Maksu- ja Tolliameti taotlus TA suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sigrid Tirman Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – TA (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 25 000 eurot (kakskümmend viis tuhat eurot) TA (TA; isikukood xxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx maakond, xxx vald, xxx linn, xxxxx xx xx, korter x registriosa numbriga xxxxx (490/4264 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr x).
2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte TA.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 204 lg 1).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 5. aprillil 2018 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) TA kuuluvale kinnistule registriosa numbriga 594835 summas 25 000,00 eurot. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgnevad:
1.1.TA oli perioodil 12. jaanuar 2016 kuni 1. juuli 2016 XXX XXX OÜ juhatuse liige ning kohtule taotluse esitamisega alustab maksuhaldur tema suhtes maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 alusel vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille tulemuseks võib olla
3-18-681 TA solidaarne vastutus XXX XXX OÜ-ga maksuotsusega määratud ning deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummade eest ning tasumata summadelt arvestatud intressi eest.
1.2.XXX XX OÜ maksuvõlg on taotluse esitamise seisuga 277 403 eurot ja 83 senti. Maksuvõlg on kujunenud 26. juuli 2017. a maksuotsusega nr 12.2-3/037467-81 määratud, kuid tasumata jäetud maksusummast käibemaksu osas perioodil mai ja juuni 2016 ning tulumaksu osas perioodil mai kuni juuli 2016 ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressist. Lisaks on maksukohustus kujunenud deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadest perioodil aprill 2016 ja juuni kuni september 2016 ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressist. Arvestatud intressi suuruseks on taotluse esitamise seisuga 76 189,24 eurot.
1.3.XXX XXX OÜ maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksukohustused tekkisid ajal, mil äriühingu juhatuse liikmeks oli TA, kes oli XXX XXX OÜ seadusliku esindajana vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et TA, olles XXX XXX OÜ seaduslik esindaja maksuvõla tekkimise perioodil, korraldas teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tõttu puudusid äriühingul rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks, tekitades seeläbi äriühingule maksuvõla.
1.4.Maksuvõla sissenõudmine XXX XXX OÜ-lt ei ole tulemusi andnud.
1.5.TA sissetulekud ei ole piisavad vastutusotsusega kavandatava kohustuse täielikuks täitmiseks ning tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. TA sai 2017. aastal tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid XXX LTD OÜ-st keskmise kuutasuga 1 174 eurot ja 14 senti ning 2018. aastal saab ta väljamakseid keskmise kuutasuga 1 235 eurot ja 86 senti. TA pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse iseloomustab KMDdel kohustuste ebaõige kajastamine sisendkäibemaksu suurendamise näol maksueelise saamiseks. Lisaks ei ole TA tasunud deklareeritud maksukohustusi, aga samal ajal on tasunud fiktiivsete arvete alusel äriühingutele summasid, mida oleks tõenäoliselt olnud võimalik kasutada maksukohustuste täitmiseks. Ka on XXX XX OÜ arveldusarvelt tehtud väljamakseid TA, kuid summa 44 924 euro ja 48 sendi ulatuses ei ole kinnitust leidnud nimetatud raha kasutamine XXX XXX OÜ ettevõtluses. Maksuhalduri hinnangul võib TA suhtuda sarnaselt ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada endale kuuluva vara.
1.6.Kui TA XXX XXX OÜ juhatuse liikmena ei oleks KMD-del esitanud valeandmeid, ei oleks äriühingule määratud maksuotsusega täiendavat maksukohustust, mis käesoleva hetkeni on täitmata ning kui TA XXX XXX OÜ juhatuse liikmena oleks tasunud õigeaegselt ja täielikult deklareeritud maksusummad, siis ei oleks äriühingul maksukohustust, mis käesoleva hetkeni on täitmata. XXX XXX OÜ maksuotsusega määratud ning deklareeritud, kuid tasumata maksuvõlg on tekkinud TA süülise tegevusena.
1.7.Kuna maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et võib esineda põhjuslik seos XXX XXX OÜ endise juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, siis rakendub maksuotsusega määratud ning deklareeritud maksuvõla osas TA suhtes MKS § 98 lgst 1 tulenev viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Kuna varaseim maksukohutus pärineb 2016. a aprillikuust (nõue muutus sissenõutavaks 20. mail 2016), siis rakendades viie aastast aegumistähtaega, aegub XXX XXX OÜ maksuvõla sissenõudmine 20. mail 2021.
1.8.XXX XXX OÜ ei ole registrist kustutatud ning juriidilise isiku õigusvõime ei ole lõppenud.
1.9.MTA lõpetab TA vastu suunatud täitetoimingud, kui ta esitab asendustagatise 296 140 eurot ja 83 senti või kannab deposiiti 277 403 eurot ja 83 senti.
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda
3-18-681 täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
3.HKMS § 264 lg 3 koostoimes MKS §-ga 1361 ei näe ette, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses peab osalema ka isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei ole ka kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Kuna MKS § 1361 tulenevalt ei ole kohtul kohustust maksukohustuslaselt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, seletusi nõuda ning õigusaktid ei näe kohtuistungi korraldamise kohustust ette, siis lahendab kohus taotluse lihtmenetluses ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata maksuhalduri esitatud materjalide alusel.
4.Selles asjas on maksuhaldur esitanud halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks (hüpoteegi seadmiseks), tagamaks kavandatava vastutusotsuse täitmine. Kohtu hinnangul on maksuhalduri taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2). Loa andmine eeldab, et maksuhaldur viiks läbi maksumenetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollib kohus eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-17-17, 3-3-1-24-14, 3-3-1-4-14). Lisaks tuleb arvestada, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks luba taotledes ja taotlust lahendades ei pea kohus lõplikult tuvastama maksukohustuse eest potentsiaalselt vastutava isiku tahtlust või rasket hooletust. Kaebaja tahtlus või raske hooletus MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmata jätmisel tuleb tuvastada vastutusotsuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-4-14).
6.Riigikohtu üldkogu on asjas nr 3-3-1-15-12 p-s 50 märkinud, et halduskohus peab täitmist tagavate toimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, välja selgitama, kas: 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; 3) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; 4) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest; 5) ei esine ühtegi MKS § 96 lg‐s 6 nimetatud alustest; 6) isik, kellele vastutusotsust soovitakse teha, on kohustatud täitma maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustust; 7) MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; 8) MKS §‐des 38–40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on enne maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot;
3-18-681 9) vastutusotsus MKS § 40 lg‐st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; 10) halduskohtule esitatavas taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.
7.Järgnevalt kontrollib kohus, kas eelnimetatud eeldused on selles asjas loa andamiseks täidetud.
8.Halduskohtult MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel täitmist tagava toimingu sooritamise loa taotlemise üheks eelduseks on, et alustatud oleks maksumenetlus. MTA märgib taotluses, et T.A suhtes algatati vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlus käesoleva taotluse esitamisega kohtule. Vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule taotluse esitamisega, s.o esimese menetlustoiminguga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. mai 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-7-13, p 12). Seega on praeguses asjas olemas maksumenetlus, milles saab maksuhalduril loa taotlemise põhjuseks olev kahtlus tekkida.
9.MTA taotluse kohaselt on menetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutusotsuse koostamine TA suhtes.
9.1.MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kui äriühingu seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, siis vastutab ta MKS § 40 lg 1 kohaselt maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
9.2.TA on olnud XXX XXX OÜ juhatuse liige perioodil 12. jaanuar 2016 kuni 1. juuli 2016. Valdav osa maksuotsusega nr 12.2-3/037467-81 määratud maksukohustusest tekkis perioodil, mil TA oli XXX XXX OÜ seaduslik esindaja, olles seejuures äriühingu ainuke juhatuse liige. Taotluses on maksuhaldur põhjalikult kirjeldanud, kuidas jõuti järeldusele, et kontrollitaval perioodil ei toimunud reaalseid tehinguid XXX XXX OÜ ning XXX OÜ, XXX XXX OÜ ja XXX XXX OÜ vahel ning sellest tulenevalt loeti nendele äriühingutele tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja maksustati tulumaksuga. Maksuotsuse kohaselt kajastas XXX XXX OÜ alusetult sisendkäibemaksu hulgas ka arvetel märgitud käibemaksu perioodil mai kuni juuni 2016. Samuti ei ole maksuhaldurile esitatud dokumente, mis tõendaksid, et TA tehtud väljamaksed 44 924,48 euro ulatuses on seotud XXX XXX OÜ ettevõtlusega ja seetõttu kuulus ka see väljamakse tulumaksuga maksustamisele. Lisaks on XXX XXX OÜ taotluse kohaselt deklareerinud, kuid jätnud tasumata maksustamisperioodidel aprill 2016 ja juuni kuni september 2016 käibedeklaratsioonidel ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel deklareeritud maksusumma kokku 41 983 eurot ja 54 senti.
9.3.Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks põhimõtteliselt välistatud või ilmselgelt võimatu. Küll aga nähtub esitatud materjalidest, et võimaliku vastutuskohustuse suurus on tõenäoliselt taotluses märgitust mõnevõrra väiksem, sest osa maksuotsusega määratud maksuvõlast ning deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksuvõla eest ei pruugi vastutada TA. Äriregistri andmete kohaselt oli TA XXX XXX OÜ juhatuse liige kuni 1. juulini 2016. Kohtupraktikas on selgitatud, et maksukohustuslase juhatuse liikmelt saab sisse nõuda vaid selle osa äriühingu maksuvõlast, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks olemise ajal (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2014. a määrus asjas nr 3-132160 ja 13. aprilli 2015. a määrus asjas nr 3-15-273, Tallinna Halduskohtu 7. augusti 2017. määrus asjas nr 3-17-1615 ja 8. augusti 2017. a määrus asjas nr 3-17-1618, vt ka Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-15-628). Seetõttu ei pruugi perioodil juuli kuni september 2016 tekkinud maksuvõlgade eest TA vastutada. Kuna valdavas osas tekkisid
3-18-681 maksuvõlad aga ajal, mil TA oli ainus juhatuse liige ning perioodil aprill kuni juuni 2016 tekkinud põhivõla kogusumma ületab taotletava hüpoteegi summat olulisel määral, siis ei mõjuta nimetatud asjaolu hüpoteegi seadmiseks loa andmist. Halduskohtu hinnangul saab taotluses toodud asjaolusid arvestades jaatada põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et XXX XXX OÜ maksuvõlg ja selle tasumata jätmine võis tekkida TA tegevuse tulemusena ning isik võis rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi tahtlikult. Vastutusotsuse tegemist TA suhtes esitatud asjaoludel ei saa seega ilmselgelt välistada. Samuti ei esine ühtegi MKS § 96 lg-s 6 sätestatud alust, mil vastutusotsust ei tehta.
10.MTA väitel on antud juhul tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohtu hinnangul võib seda taotluses esitatud asjaoludel pidada tõenäoliseks. Taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub TA haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) talle kuuluvat vara. See järeldus tuleneb eelkõige TA eelnevast käitumisest XXX XXX OÜ majandustegevuse korraldamisel (KMD-del valeandmete esitamine, maksude tasumata jätmine), mis näitab isiku pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Kontrollitaval perioodil, mil TA oli äriühingu juhatuse liikmeks, tasuti XXX XXX OÜ poolt fiktiivsete arvete alusel kolmandatele äriühingutele summasid ning tehti ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid TA endale, jättes samal ajal maksukohustuse täitmata. Tulevase võimaliku kohustuse sissenõudmise võimatusele viitab kaudselt ka see, et TA puuduvad sissetulekud ulatuses, mille arvelt oleks võimalik planeeritav vastutusotsusega määratav maksukohustus täies ulatuses täita.
11.MKS § 98 lg 1 sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Antud juhul pärineb varaseim maksusumma 2016. a aprillikuust. See maksusumma muutus sissenõutavaks 20. mail 2016. Tahtluse korral saabub varaseima maksusumma aegumistähtaeg
20.mail 2021. Järelikult ei ole maksusumma aegumistähtaeg antud juhul möödunud.
12.Maksuhalduri sõnul ei ole maksuvõla sissenõudmine XXX XXX OÜ-lt tulemusi andnud. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud. Maksuotsusega määratud maksukohustuse sissenõudmiseks väljastas maksuhaldur 8. septembril 2017 korraldused Eestis tegutsevatesse pankadesse pangakonto arestimiseks ning deklareeritud maksuvõla sissenõudmiseks on pankadesse edastatud korraldused pangakonto arestimiseks 13. detsembril 2016 ja 12. märtsil 2018, kuid areste ei saanud teostada põhjusel, et võlgnikul puuduvad pangakontod. Äriühing ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõue rahuldada. XXX XXX OÜ deklareeris viimati maksustatavat käivet käibedeklaratsioonil 2016. a septembris ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil väljamakseid 2016. a juulis. XXX XXX OÜ kustutati
21.septembri 2016. a otsuse nr 12.2-3/037757-24 alusel käibemaksukohustuslaste registrist, kuivõrd äriühing ei tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist. Seega ei ole tegemist tegutseva äriühinguga ning maksuvõla katteks ei ole tõenäoline saada laekumisi ka äriühingu majandustegevusest saadavate vahendite arvelt.
13.MTA taotleb luba seada hüpoteek TA kuuluvale kinnistule registriosa numbriga 594835 summas 25 000 eurot. Kinnistusraamatu andmetel on nimetatud kinnisasja näol tegemist korteriomandiga, mis asub xxx, xxx vallas, xxx linnas, xxx mnt xx ning TA kuulub korter nr x. Halduskohtu hinnangul on hüpoteegi seadmise õiguse andmine TA kuuluvale kinnisasjale põhjendatud. XXX XXX OÜ maksuvõlg seisuga 5. aprill 2018 on kokku 277 403 eurot ja 83 senti, millest intress moodustab 76 189 eurot ja 24 senti. Eelduslikult intress suureneb ning
3-18-681 täitmisele võivad lisanduda kohtutäituri tasu ja täitekulud. MTA taotleb TA kinnistule hüpoteegi seadmist summas 25 000 eurot. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul alust väita, et MTA oleks taotlenud ületagamist. Hüpoteegi seadmine ei ole kohtu hinnangul ka ebaproportsionaalne. Hüpoteek ei koorma maksukohustuslast ülemäära, sest isikul säilib õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil. Kohus arvestab hüpoteegi summa määramisel potentsiaalse vastutuskohustuse ulatusega (mitte arvestades maksukohustusi, mis tekkisid pärast isiku juhatuse liikme volituste lõppemist 1. juulil 2016), kohtule esitatud hinnangust kinnisvara väärtuse kohta ning asjaolust, et isikul puuduvad sõidukid ja väärtpaberid ning tema põhisissetulekuks on väljamaksed XXX LTD OÜ-lt keskmise kuutasuga 1235,86 eurot. Tulevase vastutuskohustuse täitmise osaliseks tagamiseks on seetõttu põhjendatud anda luba taotleda hüpoteegi seadmist TA kuuluvale kinnistule summas 25 000 eurot. Kuna kohus nõustub maksuhalduri taotluses märgitud hüpoteegi summaga, siis tuleb taotlus rahuldada täies ulatuses.
14.Halduskohtule esitatud taotluses on MTA kinnitanud, et kui täitetoimingu tinginud asjaolu on ära langenud või kui TA on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, siis lõpetab maksuhaldur TA vastu suunatud täitetoimingud. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Tagatissumma on võimalik kanda ka deposiiti.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 25 000 eurot TA kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx maakond, xxx vald, xxx linn, xxx mnt xx, korter x registriosa numbriga XXXXX (490/4264 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr x).
16.Käesoleva määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.