Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.03.2018, Tallinn 3-17-2590
Haldusasja number Haldusasi
Menetlusosalised
AS Teede Tehnokeskus kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.11.2017 otsuse nr 16817/189461 tühistamiseks osas, milles kvalifitseeriti AS Signaal TM ning tunnistati vastavaks ja edukaks AS Signaal TM pakkumus Kaebaja (vaidlustaja) – AS Teede Tehnokeskus (registrikood 10701123), volitatud esindaja v.adv Margus Kõiva Vastustaja (hankija) – Maanteeamet, esindaja Andry Palu Kolmas isik – AS Signaal TM (registrikood 12394501), volitatud esindaja v.adv Kristina Laarmaa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.01.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Teede Tehnokeskus apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 07.03.2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Teede Tehnokeskus apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.01.2018 otsus muutmata.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19.03.2018 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust ei saa hankeasjas esitada (HKMS § 278 lg 3).
1.Maanteeamet avaldas 22.08.2017 hanketeate (HT), millega alustas avatud hankemenetlusena riigihanget „Teeilmajaamade infosüsteemi hooldus 2017–2020“
3-17-2590 (viitenumber 189461). HT p III.2.3 „Tehniline ja kutsealane pädevus“ kohaselt peab pakkuja olema viimase kolme aasta (09/2014–08/2017) jooksul täitnud vähemalt ühe teeilmajaamade või tehniliselt sarnaste mõõteseadmete müügi- või hooldelepingu maksumusega vähemalt 125 000 eurot ilma käibemaksuta. Pakkujal oli kohustus esitada selle tõendamiseks HT lisa I vormi 3 kohane täidetud lepingute loetelu. HT p III.2.3 alap 2 kohaselt peab pakkuja olema täitnud HT lisa I vormi 3 kohaselt täidetud lepingute loetelus esitatud lepingu nõuetekohaselt. Lepingu nõuetekohase täitmise kohta oli pakkujal kohustus esitada kirjalik tõend või kinnitus.
2.Riigihankel esitasid pakkumused AS Teede Tehnokeskus ja AS Signaal TM. Maanteeamet kvalifitseeris 16.10.2017 käskkirjaga nr 0254 AS Teede Tehnokeskus ja AS Signaal TM, tunnistas mõlemad pakkumused vastavaks ning tunnistas edukaks AS Signaal TM pakkumuse.
3.AS Teede Tehnokeskus esitas 25.10.2017 vaidlustuse Maanteeameti 16.10.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, milles kvalifitseeriti AS Signaal TM ning tunnistati vastavaks ja edukaks AS Signaal TM pakkumus.
4.Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 16.11.2017 otsusega nr 168-17/189461 vaidlustuse rahuldamata.
5.AS Teede Tehnokeskus esitas 27.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 16.11.2017 otsuse tühistamiseks osas, milles kvalifitseeriti AS Signaal TM ja tunnistati vastavaks ja edukaks AS Signaal TM pakkumus. 1) Kolmas isik kvalifitseeriti riigihankel ebaõigesti. AS Signaal TM tugineb HT p-le III.2.3 vastavuse tõendamisel riigihanke nr 165821 tulemusel Maanteeametiga 10.11.2015 sõlmitud lepingule „Teeilmajaamade võrgu kaasajastamine 2015–2017“ (edaspidi kaasajastamisleping). Kuna kõnealust lepingut ei täidetud nõuetekohaselt, nagu nõuab HT p III.2.3 alap 2, ei saa see leping olla referentslepinguna aluseks AS Signaal TM kvalifitseerimisele. Kaasajastamislepingu alusel AS Signaal TM poolt paigaldatud teeilmajaamad on varustatud Vaisala teeanduriga DRS511 ja Vaisala sajuanduriga PWD12. Teeandur DRS511 ei mõõda jääkihi paksust ja lörtsi, ei tuvasta lörtsi teepinnal ega ole suuteline eristama lörtsi teistest teeseisudest. Sajuandur PWD12 ei mõõda ega erista teistest sademetest rahet ja jäävihma. Ka valdkonna asjatundja Taisto Haavasoja on kinnitanud, et andur DRS511 ei mõõda lörtsi ja jää paksust tee pinnal ning andur PWD12 ei mõõda rahet ja jäävihma. Seega ei vasta AS Signaal TM paigaldatud seadmed 10.11.2015 sõlmitud kaasajastamislepingu tehnilistele tingimustele (riigihanke nr 165821 hankedokumentide (HD) lisa III „Tehniline kirjeldus“ p 3.1.b alap-d 2 ja 4 ning p 3.1.e alap 1). Kaebajale teadaolevalt ei ole kaasajastamislepingut muudetud. Hankija ei ole selgitanud ega tõendanud, millised kaasajastamislepingu alusel paigaldatud teeilmajaamadest ja missuguse anduriga mõõdavad lörtsi, jääkihi paksust, rahet ja jäävihma. 2) AS Signaal TM ei ole kaasajastamislepingu alusel müünud ega paigaldanud HT-le vastavaid kompleksseid teeilmajaamasid. Teeilmajaama moodustab seadmete kogum, mis koosneb tee seisundi ja ilmastikunähtuste kohta andmeid koguvatest anduritest, kogutud teavet üle interneti edastavatest seadmetest jne. AS-i Signaal TM müüdud seadmed ei moodusta nõuetekohast teeilmajaama. 3) Maanteeameti 15.09.2017 kirjas „Tõend lepingu täitmise kohta“ esitatud kinnitus on ebaõige ning arvestades, et kaebaja teavitas teeilmajaamade hooldajana Maanteeametit seadmete võimalikust mittevastavusest juba oma 27.10.2015 ja 05.11.2015 kirjades, oli vastustaja kinnituse ebaõigsusest teadlik. Ebaõige kinnituskirjaga lõi vastustaja kunstlikult eelduse AS Signaal TM kvalifitseerimiseks. Selline hankija enda väljastatud kinnitus ei ole erapooletu teabeallikas ega vabasta hankijat kohustusest kontrollida pakkuja seisundi ja 2(8)
3-17-2590 pädevuse vastavust HT-s esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Hankemenetluses ei hinnatud, kas AS Signaal TM vastab sisuliselt kvalifikatsiooninõuetele.
6.Maanteeamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Kui kolmas isik ei oleks kaasajastamislepingut nõuetekohaselt täitnud, ei oleks vastustaja kirjalikult kinnitanud selle lepingu nõuetekohast täitmist ning lepingu täitmise eest vastutav isik oleks keeldunud vastuvõtuaktidele alla kirjutamast. Vastustaja ei ole esitanud kolmanda isiku vastu nõudeid seoses tarnitud seadmete mittevastavusega lepingus sätestatud tingimustele. Hankepraktikas on sisulise kontrolli teostamise aluseks tellijate kinnitused lepingute nõuetekohase täimise kohta. Seda praktikat toetab ka riigihangete seaduse (RHS; siin ja edaspidi viidatud kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-le) § 41 lg 4, mille kohaselt on hankijal õigus nõuda tellijate kinnitusi hankelepingute nõuetekohase täitmise kohta, kui tegemist on hankelepinguga riigihangete seaduse mõistes. Kui leping ei ole sõlmitud riigihanke menetluse tulemusel, siis on pakkujal valikuvõimalus, kas ta esitab tellija kinnituse või kinnitab ise lepingu täitmist. 