lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1799/4

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 03.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1799/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
921
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-1799

Määruse kuupäev

3. aprill 2018

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

T.V.u kaebus tuvastada Viru Vangla õigusvastane tegevus seoses kaebajale õpingute mittevõimaldamisega

Menetlusosalised

Kaebaja T.V. (varasem nimi T.V.) Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.T. V. esitas Viru Vanglale taotluse, milles ta soovis Eesti Maaülikoolis pooleli olevate õpingute lõpetamise võimaldamist ja enda ümberpaigutamist Tartu Vangla avavangla osakonda.
2.Viru Vangla jättis 28.06.2017.a otsusega nr 6-10/13058-3 (tl 9-10) taotluse rahuldamata. Vangla leidis, et individuaalses täitmiskavas (edaspidi ITK) toodud avavanglasse paigutamise kuupäev ei tähenda automaatset ümberpaigutamist, vaid sellel kuupäeval hindab vangla kinnipeetava sobivust avavanglasse paigutamiseks. Kaebaja ümberpaigutamine avavanglasse ei ole võimalik, kuna kaebajal on tugevdatud järelevalve vajadus. Hariduse omandamise osas leidis vastustaja, et vanglal on kohustus vajadusel tagada kinnipeetavale üld- või kutsehariduse omandamine. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda enda lubamist õppima vanglast väljaspool asuvasse õppeasutusse, sh kõrghariduse omandamist. Kõrghariduse puudumist ei ole kaebaja ITK-s riskina välja toodud. Kaebaja suunamine väljaspool vanglat asuvasse õppeasutusse kujutaks endast julgeolekuohtu.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.T.V. esitas punktis 2 nimetatud otsusele vaide. Viru Vangla jättis 09.08.2017.a vaideotsusega nr 6-12/213-3 (tl 6-7) vaide rahuldamata.
4.T.V. esitas 29.08.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: - tühistada Viru Vangla 09.08.2017.a vaideotsus nr 6-12/213-3, - kohustada vanglat võimaldama kaebajal jätkata pooleli olevaid õpinguid Eesti Maaülikoolis,

- kohustada vanglat paigutama kaebaja õpingute tarbeks ümber Tartu Vangla avavangla osakonda, s.t esitama sellekohase taotluse Justiitsministeeriumile.

5.Kaebaja esitas 12.02.2018 kaebuse muutmise avalduse. Kaebaja vabanes 21.12.2017 ning soovib asjaolude muutmise tõttu esitada tühistamis- ja kohustamisnõuete asemel tuvastamisnõude. Kaebaja palub tuvastada Viru Vangla õigusvastase tegevuse seoses temale õpingute mittevõimaldamisega.
6.Eesti Maaülikool on kaebajale selgitanud (tl 11), et ta on eksmatrikuleeritud, tal on võimalik õpingud lõpetada eksternina ja see on tasuline. Kaebaja on õpingute lõpetamiseks vajalikust 180 ainepunktist kogunud 118,75. Kohtu seisukoht
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 288 lg 11 sätestab, et enne 01.01.2018 esitatud kaebusele kohaldatakse HKMS § 121 lg 2 punkte 1 ja 2 kaebuse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis. HKMS § 121 lg 2 p 1 kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 2 kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni alusel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
8.Kaebaja vabanes vanglast ja esitas punktis 5 nimetatud avalduse enne seda, kui kohus tegi otsustuse kaebuse menetlusse võtmise või tagastamise kohta (ettevalmistava menetluse jooksul). Sel juhul ei ole tegemist kaebuse muutmisega ning kohus käsitleb kaebust nii, nagu oleks kaebaja algusest peale esitanud tuvastamiskaebuse. Kaebusest on arusaadav, et kaebaja soovis saavutada võimalust omandada kõrgharidust. Ümberpaigutamist Tartu Vangla avavangla osakonda taotles kaebaja sama eesmärgi huvides. Ka oma tuvastamisnõude on kaebaja sõnastanud kui nõude teha kindlaks õpingute mittevõimaldamise õigusvastasus.
9.Kohtu hinnangul ei ole kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise õigust ehk tuvastamiskaebus ei ole lubatav. Kaebaja ei ole ise välja toonud, milline on tema põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel. Õiguskirjanduses on leitud, et tuvastamiskaebuse esitamisel saab isik tugineda hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusele või rehabiliteerivale või preventiivsele eesmärgile (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 188). Praeguse kohtuasja asjaoludel ei ole ükski neist põhjendatud huvina arvestatav.
10.Asjaolu, et kaebaja ei saanud 2017. aasta sügissemestril õppida kõrgkoolis, ei saanud tekitada kaebajale riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel hüvitamisele kuuluvat varalist või mittevaralist kahju. Kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda, et vangla võimaldaks tal omandada kõrgharidust. Vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 6 näeb küll ette, et vanglateenistus

suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel, kuid seadusest tervikuna tuleneb, et vangla kohustused hariduse omandamise korraldamisel piirduvad põhi-, kesk- ja kutsehariduse tasemega. Seda näitab VangS § 16 lg 1 p 4, mille järgi ITK-s nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus. Samuti § 34 lg 2, mille järgi hariduse andmist vanglas korraldatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse ning nende alusel väljaantud õigusaktide kohaselt. Ülikooliseadust või muid kõrghariduse andmist reguleerivaid seadusi nimetatud ei ole. Kui kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda kõrghariduse omandamise võimaldamist, siis ei saanud selle võimaluse puudumine tekitada kaebajale hüvitamisele kuuluvat kahju. Tegemist oli vangistuse paratamatu tagajärjega. Lisaks ei ole asjaolu, et kaebaja ei saanud kinnipeetavana õppida kõrgkoolis, käsitletav ühegi RVastS § 9 lg 1 sätestatud põhiõiguse riivena (väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamisena) ja ei saa seetõttu kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamist. Kokkuvõttes oleks kaebaja hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu.

11.Rehabiliteeriv eesmärk ei ole praeguse kohtuasja asjaoludel võimalik, kuna vaidlusalused vastustaja otsustused ei põhine etteheidetel kaebajale. Kuna kaebaja ei viibi enam vanglas, siis ei saa tuvastamiskaebuse esitamisel olla ka preventiivset eesmärki. Üksnes soov veenduda selles, et haldusorgani toimingud olid õigusvastased, ei ole piisav tuvastamiskaebuse esitamiseks. Riigikohus on märkinud, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine võib olla isiku jaoks iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada haldusorgani jaoks märguannet tema tegevuse lubamatuse suhtes, kuid see ei loo reeglina piisavat põhjendatud huvi kohtusse pöördumiseks (Riigikohtu lahend 3-3-1-40-10 p 11).
12.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kaebus tagastatakse, siis ei lahenda kohus kaebaja taotlust nõuda vastustajalt välja 07.02.2017.a individuaalne täitmiskava.

(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja