menetlust, mille käigus saanuks maksuhaldur hinnata, kas maksukohustuse määramine on tõenäoline ning kas tulevase maksuotsuse sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Üldjuhul saab asuda maksukohustust sundtäitma alles pärast seda, kui kohustus on siduvalt kindlaks määratud ning maksukohustuslane seda vabatahtlikult ei täida. MKS § 1361 lg 1 kohaldamist saab põhjendada üksnes konkreetset maksustamisperioodi ja -objekti puudutavate asjaoludega. Niisuguseid asjaolusid on võimalik tuvastada ja analüüsida üksnes maksumenetluses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-68-16, p 13). Vastustaja esitatud andmed on puudulikud ja nendele tuginedes ei ole põhjendatud taotluse rahuldamine. Vastustaja ei ole kohtule esitanud ühtegi konkreetset tõendit või dokumenti, mille alusel saaks öelda, et määruskaebuse esitajale tehakse tulevikus maksuotsus, millega mõistetakse OÜ-lt X välja 42 629,70 eurot. G OÜ esitas MTA-le nõutud dokumendid ning OÜl K ei ole dokumentide esitamise tähtaeg veel saabunud. Arvestades maksumenetluse praegust 4(7)

3-18-335 seisu, on kohtule esitatud taotlus ennatlik ja seega põhjendamatu. Õigustatuks ei saa pidada loa andmist aresti seadmiseks X OÜ ettemaksukontole olukorras, kus MTA ei ole saanud kõiki tõendeid ega ole saanud määruskaebuse esitajalt selgitusi vajalikul määral. Väide, et G OÜ ei olnud tegutsev ettevõte, on paljasõnaline. X OÜ tasus G OÜ-le arvete eest UAB-s P olevale kontole ning tasumine oli tehtud seaduslikul viisil. Ennatlik on väita, et X OÜ on esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid. X OÜ ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust osaliselt, kuna maksumenetlus on pooleli. Määruskaebuse esitaja ei ole rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi ja on neid täitnud seaduses ettenähtud hoolega. Halduskohus piirdus määruses vaid seaduse sätetele ja MTA seisukohtadele viitamisega ning X OÜ majandusliku seisu kirjeldamisega. Muid põhjendusi ei ole vaidlustatud kohtumääruses toodud. Aresti seadmine X OÜ ettemaksukontole on ebamõistlik ning põhjendamatu. Täitetoimingute kohaldamine peab olema vajalik ja mõõdukas. Loataotluses pole selgitatud ega põhjendatud, millised on erandlikud asjaolud, mis tingisid aresti seadmise ettemaksukontole.

4.MTA palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata ja jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. MTA alustas 29.09.2017 teate ja 07.12.2017 korralduse alusel X OÜ suhtes maksumenetluse läbiviimist. Täitmist tagavate toimingute sooritamise luba taotleb maksuhaldur nimetatud kontrolli raames ja kontrolli tulemina antava võimaliku maksuotsuse täitmise tagamiseks. Seega on praegusel juhul käimas maksumenetlus, mille raames luba taotleda. Riigikohtu praktika kohaselt (Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50; halduskolleegiumi 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-8-13, p 11; 18.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-28-13, p 10) tuleb halduskohtul täitetoiminguks luba andes kontrollida, kas maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1); kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1); maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1); sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (MKS § 1361 lg 1) ning kas halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Halduskohus on seda teinud. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidmine aset leiab. Piisav on ratsionaalne kahtlus, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata ning kohus peab kontrollima üksnes maksuotsuse tegemist ilmselgelt välistavate asjaolude puudumist (Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2013 määrus asjas nr 3-12-2687, p 10). Taotluses toodud asjaolusid ja lisatud tõendeid arvestades saab praegusel juhul pidada tõenäoliseks maksu määramist. Vastustaja ei nõustu määruskaebuse esitaja hinnanguga, et esitatud tõendid on ebamäärased. Vastupidi, tehingute dokumentatsioonidest ei selgu tehingute sisu, X OÜ juhatuse liige AS ja endine töötaja VM ei osanud anda selgitusi seoses teenuse soetamisega G OÜ-lt ning äriühing on ainult osaliselt täitnud kaasaaitamiskohustust. Neid asjaolud on maksuhaldur taotluses ära näidanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Tallinna Halduskohtu 14.02.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.

5(7)

3-18-335

6.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et praegusel juhul ei viidud läbi menetlust, mille raames saanuks maksuhaldur hinnata, kas maksukohustuse määramine tulevikus on tõenäoline. MTA alustas 29.09.2017 teate ja 07.12.2017 korralduse alusel X OÜ 2017. aasta märtsi-, mai- ja septembrikuu käibemaksu tagastusnõuete ning 2017. aasta märtsikuni septembrikuu käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Seega oli määruskaebuse esitaja suhtes läbiviidav maksumenetlus 14.02.2018 taotluse esitamise ajaks alanud. Määruskaebuse esitaja juhatuse liige on maksumenetlusse kaasatud ja tal on olnud võimalus anda selgitusi. X OÜ poolt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 05.04.2017 määruse asjas nr 3-3-1-68-16 p-s 13 ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Nimetatud kohtuasjas alustas MTA maksumenetlust loataotluse esitamisega kohtule ning tugines varasemalt toimunud maksu- ja kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditele, mis ei seondunud esitatud loataotlusega. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist.
7.Haldustoiminguks loa andmise menetluses ei anna kohus siduvat hinnangut sellele, kas on tõsikindlalt võimalik väita, et prognoositav maksuotsus MTA poolt märgitud summas koostatakse. MKS § 1361 rakendamisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult, kas maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Küll aga hindab kohus seda, kas läbiviidava maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on maksuotsuse koostamine. Üksnes asjaolu, et maksumenetlus ei olnud loataotluse esitamise ajaks lõppenud ning maksumenetluses oli endiselt võimalik esitada täiendavaid dokumente ja selgitusi, ei välista haldustoimingu sooritamiseks loa andmist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19.11.2013 määrus asjas nr 3-3-1-48-13, p 21). Põhjendatud kahtluse olemasolu hindab kohus senises maksumenetluses kogutud kõigi tõendite pinnalt ja teeb selles osas prognoosotsuse. Ka ei eelda selline kahtlus, et maksukohustuslane oleks juba teinud konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 määrus asjas nr 3-161228; 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus nr 3-14-51698).
8.MTA on 14.02.2018 taotluse p-des 2.1–2.3 toonud välja asjaolud ning tõendid, mille alusel on tekkinud põhjendatud kahtlus, et määruskaebuse esitaja on kajastanud oma raamatupidamisarvestuses valeandmeid. Ringkonnakohtu hinnangul olid taotluse esitamise ajaks kogutud tõendid piisavad, et anda hinnang maksumenetluse tõenäolise tulemuse osas. Halduskohus on nendele asjaoludele hinnangu andmisel jõudnud taotluse rahuldamise osas õigele järeldusele. Olukorras, kus MTA on loataotluses põhjendatud kahtluse olemasolu piisavalt põhjendanud, ei pidanud halduskohus hakkama taotluse aluseks olevaid asjaolusid täiendavalt analüüsima, vaid võis toetuda loataotluses märgitule. Juhul, kui edasise maksumenetluse ning võimalike täiendavate tõendite kogumise käigus selgub, et põhjendatud kahtlus täiendava maksukohustuse tekkimise osas langeb ära, tuleb maksuhalduril täitmist tagavate toimingute rakendamine koheselt lõpetada (MKS § 1361 lg 3).
9.Esitatud andmetele tuginedes puudub kohtul kindlus, et võimaliku tulevase maksukohustuse määramise korral on selle sundtäitmine äriühingule kuuluva vara arvelt võimalik. Maksuhaldur on loataotluse p-des 3 ja 4 selgitanud, miks ei ole võimaliku tulevikus määratava maksukohustuse täitmine võimalik äriühingu muu vara arvelt ning millised asjaolud tingisid konkreetse täitetoimingu valiku, hinnates mh äriühingu senist maksukäitumist ning registervara olemasolu. Neid asjaolusid on halduskohus täiendavalt analüüsinud vaidlustatud määruse p-s 16. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid aluse neid seisukohti ümber hinnata. 6(7)

3-18-335

10.Ettemaksukonto aresti ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Ettemaksukonto arest võimaldab X OÜ-l jätkata äritegevust ja tagab maksude laekumise. See on kaalukas avalik huvi, mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muude vahenditega. X OÜ-l on võimalik tasuda loataotluses märgitud suuruses tagatis, mille järel lõpetab MTA täitetoimingu rakendamise.
11.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus X OÜ määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.02.2018 määruse muutmata. Menetluskulude väljamõistmist ei ole MTA taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
12.X OÜ on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt on alates 01.01.2018 haldusasjas määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Ringkonnakohus tagastab tasutud riigilõivu Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ Swedbank AS arvelduskontole nr EE492200221055427394 (HKMS § 104 lg 8).

Oliver Kask

Villem Lapimaa

Virgo Saarmets

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja