E. Z. kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks vastata tema 27.01.2017 ja 27.09.2017 esitatud pöördumistele
Menetlusosalised
Kaebaja – E. Z., esindaja v.adv Aleksei Ratnikov Vastustaja – Justiitsministeerium, esindaja Alar Must
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-17-2398. Poolte võimalikud menetluskulud jätta nende endi kanda. Määruse jõustumisel tagastada E. Z.le kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohus võttis 05.01.2018 menetlusse E. Z. kaebuse Justiitsministeeriumi kohustamiseks vastata tema 27.01.2017 ja 27.09.2017 esitatud pöördumistele. Kaebaja oli 27.01.2017 pöördumises palunud Justiitsministeeriumil kirjalikult teatada, kuidas möödus tema poolt esitatud dokumentide arutelu Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud asjatundjate komisjonis. Dokumendid olid asjatundjate komisjonile esitatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikute seaduses (ReprS) represseeritud isiku mõiste muutmise arutamiseks. Kaebaja oli 27.09.2017 pöördumises märkinud, et tema dokumentidele puudub siiani vastus, mis ei vasta märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele.
2.Justiitsministeerium teatas 02.02.2018 kohtule, et on kaebaja nõude täitnud 18.01.2018 vastuskirjaga ja palus menetluse lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 punkti 4 alusel.
3.Kohus palus kaebajal 16.02.2018 kohtunõudes teatada, kas ta nõustub menetluse lõpetamisega või soovib menetluse jätkamist pöördumistele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks.
4.Kaebaja esitas 02.03.2018 vastuse, milles leidis, et Justiitsministeeriumi 18.01.2018 vastus ei sisalda selget ja otsest infot, mida päriti kaebaja pöördumistes. Vastus sisaldab ebamäärast infot ning selle kirjaga ei sea vastustaja endale konkreetset kuupäeva, millal ta kaebaja dokumendid üle vaatab. Kaebaja põhjendas huvi menetluse jätkamiseks sellega, et soovib jätkata võitlemist ReprS-i muutmise eest ning et haldusasja menetluse jätkamine on vajalik, kuna võimalike tulevaste vaidluste või kohtumenetluste käigus on kaebajal võimalik osundada, et vastustaja tegutseb antud küsimuse lahendamisel ebaseaduslikult kaebaja suhtes.
Kohus palus vastustajal 12.03.2018 kohtunõudes kaebaja seisukohale vastata.
6.Justiitsministeerium vastas 22.03.2018, et ei nõustu sellega, et kaebaja 27.01.2017 ja 27.09.2017 pöördumistele ei ole nõuetekohaselt vastatud. Pöördumistest nähtuvalt soovis kaebaja informatsiooni selle kohta, kuidas möödus tema avalduse arutelu Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud asjatundjate komisjonis. Justiitsministeeriumi vastuskirjas selgitati, et komisjon kogunes, kuid kaebaja pöördumise aruteluni ei jõutud ning lubati kaebajat teavitada, kui vastav punkt on komisjoni päevakorras. Kaebajale ei olnud võimalik tema dokumentide läbivaatamise kuupäeva teatada, sest see ei olnud vastamise hetkeks teada. Kaebaja etteheide, et kirjaga ei sea vastustaja endale konkreetset kuupäeva, väljub käesoleva kaebuse raamest. Ühtlasi andis vastustaja kohtule teada, et 02.03.2018 kogunes Justiitsministeeriumis asjatundjate komisjon, kus arutati ka kaebaja avaldust ReprS-s represseeritud isiku mõiste laiendamiseks. Arutelu tulemusena otsustas komisjon mitte teha ettepanekut represseeritud isiku mõiste laiendamiseks. Vastustaja leiab, et puudub alus jätkata menetlust tuvastamisnõudega, sest kaebaja ei ole piisavalt põhjendanud, miks on kaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale vastamisega viivitamine ei saa olla aluseks ReprS-i muutmisel ega aidata sellele kaasa, sest ReprS ei reguleeri Eesti Vabariigi vastutust avalik-õiguslikus suhtes. Seega ei saa vastustaja väidetav õigusvastane tegevusetus omada kaebaja eesmärgi saavutamisele vähimatki mõju.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Justiitsministeerium vastas kaebaja pöördumistele 18.01.2018 kirjaga nr 10-4/849-3 (tl 56). Kuna kaebuses nõutav toiming on tehtud, esineb alus menetluse lõpetamiseks. Kohus saab lähtuda kaebaja poolt kaebuses esitatud nõuetest. Kui kaebaja soovib esitada vastustaja vastu täiendavaid nõudeid, siis tuleb tal esitada uus kaebus.
8.HKMS § 152 lg 2 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja on taotlenud menetluse jätkamist.
9.Esmalt märgib kohus, et Justiitsministeerium on 18.01.2018 vastuses teinud kaebuses nõutud toimingu. Kaebaja küsis 27.01.2017 pöördumises Justiitsministeeriumilt, kuidas tema dokumentide arutelu Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud asjatundjate komisjonis möödus ja juhtis 27.09.2017 pöördumises tähelepanu sellele, et Justiitsministeerium ei vastanud eelmisele pöördumisele. Kaebaja ei palunud teavet selle kohta, mis kuupäeval tema dokumentide arutelu asjatundjate komisjonis toimub. Seega ei saa kaebaja vastustajale ette heita, et 18.01.2018 vastuses ei teatanud Justiitsministeerium kindlat kuupäeva, millal asjatundjate komisjon tema pöördumist arutama hakkab. Justiitsministeerium teostab oma haldustegevust iseseisvalt.
10.Kohus leiab, et kaebaja ei saa tuvastamisnõudele üle minna, sest see ei võimalda tema õigusi kaitsta 02.03.2018 seisukohas kirjeldatud viisil. Kohus juhib tähelepanu sellele, et enim, mida kaebaja oleks kohustamiskaebuse rahuldamisega saavutanud, oli 27.01.2017 ja 2(3)
27.09.2017 pöördumistele vastuse saamine. Seega saab kaebaja preventiivne huvi vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks puudutada ainult edaspidistele pöördumistele tähtaegselt vastamata jätmist. Sellisele alusele kaebaja aga ei viita. Kaebaja on 02.03.2018 seisukohas märkinud, et soovib jätkata võitlemist ReprS-i muutmise eest ja vajab menetluse jätkamist selleks, et tagada endale võimalus osundada tulevaste vaidluste käigus vastustaja õigusvastasele tegevusetusele antud küsimuse lahendamisel. Kohus leiab, et kui kohustamiskaebuse rahuldamine poleks saanud mõjutada ReprS-i muutmisega seonduvat, ei saaks seda mõjutada ka tuvastamiskaebuse rahuldamine. Lisaks on asjatundjate komisjon praeguseks Justiitsministeeriumis kogunenud ja kaebaja juhtumit arutanud (02.03.2018), mistõttu on ära langenud vajadus osundada Justiitsministeeriumi võimalikule õigusvastasele tegevusele edaspidistes vaidlustes. Kaebaja saab piiranguteta jätkata võitlemist ReprS muutmise eest ning ei vaja selleks kohtu abi. Kohus ei saa ka kohustada Justiitsministeeriumit vastavat seadusemuudatust menetlema, mistõttu ei ole kaebaja õiguste kaitse tema poolt soovitaval viisil kohtumenetluses kudagi võimali.
11.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetluse jätkamine Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks kaebaja pöördumistele vastamata jätmisel ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
12.HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei saa kaebaja halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust esitada, kui selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
13.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesolevas asjas oli toimingu tegemine tingitud kaebuse esitamisest, mistõttu peab vastustaja menetluskulud kandma. Kaebaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente. Seega ei saa kohus vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulusid välja mõista ja poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
14.Kohus määras kaebajale 21.11.2017 riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus selgitab, et kui riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlust ja kulunimekirja ei ole kohtule esitatud enne menetlust lõpetava lahendi tegemist, tuleb need esitada mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi tegemist.
15.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot, kui käesolev määrus jõustub.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.