Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 6. märts 2018, Tartu 3-16-1561
Haldusasi
Christian Eric Smithi kaebus Viru Vangla 3. juuni 2016. a käskkirja nr 6-1/468 õigusvastaseks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 20. jaanuari 2017. a otsus Christian Eric Smithi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Christian Eric Smith Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. jaanuari 2017. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.
3.Jätta taotlus tõendite väljanõudmiseks rahuldamata ja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.
4.Tagastada kaebajale tema poolt apellatsioonkaebusega koos esitatud dokumendid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 5. aprill 2018).
Viru Vangla kinnipeetav Christian Eric Smith esitas 3. juunil 2016 Viru Vanglale taotluse, et tal võimaldataks 5. juunil 2016 lühiajaline väljasõit isa matustel osalemiseks. Viru Vangla 3. juuni 2016. a käskkirjaga nr 6-1/468 keelduti taotluse rahuldamisest. Käskkirja kohaselt on C. E. Smith hinnatud kõrgohtlikuks ning vanglal puudub kindlustunne, et väljasõidule lubades kinnipeetav kuritegelikult ei käitu. Seetõttu ei pea vangla võimalikuks tema lühiajalisele väljasõidule lubamist. Käskkirjas pakuti matustel osalemist lühiajalise väljaviimise raames, mille käigus kohaldataks tema suhtes käeraudade paigaldamist, ent C. E. Smith seda võimalust kasutada ei soovinud.
2.C. E. Smith esitas kaebuse nimetatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt on ta tema kõrgohtlikuks hindamisele vastu vaielnud, ent vangla jätkab ikkagi nendele andmetele tuginemist. Osalemine matustel politseitöötajate juuresolekul ja käeraudades ei võimalda seda teha väärikalt ja alandab teda sugulaste silmis.
3.Tartu Halduskohtu 20. jaanuari 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 5 järgi võib vanglateenistuse ametnik anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks muuhulgas vanema surma korral. VangS § 32 lg 4 ja 6 järigi tuleb sealjuures arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja vangistuse täideviimise eesmärke, samuti ei anta väljasõiduks luba põgenemiskalduvustega kinnipeetavale. Hinnatavaid asjaolusid on täpsustatud veel justiitsministri
30.novembri 2000. a määrusega kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VsKE) §-s 82.
3.2.Vastustaja ei ole kaalutlusotsuse tegemisel eksinud. Kaebaja on Soome kohtu poolt süüdi mõistetud raskes narkokuriteos, ta oli ka varem narkokuriteos süüdi mõistetud. Karistuseks mõisteti talle 9 aastat vangistust. Kaebaja tegi kuriteo toimepanemisel koostööd vähemalt kolme isikuga. Kaebaja vanglast lahkumise korral on sarnaseid tegusid võimalik ära hoida ainult isikulise järelevalve abil. Kaebajale vangistuse ajal antud hinnang oli neutraalne, kuid vangistuse ajal puudusid kaebajal võimalused selliseks tegevuseks, seega ei saa kaebaja käitumisest vangistuses teha kindlaid järeldusi selle kohta, milline oleks tema käitumine siis, kui ta viibib vabaduses järelevalveta.
3.3.Vastustaja viitas küll muuhulgas Soome kohtuotsuses esitatud süüdistusele ka osas, milles süüdistus lükati Soome kohtu poolt tagasi. Samas on vaidlustatud käskkirjas antud hinnang üldjoontes kooskõlas ka Soome kohtu poolt tuvastatu ja kohtu lõppjäreldustega. Määravaks ei saa pidada seda, et kaebaja tegevus ei vastanud spetsiaalselt organiseeritud grupeeringu mõistele Soome kriminaalõiguse tähenduses. Olenemata sellest kvalifikatsioonist on Soome kohus kindlaks teinud, et kaebaja müüs suure koguse väga ohtlikku narkootikumi (amfetamiini), tegutses koostöös teiste isikutega ning kaebaja tegevus oli oma olemuselt tehinguline ja korraldav (narkootikumide müümine, maastikul olnud peidukoha andmete edastamine).
3.4.Kaebaja arvates oleks tema suhtes tulnud kasutada elektroonilist valvet. Kuid elektrooniline valve ei võimalda kontrollida isiku tegevust, vaid üksnes kindlaks teha tema asukoha. Elektrooniline valve ei hoia ära neid riske, mida kartes vastustaja loa andmisest keeldus ehk lubamatute suhete loomist ning tehingute ettevalmistamist või tegemist.
