Korrakaitse › Vanglad

ning andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjades sätestatud andmed ja dokumendid. Lähtudes vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 27 lg 1, hoitakse isiklikus toimikus kinnipeetava isikudokumente, kohtudokumente ja tema karistuse täideviimist kajastavaid dokumente. VSkE § 28 lg 2 p 1, 2 alusel on isikliku toimiku esimeses osas jõustunud kohtuotsus ja teatis kohtuotsuse jõustumise kohta. Kinnipeetav on süüdi tunnistatud Helsingi Ringkonnakohtu 6. koja poolt ning nimetatud otsuse jättis jõusse ka Helsingi Apellatsioonikohus 09.04.2014 otsusega. Vastavalt VSkE § 28 lg 2 on nimetatud soomekeelsed kohtuotsused kinnipeetava isiklikus toimikus olemas koos eestikeelsete kokkuvõtetega. Vangla märgib, et ühestki kehtivast õigusaktist ei tulene vanglale kohustust lisada kinnipeetava isiklikku toimikusse välisriigi tehtud võõrkeelse kohtulahendi osalist või terviklikku tõlget. Kinnipeetava isiklikus toimikus on nii soomekeelsed kohtulahendid kui ka nende eestikeelsed kokkuvõtted. Kohtulahendite eestikeelsed kokkuvõtted omasid olulist tähtust kinnipeetava karistuse täimise jätkamiseks Eesti Vabariigis ning kõikide kohtulahendite terviklik tõlkimine ei ole käesoleval ajal otstarbekas. Vajaduse tekkimisel on võimalik tutvuda toimikus olevate soomekeelsete kohtulahenditega. Vanglale jääb ebaselgeks, millisel määral ja kuidas on kohtulahendite eestikeelsed kokkuvõtted kahjustanud kinnipeetava iseloomustamist eluliselt olulistes hinnangutes. Vastavalt Viru Vangla asjaajamiskorra alapunktile 5.6.4 on pöördumise menetlemiseks aega 30 kalendripäeva.

eelkõige isa-lapse suhet oma tütrega ja vabanemiseks ette valmistuda nii, nagu on kinnipeetav seda kirjeldanud väite nr 6-12/137-1 lisalehtedel 1-4, sest kinnisest vanglast ei võimaldata taasühiskonnastamiseks vajalikke väljasõite. Tunnistada Viru Vangla ametlikuks seisukohaks või lükata ümber inspektor-kontaktisik M. S väide, et „avalikkus ei mõistaks, kui minusugune inimene (C. E. S ), kes on sooritanud sellise kuriteo, pääseks avavanglasse“, et taotleja saaks Viru Vanglale selle avaliku arvamuse hankida. Eluliselt oluline oli kaebajale osaleda väärikalt oma isa matustel. Matusele mittelubamist põhjendas vangla sellega, et C. E. S toime pandud kuriteo laad ei tekita vanglas kindlustunnet, et väljasõidule lubades kinnipeetav kuritegelikult ei käitu ja kirjeldas käskkirjas nr 6-1/468 süüdistuse lehekülge 6 (108). Vaideotsuses nr 612/151-3 kirjeldatakse vaides nõutud tõestamise asemel põhjalikumalt antud lehekülge 6 (108) ja kinnitatakse Viru Vangla direktori allkirjaga, et võib kindlalt väita, et tegu on C. E. S suhtes 28.06.2013 Soome Vabariigi Helsinki ringkonnakohtu poolt tehtud süüdimõistva kohtuotsusega. Kui Viru Vangla kantselei ei peaks piisavaks kohtuotsuste valikulist kajastust ja ametnikud, kes peaksid suhtlema kinnipeetavatega, lähtuksid oma töös eesmärgist aidata õiguskuulekale teele asunud ja muutumissoovi üles näidanud isikute toetamisest selleks, et neil säiliks lootus naasta vabadusse täisväärtusliku ühiskonnaliikmena, siis teataks, et antud leheküljelt 6 (108) leitud ja C. E. S iseloomustamiseks kasutusele võetud väited süüdistusest jäeti kohtus rahuldamata järgnevalt: „Püvi ütlusest nähtub aga see-eest, et ta oli saanud juhtnöörid 10 kg ära peitmiseks ja selle partii hilisemaks ümbertõstmiseks mitte Smithi, vaid ühe teise inimese käest. Selle koha pealt, kus teokirjelduses väidetakse, et Smith on need juhtnöörid edasi andnud, tuleb jätta süüdistus rahuldamata“. Vaieldavas asjas ei toimu kohtumenetlust ega ole jõustunud kohtuotsust. Kohtuvaidlus toimub viidatud vaideotsuse nr 6-12/151-3 osas Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumajas. Kohtuasja nr on 3-16-1561. Kohtuvaidlus toimub viidatud vaidele nr 6-12/137-1 tehtud vaideotsuse osas Tartu halduskohtus Jõhvi kohtumajas. Kohtuasja nr on 3-16-1526.

puudub vaidlus soomekeelse kohtuotsuse õiguspärasuse ning jõustumise üle. Kohtuotsuse tõlge sisaldab otsuse resolutiivosa tõlget. Kohtuotsuse tõlgitud osast nähtub, milliste kuritegude toime panemise eest on kaebaja süüdi mõistetud ning milline karistus määratud. Eelnevast tulenevalt on vangla seisukohal, et kuivõrd kehtiv õigus ei näe ette täiemahulise välisriigi kohtuotsuse tõlke lisamist kinnipeetava isiklikku toimikusse ning kaebaja isiklik toimik sisaldab originaalkohtuotsust ning selle tõlget kaebaja karistamise osas, on vangla kantselei spetsialisti poolt õigesti keeldutud kaebaja isiklikku toimikusse täiendavate dokumentide lisamisest. Vaides esitatud põhjendused ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Vangla selgitab, et kui kaebaja leiab, et vangla poolt karistuse täideviimise ajal teostatavate toimingute läbiviimiseks või haldusaktide andmiseks on vajalik täiendavate tõendite uurimine, siis on asjakohasel juhul kaebajal võimalik vastavad tõendid konkreetses menetluses esitada. Muuhulgas võib selliseks tõendiks olla kohtuotsuse tõlke selline osa, mis ei sisaldu kinnipeetava isiklikus toimikus. Sellest tulenevalt ei riku asjaolu, et kaebaja isiklikus toimikus ei ole kohtuotsuse terviklikku tõlget ka kinnipeetava õigusi. Kaebaja esitatud vaidest saab järeldada, et kaebajal on kohtuotsuse tõlge ka olemas.

C. E. S

isiklikku toimikusse kinnipidamise aluseks olevate soomekeelsete kohtuotsuste tõlked eesti keelde või alternatiivselt lahendada uuesti C. E. S isikliku toimiku korrastamise taotlus. Kaebus on kokkuvõtlikult järgmine: Vangistusseaduses ja selle alusel ette nähtud haldusmenetluse keel on eesti keel. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 20 lg 2 kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse (KeeleS) § 8 lg 1 kohaselt on igaühel õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele riigiasutustes. KeeleS § 9 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Vangistusseadus ei sisalda haldusmenetluse keele osas mistahes eriregulatsiooni haldusmenetluse seaduse suhtes. Seetõttu kehtib ka vangistusseaduses ja selle alusel aset leidvas haldusmenetluses põhimõte, et menetluskeeleks on eesti keel, v.a. keeleseaduses sätestatud erijuhud (nt vähemusrahvuse keele kasutamise õigus, püsielanike keele kasutamise õigus, võõrkeeles asjaajamise tingimused). Kaebaja hinnangul ei ole vangistusseaduse alusel aset leidvas haldusmenetluses ja asjaajamises asjakohased vastustaja viidatud kriminaalmenetluse seadustiku sätted (KrMS § 48917 ja § 508), kuivõrd need ei reguleeri haldusmenetlust ja asjaajamist vangistusseaduse alusel. Kinnipeetava isikliku toimiku avamine/komplekteerimine, kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine ja kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamine on käsitletavad ka asjaajamisena riigiasutuses KeeleS § 8 lg 1 tähenduses. Seetõttu laieneb ka kinnipeetava isikliku toimiku avamise/komplekteerimise, kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise ja kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise menetlustele ja nendega seonduvale asjaajamisele HMS § 20 lg-st 1 ja KeeleS § 8 lg-st 1 tulenev põhimõte, et

menetluskeeleks ja asjaajamiskeeleks on eesti keel. Antud juhtumi asjaoludel ühtegi keeleseaduses sätestatud alust võõrkeele kasutamiseks ei esinenud, mistõttu puudus alus võõrkeelse menetluse ja asjaajamise rakendamiseks. KeeleS § 12 lg 1 kohaselt kui riigiasutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, v.a. §-s 9 sätestatud juhul. Antud juhul KeeleS §-s 9 sätestatud asjaolusid ei esinenud. Seetõttu saanuks vastustaja olukorras, kus vastustaja ise ei saanud või ei soovinud kaebaja kinnipidamise alust puudutavaid dokumente tõlkida, nõuda nende tõlgete esitamist isikult, kes vastavad dokumendid vastustajale esitas. Olukorras, kus vastustaja seda ei teinud, lasub kohustus tagada (järgnenud) haldusmenetluse ja asjaajamise, sealhulgas kinnipeetava isikliku toimiku avamise/komplekteerimise, kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise ja kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise, läbiviimine eesti keeles (sealhulgas vajadusel dokumentide tõlkimine) HMS §-st 20 ja KeeleS §-st 8 tulenevalt (aga ka HMS §-st 6 tulenevast uurimispõhimõttest tulenevalt) vastustajal. Vangistusseadusest ja selle rakendusaktidest nähtub, et kinnipeetava isikliku toimiku sisu, kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine ja kinnipeetava individuaalse täitmiskava sisu mõjutavad otseselt kinnipeetavate õigusi. Justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg-test 1 ja 2 nähtuvalt baseerub kinnipeetava kriminogeensete riskide hinnang kinnipeetava kohta käivatel andmetel (praktikas esmajoones kinnipeetava isikliku toimiku materjalid) ja riskihindamiseks kogutud täiendaval teabel ning on omakorda kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise aluseks. Seega mõjutab kinnipeetava isikliku toimiku sisu (ja selle arusaadavus vangla ametnike ja töötajate, aga ka kinnipeetava enese jaoks) otseselt kinnipeetava kriminogeensete riskide hinnangu kujunemist, mis omakorda aga mõjutab otseselt kinnipeetava individuaalse täitmiskava sisu kujunemist. Nii kriminogeensete riskide hinnang kui individuaalse täitmiskava sisu omakorda mõjutavad mitmeid muid kinnipeetavaid puudutavate otsuste kujunemist. Olukorras, kus ülioluline osa kinnipeetava isikliku toimiku sisust – kinnipidamise alust puudutavad dokumendid – ei ole eestikeelsed, puudub mistahes garantii, et vangla ametnikud ja töötajad kinnipeetava kriminogeenseid riske hinnates, kinnipeetava individuaalset täitmiskava koostades ning mistahes nendel põhinevaid otsuseid langetades kõigist kinnipeetava tegu, isikut ja ohtlikkust puudutavatest asjaoludest (õigesti) aru saavad. Kaebajal puudub mistahes ülevaade sellest, kas ja kuivõrd Viru Vangla ametnikud ja töötajad soome keelest aru saavad ja kuivõrd nad saaksid aru näiteks mõnes muus eestlastele vähemtuttavas keeles dokumentidest (nt rootsi, taani, hollandi, slovakkia või muus Euroopas vähemlevinud keeles dokumentidest, kui mõne kinnipeetava puhul peaksid tema kinnipidamise aluseks olevad dokumendid olema nendes keeltes). Eestikeelsete tõlgete puudumine ohustab seega otseselt läbiviidava haldusmenetluse õiguspärasust. Kaebaja on taotluses ja vaides selgitanud, et kaebaja puhul on kinnipidamise alust puudutavate dokumentide adekvaatsete tõlgete puudumine päädinud minetustega kaebaja kriminogeensete riskide hindamisel, sellel põhineva individuaalse täitmiskava koostamisel ja selle uuendamisel ning kaebaja taotluste lahendamisel. Kaebaja täpsustab, et vastustaja on kaebaja kriminogeensete riskide hindamisel ja kaebajale hinnangu „kõrgohtlik“ omistamisel ebaõigesti tuginenud kaebajat puudutavas kohtuotsuses refereeritud süüdistuskokkuvõttes kajastatud asjaoludele, mis ei leidnud kohutus tõendamist. See on päädinud kaebaja avavanglasse paigutamise võimatusega Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 ja kaebaja suhtes 07.03.2016 koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt ning kaebaja taotluste talle lühiajaliste väljasõitude võimaldamiseks (osalemiseks kaebaja isa matustel, ehitajatega suhtlemiseks ja kaebaja

ristilastega suhete säilitamiseks, oma õe ja ristilaste külastamiseks, et suhelda Skype’i vahendusel oma Uus-Meremaal elava tütrega isa ja tütre suhete säilitamise eesmärgil) rahuldamata jätmisega. Kui kohus peab vajalikuks vastavate tõendite esitamist, palub kaebaja nõuda need välja vastustajalt või anda kaebajale võimalus nende esitamiseks. Kui kinnipeetav ise kinnipidamise alust puudutavate dokumentide keelest aru ei saa, ei pruugi ta märgata ka seda, kui vangla ametnikud või töötajad nendest dokumentidest (õigesti) aru ei saa, ega osata vastavatele minetustele tähelepanu juhtida. Teisisõnu võib võõrkeelte kasutamine menetluses ja asjaajamises pärssida ka kinnipeetava võimalusi oma õigusi adekvaatselt kaitsta. Kaebaja rõhutab, et mistahes eestikeelsed kokkuvõtted kinnipidamise alust puudutavatest dokumentidest ei ole haldusmenetluse ja asjaajamise keelenõude täitmiseks piisavad ega adekvaatsed. Teadmata isiku koostatud osalise/valikulise tõlke puhul puudub mistahes kindlus, et tõlgitud kinnipidamise alust puudutavate dokumentide osad on tõlgitud korrektselt, ning et vastavad osalised/valikulised tõlked annavad piisavas ulatuses ja adekvaatselt edasi kogu kinnipidamise alust puudutava dokumendi sisu, mis haldusmenetluses tähtsust omab. Kaebaja hinnangul johtub ülalkäsitletud vangistusseaduse, haldusmenetluse seaduse ja keeleseaduse sätetest, et haldusmenetluse ja asjaajamise korraldamise eest eesti keeles vastutab haldusorgan, ning et antud juhul on kinnipidamise alust puudutavate dokumentide tõlgete olemasolu tagamine vastustaja kohustus. Seetõttu on ka ekslik vastustaja arvamus, et kui kinnipeetav peab kinnipidamise alust puudutavate dokumentide tõlkeid vajalikuks, peaks nende nõutamise ja vanglale esitamise eest hea seisma kinnipeetav ise. Kaebaja hinnangul ei ole õige ega õiglane teha kinnipeetava ülesandeks tõlgete esitamist dokumentidest, mida kinnipeetav ise ei ole haldusmenetluse ja asjaajamise raames esitanud. Kaebaja hinnangul võib see kohustus ülemäärane olla isegi nende dokumentide puhul, mida kinnipeetav tõesti ise oma taotluste, vaiete ja muude tahteavalduste põhjendamiseks esitada soovib, arvestades seda, kuivõrd piiratud on kinnipeetavate õigused vangistusseadusest ja selle rakendusaktidest tulenevalt ning kuivõrd keeruline on seetõttu kinnipeetavate jaoks võõrkeelsete dokumentide tõlgete korraldamine. Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et vastustaja on taotluse lahendamisel ja vaideotsuses materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning selle tulemusel ebaõigesti leidnud, et vastustajal puudub kohustus tagada kaebaja isiklikus toimikus kaebaja kinnipidamise alust puudutavate dokumentide, täpsemalt kaebaja kinnipidamise aluseks olevate kohtulahendite, tõlgete olemasolu. Selle tulemusel on vastustaja keeldumine Taotluse rahuldamisest (Vastus) ja Vaideotsus õigusvastased.

koda) 28.06.2013 otsuse alusel, mis apellatsiooniastmes jäi muutmata. Kaebaja loovutati KrMS § 492 lg 3 järgi Soome Vabariigile kohtupidamiseks tingimusel, et võimalik mõistetav karistus tuleb tal kanda Eesti Vabariigis. Selle alusel edastas Soome Vabariigi RISE kriminaalkaristuse talitus Eesti Vabariigile 28.11.2014 teatise nr 35/425/2014 kaebaja Eesti Vabariigile taasväljaandmise kohta (teatis asub käesolevale vastusele lisatud kohtuotsuste tõlgete faili juures). Eesti Vabariigile edastati Soome Vabariigi kohtute otsused ning üleantavaid puudutava kohtuotsuste osa tõlge (lisatud käesolevale vastusele). Vastustaja on seisukohal, et kaebus on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb eelnevas haldus-ja vaidemenetluses väljendatud seisukohtadele ka kohtumenetluses, paludes kohtul vastavaid põhjendusi järgida. Vastuseks kaebusele märgib vastustaja täiendavalt järgmist. Karistusena mõistetud vangistus pööratakse mh VangS § 13 järgi täitmisele jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse alusel. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tõlgendab ekslikult KeeleS § 12 lg-t 1, omistades antud sättele põhjendamatult ainumõju erinevate haldusorganite vahelises suhtluses. Vastustaja on seisukohal, et viidatud normi eesmärgiks on eeskätt kaitsta Eesti kodanike ja elanike õigust suhelda riigiasutustega eesti keeles. Antud säte ei välista, et erinevad asutused, sh Eesti Vabariigi ametiasutused suhtluses välisriigiga, kasutavad suhtluseks võõrkeelt. Eesti keele rolli asutuste asjaajamiskeelena määrab eeskätt põhiseaduse (PS) § 52 ning haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 20. Ei saa tähelepanuta jätta, et viidatud paragrahvi teine lõige teeb reservatsiooni, lubades seaduses sätestatud juhul asjaajamises kasutada ka võrkeelt. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul on asjakohaseks seaduseks KrMS. Vastustaja kordab siinkohal oma 08.09.2016 vaideotsuse 6-12/204-2 punktis 6 välja toodud viidet KrMS §-le 48917 Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö kohta, mis sätestab sõnaselgelt, et loovutamismenetluses kohtuotsuseid ei tõlgita. Seega on sätestab KrMS õigusliku erandi PS §-s 52 ja HMS §-s 20 sätestatudeesti keelsest asjaajamisest. Vastavalt 14.09.2003 vastu Võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse §-le 3 on Eesti õiguse allikaks ka Euroopa Liidu õigus. Soome Vabariik ja Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liikmesriigid. Euroopa Nõukogu 27.11.2008 raamotsuse 2008/909/JSK „vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil“ artikkel 23 sätestab keele kasutuse loovutamismenetluses. Viidatud artikli p 2 sätestab sarnaselt KrMS §-le 48917, et täidetava kohtuotsuse tõlge ei ole loovutamismenetluses üldjuhul nõutav, välja arvatud artikli p-s 3 sätestatud erisused. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul selliseid erisusi ei esine. Eespool viidatud RISE kriminaalkaristuse 28.11.2014 teatisest ning kaebaja kohta tehtud osalisest Soome kohtuotsuste tõlkest nähtub üheselt, millise süüteo eest kaebaja on süüdi mõistetud ning milline karistus kaebajale on määratud. Vastustaja on seisukohal, et teises Euroopa Liidus tehtud kohtuotsuse tõlke lisamise kohustus vanglas peetavasse kinnipeetava isiklikku toimikusse ei tulene ka VangS §-st 17 ega selle lõikest 2. Vastustaja on seisukohal, et käesoleva kaebuse seisukohalt on irrelevantsed kaebuse punktis 3.4 (pealkirjastatud – „Kinnipeetava isikliku toimiku avamise/komplekteerimise, kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise ja kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise menetluste läbiviimine ja vastava asjaajamise teostamine eesti keeles on vajalik kinnipeetavate õiguste kaitse tagamiseks“) ja selle punkti alapunktides kirjeldatud hüpoteetilised seisukohad. Käesolevas vaidluses ei ole kaebaja individuaalne täitmiskava ning selle aluseks olev riskihindamine kaebuse esemeks. Eelnevast tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kinnipeetava kaebus on põhjendamatu, kuna kaebaja nõudel puudub kehtiv õiguslik