2) Teeilmajaamade hooldamist puudutava lepingu 12.01.2017 sõlmitud muudatusega anti kolmanda isiku tarnitud ja paigaldatud viis teeilmajaama kaebaja hooldada, mis tähendab seda, et vastustaja oli võtnud teeilmajaamad kasutusele ning need töötasid vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele. Kui tarnitud ja paigaldatud seadmed ei oleks vastanud nõutud tingimustele, oleks see 8 kuu jooksul välja tulnud ja vastustaja oleks rakendanud lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
7.AS Signaal TM vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Kolmas isik on kaasajastamislepingut täitnud nõuetekohaselt. Praeguses asjas ei saa enam anda hinnangut sellele, kas kolmanda isiku esitatud pakkumus riigihankes nr 165821 vastas tehnilise kirjelduse tingimustele või mitte. Kolmas isik pakkus riigihankes nr 165821 konkreetseid teeilmajaamu. Tunnistades kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks, andis hankija seeläbi kinnituse, et hankelepingu alusel peab kolmas isik tarnima hankijale just need teeilmajaamad ning seda kolmas isik on ka teinud. Kolmas isik ei saanudki hankelepingut nõuetekohaselt täita muude seadmetega, vaid on seotud oma pakkumusega. Kui kaebaja leidis, et kolmanda isiku pakkumus ei vastanud hankes nr 165821 esitatud tehnilise kirjelduse tingimustele, oleks kaebaja pidanud hankija sellekohased otsused riigihankes nr 165821 vaidlustama, kuid kaebaja ei teinud seda. 2) HT p III.2.3 alap 2 nõue „peab olema täitnud“ ei tähenda üksnes lõpetatud ega täies mahus täidetud lepinguid. 10.11.2015 sõlmitud kaasajastamislepingut täidetakse etapiviisiliselt vastavalt hankija tellimustele. Üleandmis-vastuvõtmisaktid tõendavad, et vahemikus 11.12.2015–31.07.2017 on kolmas isik hankijale tarninud 13 teeilmajaama, demonteerinud 6 vana teeilmajaama ja paigaldanud uued. 3) Kuna puudub kaasajastamislepingu rikkumist tõendav kohtulahend ning tellija on kinnitanud lepingu nõuetekohast täitmist, puudub mõistlik põhjus kahtlustada referentslepingu rikkumist. Kui kaebaja leiab, et referentslepingut on rikutud, siis lasub just kaebajal kohustus seda põhjendada ja tõendada. Kaebaja esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kõnealused teeilmajaamad ei vasta tehnilise kirjelduse nõuetele.
8.Tallinna Halduskohus jättis 11.01.2018 otsusega AS Teede Tehnokeskus kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt AS Signaal TM kasuks välja menetluskulu 1515 eurot. 1) Nii RHS § 41 lg 4 p-st 2 kui ka EL hankedirektiivi 2004/18/EÜ art 48 p 1 (a) alap-st ii tulenevalt on teise lepingupoole kinnitus piisav, et tõendada pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel lepingu nõuetekohast täitmist. Kuna praegusel juhul on teiseks lepingupooleks 3(8)
3-17-2590 hankija ehk Maanteeamet, on ta ise pädev kinnitama, et kolmas isik täitis riigihanke nr 165821 tulemusel sõlmitud hankelepingu nõuetekohaselt. See on kooskõlas RHS § 39 lg-ga 1. Täiemahuline referentslepingu nõuetekohase täitmise kontroll oleks hankemenetluse eripära (formaliseeritus, kiirus, efektiivsus, menetlusökonoomia) arvestades ebaproportsionaalne. Kohtupraktika järgi peab pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimine toimuma eeskätt pakkuja esitatud andmete alusel. Kolmanda isiku kvalifikatsiooni – eelneva hankelepingu nõuetekohast täitmist – tõendab vastustaja enda väljastatud tõend. 2) Ehkki kaebaja esitatud väidete ja tõendite põhjal nähtub, et kolmanda isiku andurid ei mõõda lörtsi ja jääkihi paksust ega saju klassina rahet ja jäävihma, ei tinginud see asjaolu kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmist. Esiteks kinnitas kolmas isik, et tarnis teeilmajaamad vastavalt riigihankes 165821 esitatud pakkumusele, mille Maanteeamet on vastavaks ja edukaks tunnistanud. Kaebaja ega vastustaja ei ole seda fakti kummutanud. Seega teadis vastustaja algusest peale, millised teeilmajaamad kolmas isik tarnida kavatseb ja aktsepteeris seda. Teiseks on Maanteeamet võtnud vahemikus 11.12.2015–31.07.2017 üleandmisvastuvõtmisaktidega vastu 13 teeilmajaama tarnet, 6 vana teeilmajaama demonteerimist ning uue paigaldamist. Kolmandaks on Maanteeamet 15.09.2017 kinnitusega nr 19-7/17-00235/026 kinnitanud riigihankes nr 165821 sõlmitud lepingu nõuetekohast täidetust ning on nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses kinnitanud, et tal ei ole kõnealuse lepingu täitmise osas AS Signaal TM vastu mingeid pretensioone. 3) Mitte igasugune lepingulise kohustuse täitmata jätmine ei tähenda lepingu mittenõuetekohast täitmist. Hinnata tuleb ka seda, kas täitmata jäeti oluline või ebaoluline tingimus. Olukorras, kui Maanteeamet on juba lepingu sõlmimisel aktsepteerinud teeilmajaamade DRS511 ja PWD12 paigaldamist, ei saa nende konkreetsete teeilmajaamade paigaldamist selle lepingu raames AS-le Signaal TM ette heita. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 4 tuleneb, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. 4) Kolmas isik täitis kaasajastamislepingu nõutavas mahus. Õige on VAKO otsuses märgitu, et tõendamaks pakkuja või taotleja vastavust kvalifitseerimise tingimusele, mille sisuks on varasemate lepingute täitmine nõutavas mahus, on aktsepteeritav, kui referentslepinguna esitatav leping ei ole veel lõppenud, kuid selle lepingu täitmise raames müüdud asjade või osutatud teenuste maht vastab kvalifitseerimise tingimuses kehtestatud mahule või ületab seda. Niisugusel juhul tuleb kvalifikatsiooni kontrollimisel tuvastada, kas tellija on asjad või teenused saanud ja vastu võtnud. Kui lepingu eseme eripärast tulenevalt on võimalik, et asjad või tööd antakse üle ja tellija võtab need vastu etapiviisiliselt, tuleb RHS-i tähenduses täidetuks lugeda ka sellised lepingud, mis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva veel kehtivad ja mida jätkuvalt täidetakse. Kolmas isik on kaasajastamislepingut perioodil 11.11.2015–31.08.2017 täitnud nõutud mahus.
9.AS Teede Tehnokeskus palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. 1) Kohus ei hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning tugines kolmanda isiku paljasõnalisele kinnitusele, et tarnitud teeilmajaamad vastasid riigihankes nr 165821 esitatud pakkumusele. Sellega möönis halduskohus võimalust, et pakkumusest tulenesid HD-ga võrreldes erinevad tingimused. Kaebajal ei olnud võimalik tutvuda kolmanda isiku poolt riigihankes nr 165821 esitatud pakkumuse ega selle hanke tulemusel sõlmitud kaasajastamislepinguga. Vastustaja ei saanud avatud hankemenetluses sõlmida lepingut HD-st 4(8)
3-17-2590 erinevatel tingimustel. Kolmas isik kinnitas pakkumuse esitamisel kõigi HT-s ja HD-s esitatud tingimuste ülevõtmist ning kaasajastamislepingu tehniline kirjeldus on identne riigihanke nr 165821 tehnilise kirjeldusega. Kaasajastamislepingu tehnilise kirjelduse kohaselt peab teeilmajaama komplekti kuuluma teeandur, mis mõõdab teeseisu, sh lörtsi, ja jääkihi paksust ning sajuandur, mis peab mõõtma saju klassi, sh rahet ja jäävihma. Vastustaja ja kolmas isik ei ole tõendanud, et kolmanda isiku tarnitud teeilmajaamad vastavad kaasajastamislepingu nõuetele. 2) Vastustaja andis kaasajastamislepingu täitmise kohta väära hinnangu, mis ei saa olla aluseks kolmanda isiku kvalifitseerimisele. Lepingu nõuetele mittevastavat täitmist ei kõrvalda asjaolu, et vastustaja on teeilmajaamade tarne ja paigaldamise osaliselt vastu võtnud. Üleandmis-vastuvõtmisaktides on lepingu pooled kinnitanud teeilmajaamade vastavust lepingu tingimustele. Need kinnitused ei vasta tegelikkusele. Olukorras, kus muud tõendid viitavad lepingu mittenõuetekohasele täitmisele, ei saa Maanteeameti 15.09.2017 kiri tõendada kolmanda isiku vastavust kvalifitseerimistingimustele. 3) Avatud hankemenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingus ei ole hankijal võimalik õiguspäraselt hanke tingimusi muuta. Hankijal ei ole õigust võimaldada pakkujal hankelepingu täitmisel kalduda kõrvale HD-ga piiritletud hankelepingu tingimustest. HD-s ja kaasajastamislepingus sätestatust erinevate teeilmajaamade müüki ja paigaldamist ei saa põhjendada lepingutingimuse väidetava väheolulisusega võlaõigusseaduse tähenduses. Halduskohtu hinnang kaasajastamislepingu nõuete olulisusele on meelevaldne. Praegusel juhul ei saa lepingu tingimuste täitmata jätmist lugeda väheoluliseks. Hankelepingu tingimusi tuleb hinnata koostoimes riigihanke tingimustega. Riigihanke tulemusena sõlmitud võlaõigusliku lepingu täitmisel ei saa minna vastuollu riigihanke tingimuste ja eesmärkidega (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-46-14). Hankija ei saa võlaõigusliku lepingu tingimusi muuta ka selle hilisemal täitmisel (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-454/06) või vastastikuseid järeleandmisi tehes (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-549/14). Kohtupraktika toetab järeldust, et riigihanke tingimustest tulenevad võlaõigusliku hankelepingu tingimused ei saa olla ebaolulised võlaõigusseaduse tähenduses. Kaasajastamislepingusse üle võetud riigihanke tingimused ei toeta järeldust, et teeilmajaamade puuduv funktsionaalsus oleks ebaoluline. Lörtsi, jääkihi paksuse, rahe ja jäävihma mõõtmine on oluline selleks, et teeilmajaamad suudaksid anda teeohutuse hindamiseks vajalikku teavet. Kuna kolmanda isiku tarnitud teeilmajaamad ei vasta HD-s ja kaasajastamislepingus esitatud nõuetele, ei saa lugeda, et kolmas isik oleks lepingu ka osaliselt nõuetekohaselt täitnud.
10.Maanteeamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde.
11.AS Signaal TM vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Kaebaja vaidlustab praeguses asjas sisuliselt riigihankes nr 165821 tehtud hankija otsuseid tunnistada AS Signaal TM pakkumus vastavaks ja edukaks. Arvestades, et kaebaja ise osales kõnealuses riigihankes, oli tal võimalik kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus vaidlustada. Kaebaja jättis selle võimaluse teadlikult kasutamata, ehkki kaebaja 27.10.2015 ja 05.11.2015 kirjadest järeldub, et juba siis oli kaebajal kahtlus kolmanda isiku pakkumuse mittevastavuse suhtes. Seega on praeguses vaidluses asjakohatu analüüsida, kas kolmanda isiku poolt kaasajastamislepingu alusel tarnitud seadmed vastasid riigihanke nr 165821 tehnilise kirjelduse tingimustele või mitte, kuna vaidlust pole selles, et seadmed vastasid kolmanda isiku pakkumusele, mille põhjal sõlmiti ka leping. Sõltumata sellest, kas hankelepingu allkirjastamisel lisati lepingule kolmanda isiku pakkumus tervikuna või vaid osa sellest, on vaieldamatu, et hankelepingu sisuks sai olla üksnes kolmanda isiku kohustus tarnida just 5(8)
3-17-2590 pakkumuses toodud seadmed, mitte pakutud hinnaga muud HD tehnilisele kirjeldusele vastavad seadmed. Hankijal puudus õiguslik võimalus nõuda pakkumuses toodust erinevate seadmete tarnimist. Tarnides hankijale oma pakkumuses nimetatud töökorras seadmed, täitis kolmas isik kaasajastamislepingu nõuetekohaselt. Praeguses hankes ei ole pakkuja kvalifitseerimisel oluline müüdud või hooldatud teeilmajaama tehnilised näitajad, vaid kvalifitseerida tuleb pakkuja, kes on viimase kolme aasta jooksul müünud vähemalt ühe teeilmajaama maksumusega vähemalt 125 000 eurot. Üleandmis-vastuvõtmisaktid kinnitavad, et kolmanda isiku tarnitud seadmete maksumus ületab seda summat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Praeguse vaidluse põhiküsimuseks on see, kas hankija on kolmanda isiku õigesti kvalifitseerinud. RHS § 39 lg 1 sätestab, et hankija peab kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgiks on valida välja pakkujad, kes on eelduslikult suutelised sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täitma (vt ka D. Minumets, P. Kulm. Riigihangete õigus. Tallinn: Juura 2014, lk 354; Riigikohtu 22.02.2012 otsus asjas nr 3-3-1-2-12, p 15.1).
14.RHS § 41 lg 1 p 2 järgi nõuab hankija pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks andmete esitamist olulisemate, kuni viimase kolme aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingute kohta, sealhulgas otstarbekuse ja olemasolu korral asjade või teenuste hankelepingute nimekiri koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta. See tingimus on praegusel juhul sätestatud HT p-s III.2.3 alap-s 1, mille kohaselt peab pakkuja näitama, et ta on viimase kolme aasta jooksul täitnud vähemalt ühe teeilmajaamade või tehniliselt sarnaste mõõteseadmete müügi- või hooldelepingu maksumusega vähemalt 125 000 eurot ilma käibemaksuta. Kõnealune leping peab HT p III.2.3 alap 2 järgi olema täidetud nõuetekohaselt ning selle kohta tuleb pakkujal esitada RHS § 41 lg 4 kohane kirjalik tõend või kinnitus. RHS § 41 lg 4 p 1 kohaselt esitatakse lepingu nõuetekohase täitmise kohta teise lepingupoole väljaantud tõend, kui lepingu teiseks pooleks on RHS § 10 lg 1 p-des 1–3 nimetatud hankija.
15.AS Signaal TM tugines referentslepinguna Maanteeametiga sõlmitud hankelepingule „Teeilmajaamade võrgu kaasajastamine 2015–2017“. Vastustaja esitas VAKO-le arved (VAKO toimiku tl 26-30) ja üleandmis-vastuvõtmisaktid (VAKO toimik, tl 31-45), mis tõendavad kõnealuse lepingu täitmist 125 000 eurot (ilma käibemaksuta) ületavas mahus. Maanteeamet kinnitas 15.09.2017 kirjas kaasajastamislepingu nõuetekohast täitmist (VAKO toimik, tl 61-62). Seega ei saa olla vaidlust selles, et kolmanda isiku referentsleping vastab HT p III.2.3 alap-s 1 esitatud tingimustele ning esitatud on nõutud tõend. Kaebaja arvates ei ole kolmas isik täitnud kõnealust lepingut nõuetekohaselt.