3.5.Kaebaja keeldus käeraudadega lühiajalisele väljaviimisest põhjendusel, et see alandab tema väärikust. Samas on ta süüdi mõistetud raskes narkokuriteos ja kannab vanglakaristust. Sellise karistuse puhul on paratamatu, et kaebaja viibimisel väljaspool vanglat võib sellega kaasneda ohjeldusmeetmete kasutamine ja kaebaja ei saa liikuda ilma saatjateta. Karistuse kandmisega paratamatult kaasnevaid piiranguid ei saa pidada kaebaja või teiste isikute väärikust alandavast. Käeraudade kohaldamine oleks olnud kooskõlas ka VangS § 41 lg-ga 1. See, et kaebaja pidas oma kuvandit olulisemaks võimalusest võtta osa isa matustest, on kaebaja valik. See ei tähenda käskkirja õigusvastasust.
3.6.Kaebaja suhtes ei ole rikutud ka Euroopa Vanglareeglistiku p-i 24.7, mis ütleb, et kui asjaolud seda võimaldavad, tuleb vangil lubada vanglast lahkuda kas koos saatjatega või üksi, et viibida muuhulgas matustel. Kaebajale anti võimalus lahkuda vanglast koos saatjatega ehk väljaviimise raames.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.C. E. Smithi apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Viru Vanglas ei võimaldata avamisest saati VangS § 32 alusel kinnisest vangla osast lühiajalisi väljasõite. Viru Vangla sisepoliitika välistab lühiajalised väljasõidud kinnisest vanglast. Apellatsioonkaebuses palutakse algatada selles osas põhiseaduspärasuse kontroll ning nõuda välja sellekohane statistika.
4.2.Vastustajal ei ole vajalikke olulisi osasid süüdimõistvast Soome kohtuotsusest. Ka halduskohus rahuldus esitatud vigase tõlke ja valeväiteid sisaldava kokkuvõttega. Kohtule esitatud Soome kohtu otsuse teksti tõlge on ekslik. Pole välja selgitatud kaebaja reaalset rolli toimepandud kuriteos.
4.3.Halduskohus oleks pidanud õigeks või valeks tunnistama käskkirjas kasutatud sõnastuse, mille järgi kaebaja „manipuleeris omakasu nimel end ümbritsevate inimestega“. Et halduskohus seda ei teinud, peaks seda tegema ringkonnakohus.
4.4.Vastustaja pole tänaseni kuriteo toimepanemise asjaolusid välja selgitanud. On suur vahe, kas isik oli käsuandja või –täitja. See selguks, kui nõustutaks tutvuma puuduoleva osaga Soome kohtu otsusest.
4.5.Kaebajale ei saaks grupiviisilise kuriteo sooritamist ette heita.
4.6.Kaebajal ei oleks olnud aega väljasõidu ajal lubamatute tehingute ettevalmistamiseks.
4.7.Käeraudu õigustatakse kui paratamatuid ohjeldusmeetmeid, jättes selgitamata, mida kaebaja puhul ohjeldada oleks tulnud, kuna eelnevalt on nenditud, et tema puhul põgenemisohtu polnud.
4.8.Kaebaja on kümme korda viibinud õiguskorda rikkumata vanglavälise tegevuse raames varasemalt vanglast väljas. Lisaks analüüsitakse apellatsioonkaebuses süüdimõistvat Soome kohtu otsust koos Eesti karistusseadustiku kommentaaridega. Samuti viidatakse õiguskantsleri arvamusele vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele.
5.Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Põhiseaduspärasuse kontrolli algatamise taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.
5.2.Iga väljasõidutaotlus lahendatakse vanglas individuaalselt ning sellekohane statistika puudub.
5.3.Käesoleva kohtuvaidluse esemeks ei ole kaebaja süüdimõistmise küsimused Soomes ega selle kohtuotsuse vigade parandamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebaja pühendab valdava osa oma apellatsioonkaebusest sellele, et ära näidata seda, justkui oleks vastustaja saanud valesti aru sellest, mille eest kaebaja süüdi mõisteti. Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui halduskohtu kasutatud Soome kohtu otsuse tõlkes võis olla mõni tõlkeviga, on halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebajale antud hinnang on üldjoontes kooskõlas Soome kohtu poolt tuvastatuga ja kohtu lõppjäreldustega. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses ümber lükanud halduskohtu poolt kokkuvõetud järeldust, et Soome kohus on kindlaks teinud, et kaebaja müüs suure koguse väga ohtlikku narkootikumi, tegutses koostöös teiste isiku ning kaebaja tegevus oli oma olemuselt tehinguline ja korraldav (narkootikumide müümine, maastikul olnud peidukoha andmete edastamine). Vaidlustatud käskkirja igale sõnale või fraasile, mis kirjeldab kaebaja tegevust, ei saa omistada sellist määravat tähendust, nagu teeb kaebaja. Kaebaja ei vaidlusta ise seda, et ta on Soomes süüdi mõistetud narkokuriteo eest. Tema täpne roll narkokuriteos ei oma sellist määravat tähendust, nagu ta ise rõhutada soovib. Oluline on hoopis see, kas suure koguse narkootikumi müümises osalenud
isiku puhul saab vangla olla kindel, et ta väljasõidule lubades kuritegelikult ei käitu. Vangla on vaidlustatud käskkirjas leidnud, et tal see kindlustunne puudub. Ringkonnakohus ei näe samuti alust selles kahelda. Seetõttu pole käesolevas asjas Soome süüdimõistvate kohtuotsuste analüüsimine vajalik ning taotlus nende väljanõudmiseks jääb rahuldamata.
8.Kaebaja soovib, et õigusvastaseks tunnistataks konkreetne fraas käskkirjast, et kaebaja „manipuleeris omakasu nimel end ümbritsevate inimestega“. Kuna ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et iga üksik fraas vaidlustatud käskkirjas ei oma sellist tähendust, nagu näeb kaebaja, ei ole selle fraasi õigusvastaseks tunnistamine kuidagi kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja ei saaks sellest mingisugust reaalset eelist. See ei muudaks ka kuidagi vaidlustatud käskkirja tervikuna õigusvastaseks. Seetõttu ringkonnakohus sellel küsimusel pikemalt ei peatu, sest see taotlus ei kuulu niikuinii rahuldamisele. Küll aga märgib ringkonnakohus, et narkootikumide müümises süüdi tunnistatud isik on eelduslikult käitunudki omakasu ajendil, mistõttu on raske näha selles konstateeringus valet.
9.Süüdimõistva kohtuotsuse kohta kaebaja poolt esitatud analüüsi jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Halduskohtumenetluses ei ole võimalik ümber hinnata isikule kriminaalkohtumenetluses omistatud kuriteo kvalifikatsiooni või muid karistusõiguslikult olulisi aspekte. See ei muudaks ka käesoleva vaidluse lõpptulemust.
10.Kaebaja väidab, et Viru Vangla kinnisest vangla osast ei lasta kinnipeetavaid üldse VangS § 32 alusel lühiajalisele väljasõidule ning palub selles osas põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolli algatamist. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kaebaja saab halduskohtumenetluses kaitsta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 järgi üksnes enda subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei oma küsimus, kuidas lahendatakse lühiajalise väljasõidu küsimusi teiste kinnipeetavate puhul, käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Igal kinnipeetaval on keeldumise korral endal õigus kohtusse pöörduda. Taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolli algatamiseks jääb läbi vaatamata. Põhiseaduse § 15 lg 2 ja § 152 järgi saab põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolli algatada üksnes õigustloova akti, st nt seaduse suhtes. Käesoleval juhul ei näe ringkonnakohus vähimatki alust kahelda VangS § 32, mis annab kinnipeetavatele õiguse lühiajaliseks väljasõiduks, põhiseaduspärasuses. Neid argumente ei esita tegelikult ka kaebaja. Kaebajast on võimalik aru saada, et ta peab õigusvastaseks hoopis vangla praktikat selle lühiajaliste väljasõitude õiguse andmisel. Selles osas ei saa aga algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet, kuna halduspraktika ei ole õigustloov akt. Nagu öeldud saab iga kinnipeetav ise oma õigusi kaitsta, kui ta leiab, et tema taotluse rahuldamisest on keeldutud õigusvastaselt. Nendel põhjustel jääb rahuldamata ka taotlus vanglalt lühiajaliste väljasõitude võimaldamise statistika väljanõudmiseks.
9.Kaebaja väidab, et tal ei oleks olnud aega lubamatute tehingute ettevalmistamiseks, kuna väljasõidu toimumist soovis ta juba 4.-5. juunil ning taotluse esitas 3. juunil. Võimalik, et kaebajal ei oleks sellises situatsioonis olnud aega mingeid konkreetseid tehinguid ette valmistada. Teisalt ei saa seda ka täielikult välistada, sest kohtul puudub teadmine sellest, milliseid sidemeid kaebaja omab või milliseid tehinguid või tegevusi ta ette võib valmistada. Kindel on aga see, et lühiajaline väljasõit avab kinnipeetavale teoreetilise võimaluse uute kuritegelike sidemete loomiseks või vanade kuritegelike sidemete uuendamiseks, mis omakorda võib tulevikus viia
kuritegude reaalse sooritamiseni. Selline risk sõltub eeskätt konkreetse kinnipeetava isikust ning temaga seotud andmetest. Põhjendatud on, et vangla hoiab sellise riski võimalikult madala ja keeldub vajadusel seetõttu lühiajalise väljasõidu võimaldamisest.
10.Käeraudade kohaldamine ei ole ainult põgenemist takistav abinõu, vaid see aitab tõhusamalt kontrollida kinnipeetava tegevust väljaspool vanglat tervikuna. Nagu eelnevalt märgitud, soovis vangla vältida kaebaja puhul eeskätt kuritegeliku käitumise riski. Käeraudade kohaldamine koos saatjaga olnuks selle riski vähendamiseks sobiv abinõu. Seetõttu ei ole siinkohal ainumäärav see, et kaebaja puhul oli nenditud põgenemisohu puudumist.
11.Kaebaja väidab, et ta on olnud varasemalt kümme korda väljaspool vanglat. Ringkonnakohus möönab, et iseenesest võiks see olla üks kaalutlus, mis räägib kaebaja kasuks. Teisalt ei saa kohus sekkuda kaalutlusotsuse teostamisse sellisel viisil, et hakata argumentide kaalukust haldusorgani asemel ümber hindama. Asjaolust, et vastustaja sellest hoolimata kaebajale lühiajalist väljasõitu ei võimaldanud, järeldub, et vastustaja pidas kaalukamateks neid argumente, mis rääkisid kaebaja lühiajalisele väljasõidule lubamise vastu. Teadmata on ka nende teiste lühiajaliste väljasõitudega seotud asjaolud (kestvus, sihtpunkt jne).
12.Käesoleva vaidluse lahendamisel on ringkonnakohtu arvates vajalik rõhutada ka järgmist. Kaebajale pakuti võimaldamist osaleda isa matustel lühiajalise väljaviimise raames koos käeraudade paigaldamisega. Seega on kaebajale tegelikult antud võimalus matustel osalemiseks. Kaebajale ei sobinud lihtsalt matustele osalemise viis. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et see oli kaebaja valik. Selline lahendus oleks olnud igati mõistlik ja proportsionaalne kompromisslahendus mõlema osapoole jaoks, sest kaebaja oleks saanud osaleda matustel ning samal ajal oleks vangla saanud viia miinimumini riski, et kaebaja käitub väljaspool vanglat kuritegelikul viisil. Kaebaja väidab, et see oleks olnud tema väärikust alandav. Samas ei soovi kaebaja aktsepteerida seda, et ta ongi raske kuriteo eest vanglakaristust kandev isik, kelle liikumine väljaspool vanglat on äärmiselt piiratud. Käeraudade kohaldamine kaebaja suhtes tulenenuks tema kinnipeetava staatusest ning poleks olnud seega õigusvastane ega vastavalt ka väärikust alandav. On usutav, et kaebaja staatus kinnipeetavana on tema lähisugulastele niigi teada, arvestades muuhulgas ka seda, et kaebajaga seotud kriminaalmenetlust on kajastatud ka meedias.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 alusel jääb apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kaebaja enda kanda.
14.Apellatsioonkaebusega koos esitatud dokumendid – tunnistaja ülekuulamise protokoll ja Viru Vangla käskkiri kolmandale isikule lühiajalisest väljasõidust keeldumiseks – tuleb kaebajale tagastada, kuna need ei oma asja lahendamisel eeltoodud põhjendustel tähtsust.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.