6(8)
3-17-2590
16.Ringkonnakohus märgib, et RHS § 41 ega HT p III.2.3 ei eelda, et hankija viiks referentslepingu nõuetekohase täitmise osas läbi väga põhjaliku kontrolli. Pakkujate kvalifikatsiooni tõendamiseks võivad hankijad nõuda vaid seaduses sätestatud andmeid ja dokumente (vt Riigikohtu lahendeid asjades nr 3-3-1-24-13 (p 32) ja 3-3-1-65-11 (p 26)). Kirjaliku tõendi või kinnituse olemasolu annab aluse eelduseks, et leping on täidetud nõuetekohaselt. Ka halduskohtu viide VÕS § 76 lg-le 4 ei ole asjakohatu: hanke tulemusel sõlmitakse võlaõiguslik leping, millele kohaldub tsiviilõigus. VÕS § 76 lg 4 loob nõuetekohase täitmise eelduse, s.o kui pole tõendatud vastupidist, lähtutakse sellest, et täitmine on olnud nõuetekohane – sarnaselt RHS § 41 lg-s 4 sätestatud kinnitusele. Praegusel juhul on vastustaja võtnud täitmise vastu ning puuduvad tõendid selle kohta, et Maanteeamet oleks AS Signaal TM suhtes kasutanud lepingu mittekohasest täitmisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Puudub mõistlik põhjus arvata, et Maanteeamet oleks kinnitanud lepingu nõuetekohast täitmist, kui see tema hinnangul tegelikult nii ei oleks ning esineks tõsine kahtlus, et kolmas isik ei suuda riigihanke nr 189461 alusel sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täita. Lepingu täitmise nõuetekohasust on pädevad hindama eelkõige lepingupooled ise. Kinnitusest tuleneva eelduse kummutamiseks peaks lepingu mittenõuetekohasele täitmisele tuginev isik esitama kaalukad tõendid, mis näitavad lepingu rikkumist. Ringkonnakohtu arvates ei ole õige järeldada pakkuja kvalifitseerimata jätmist tingivat mittenõuetekohast täitmist mis tahes mittevastavusest, vaid tegemist peab olema konkreetse lepingu eripära arvestades piisavalt olulise rikkumisega, mis on ka lepingupooltele üheselt selge. Vastupidine järeldus oleks vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega, sh ebaproportsionaalne ning liigselt konkurentsi piirav. Olukorras, kus igasugune kõrvalekalle referentslepingu mis tahes tingimusest tooks kaasa pakkuja kvalifitseerimata jätmise, satuksid pakkujad, kellel on referentslepinguna esitada vaid sama pakkujaga sõlmitud leping, ebaõiglaselt halvemasse seisukorda võrreldes pakkujatega, kellel on referentslepinguna võimalik esitada muu isikuga sõlmitud leping, mille nõuetekohast täitmist saab hankija kontrollida vaid väga piiratud andmete põhjal. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuses viidatud Euroopa Kohtu lahendites kohtuasjades C-454/06 ja C-549/14 on eristatud olulisi riigihankelepingu tingimusi ja olulisi muudatusi, s.o neist ei saa järeldada, et kõik hankelepingu tingimused ja muudatused oleks võrdselt olulised.
17.Riigihanke nr 165821 HD lisa III „Tehniline kirjeldus“ (VAKO toimik, tl 63-65p) ja selle hanke tulemusel sõlmitud lepingu lisa 1 (VAKO toimik, tl 50-52p) järgi pidi teeilmajaama komplekti kuuluma mh teeandur, mis mõõdab lisaks teetemperatuurile ning soola kogusele ja kontsentratsioonile teeseisu (vähemalt kuus erinevat: kuiv, niiske, märg, lörts, lumi, jää) ning vee- ja jääkihi paksust, ning sajuandur, mis mõõdab saju klassi (vähemalt neli klassi: vihm, rahe, jäävihm, lumi), tuvastab erinevaid ilmastikuolusid ning mõõdab saju intensiivsust ja kogust. Vaisala teeanduri DRS511 tehniliste andmete (VAKO toimik, tl 88-88p) järgi mõõdab andur veekihi paksust ning kaheksat erinevat teeseisu (kuiv, niiske, soolaniiske, märg, soolamärg, härmatis, lumi, jää). Arvestades, et andur toimib temperatuuridel -40oC kuni +60oC ning teeseisudest eristab ka jääd, siis on loogiline järeldada, et miinuskraadidel, kui tee on jääs, mõõdetakse jääkihi paksust. Lörtsi ei ole teeanduri mõõdetavate teeseisude osas nimetatud, kuid andur vastab HD ja lepingu tingimustele selles osas, et mõõdab vähemalt kuut erinevat teeseisu. Vaisala sajuandurite tehniliste andmete (VAKO toimik, tl 86-87p) kohaselt mõõdab sajuandur PWD12 nelja erinevat sajutüüpi: vihm, uduvihm, vihma ja lume segu, lumi. Rahet ja jäävihma nimetatud sajuandur tootja väljastatud tehnilise kirjelduse järgi ei mõõda. Tootja väljastatud materjalide põhjal järeldub, et kolmanda isiku tarnitud andurid ei erista lörtsi, rahet ja jäävihma. Vastustaja väitis halduskohtu istungil, et kasutuses olevad Vaisala teeandurid mõõdavad ka jääkihi paksust ja lörtsi (kohtuistungi helisalvestis 14:17:50–14:18:18). Ringkonnakohtu istungil kinnitas vastustaja, et andmeid kogumis interpreteerides tuletatakse õige ilmastikunähtus (kohtuistungi helisalvestis 09:12:12–09:13:26).
7(8)
3-17-2590
18.Ringkonnakohus leiab, et isegi kui möönda, et AS Signaal TM tarnitud tee- ja sajuandurid ei mõõda või ei erista teatud tee- ja ilmaseisundeid, ei ole lepingu mahu ja nõuetekohase täitmise proportsiooni arvestades põhjust asuda seisukohale, et kolmas isik on lepingut oluliselt ja ilmselgelt rikkunud. Seda järeldust ei väära asjaolu, et tegemist on hanke tulemusel sõlmitud lepinguga, mille tingimusi ei saa lepingu pooled reeglina hiljem muuta. Praegusel juhul ei ole hankelepingu tingimusi muudetud, vaid küsimus on lepingu täitmise vastavuses hanke tingimustele. Vastustaja kinnitusel kolmanda isiku tarnitud teeilmajaamad toimivad ning kaebaja ei ole seda väidet ümber lükanud. Samuti kinnitasid vastustaja ja kolmas isik ringkonnakohtu istungil, et AS Signaal TM pakkumuses oli konkreetselt nimetatud Vaisala teeandur DRS511 ja sajuandur PWD12 (kohtuistungi helisalvestis 09:14:29–09:15:05). Kuna praeguses asjas vaidluse all oleva hanke esemeks on teeilmajaamade infosüsteemi hooldus, siis pelgalt varasema hanke raames tarnitud teatud seadmete mõõdetavate andmete mõningane erinevus hanke tehnilisest kirjeldusest ei tekita kahtlust, et kolmas isik ei suuda praeguse hanke tulemusel sõlmitavat lepingut nõuetekohaselt täita. Ringkonnakohtu hinnangul oleks kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmine olnud kõiki asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne tagajärg.
19.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et Maanteeameti 16.10.2017 käskkiri, millega kvalifitseeriti AS Signaal TM pakkumus ning tunnistati see vastavaks ja edukaks, on õiguspärane.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna AS Teede Tehnokeskus apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Maanteeamet pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud. AS Signaal TM taotleb apellatsioonimenetluses 885 euro (5,9 tundi tunnihinnaga 150 eurot) suuruse menetluskulu hüvitamist ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Seega tuleb apellandilt kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja mõista 885 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.