alus. Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

süüdistuskokkuvõttes esitatust, on hinnang kaebaja ohtlikkusele olulise kaalutlusveaga. Kaebajale teadaolevalt pärast kaebaja poolt ITK suhtes vaide esitamist 10.08.2016 konsulteeris inspektor-kontaktisik M. S Viru Vangla juristi Agu Rilloga, kes väitis, et kuna kaebaja on süüdi mõistetud grupiviisilises narkokuriteos suure rahalise kasu eesmärgil ja välisriigis, on kõik kolm kriteeriumit tema kõrgohtlikuks tunnistamiseks täidetud. Kaebaja eeldab, et nende asjaolude osas vastustajaga vaidlust ei ole. 21.10.2016 esitas kaebaja vastustajale teabenõude, milles palus väljastada teave, millest nähtub, et kaebaja on grupiviisilises narkokuriteos süüdi mõistetud organiseeritud rühmituse liikmena, milline oli kaebaja kriminaalne tulu seoses toimepandud kuriteoga ning millisest summast algab suur rahaline kasu Eestis kehtivates seadustes (Lisa 1 – 21.10.2016 teabenõue). 27.10.2016 vastuses teabenõudele nr 6-13/30581-2 „Teabenõudele vastamine“ (Lisa 2 – 27.10.2016 vastus teabenõudele) märkis vastustaja, et: kaebajat süüdi mõistvast kohtuotsusest nähtub, et kaebaja osas välja selgitatud teod ei ole piisavad tõendamaks, et kaebaja tegutses organiseeritud grupeeringu liikmena; kohtuotsuste eestikeelsest tõlkest ei nähtu kuriteo käigus kaebaja poolt saadud tulu suurus; ning et „suur varaline kasu“ on karistusõiguslikus mõttes määratlemata õigusmõiste. Riigikohtu 25.09.2008 otsuse nr 3-1-1-44-08 kohaselt sellega majanduslikus mõttes lähedane mõiste „suur varaline kahju“ on aga karistusseadustikus täpselt defineeritud, võimaldades analoogilist käsitlust ka mõiste „suur varaline kasu“ sisustamisel Karistusseadustiku § 121 p-i 2 kohaselt on suur varaline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. 27.10.2016 teabenõude vastuse kaebajale kättetoimetamisel näitas kaebaja inspektor-kontaktisik Mikk Saarele Soome 1. astme kohtu otsuse lehekülgi, mille tõlge vastustaja esitatud eestikeelsest kokkuvõttest ja seega ka kaebaja isiklikust toimikust puudub, ent millest nähtub selgelt, et kaebaja ja tema kaassüüdistatava (Eklund) ühine kriminaaltulu oli vaid 10 000 eurot ehk tunduvalt alla 40 000 euro (vt 14.11.2016 kaebuse vastuse lisa 1, lk 70-71) ning nõudis uut riskihindamist. Kaebaja eeldab, et nende asjaolude osas vastustajaga vaidlust ei ole. 11.11.2016 teavitas inspektor-kontaktisik Mikk Saar kaebajat, et riskitase püsib kõrgohtlik ja vahet ei ole, kas kaebaja on süüdi mõistetud grupis suure rahalise kasu eesmärgil või mitte, sest kohtuotsuse järgi suhtles kaebaja ikkagi mitme isikuga. Kaebaja eeldab, et ka nende asjaolude osas vastustajaga vaidlust ei ole. Ülaltoodud asjaolud kinnitavad, et kaebaja hindamisel kõrgohtlikuks on lähtutud asjassepuutumatutest asjaoludest (süüdistuskokkuvõttes sisalduvad asjaolud, mis ei leidnud kohtus tõendamist) ning jäetud olulised asjaolud arvesse võtmata (asjaolu, et kaebajat ei mõistetud süüdi organiseeritud grupeeringu liikmena ning kohtu tuvastatud kriminaalse tulu suurus). Seetõttu põhineb kaebaja ohtlikkuse suhtes langetatud otsus uurimispõhimõtte rikkumisel ning on kaalutlusvigadega, mis tulenevad otseselt kaebaja isiklikus toimikus olevate kohtuotsuste eestikeelse kokkuvõtte ebaadekvaatsusest. Kahetsusväärselt ei ole vastustaja uurimispõhimõtte rikkumisest ja kaalutlusvigadest arusaamise järel soostunud uut riskihindamist läbi viima, vaid on asunud hinnangut kaebaja ohtlikkusele õigustama asjaoluga, et kaebaja on sellegipoolest suhelnud mitme isikuga. Kaebajale jääb mõistagi arusaamatuks, kuidas vastav asjaolu toob kaasa ohuhinnangu „kõrgohtlik“. Vastustaja esitatud eestikeelse kokkuvõtte ebaadekvaatsust demonstreerib ka valetõlge Soome 1. astme kohtuotsuse osas „Lõppjäreldus“ lk-l 67(104) paiknevast tekstist „Kun otetaan huomioon rikoksen kohteena olevan huumausaineen määrästä ja laadusta ilmeneva huomattava vahingollisuus ja vaarallisuus, Smithille mitattavan vankeusrangaistuksen tulisi lähtökohtaisesti lähestyä lain säätämää enimmaisrangaistusta.“. Nimetatud tekst on tõlgitud kujul „Kui võtta arvesse narkootikumide kogusest ja iseloomust tulenevat märkimisväärset kahju ja ohtlikkust ning tegevuse järjepidevust ja ettekavatsetust,

peab Smithile mõistetava liitvangistuse pikkus põhimõtteliselt olema lähedane seaduses sätestatud karistuse ülemäärale“. Seejuures ei sisalda kohtuotsuse originaaltekst sõnagi tegevuse järjepidevuse ja ettekavatsetuse kohta ja kaebajale ei mõistetud liitvangistust. Eeltoodud teksti võrdlusest Soome 1. astme kohtuotsuse lküljel 67(104) paikneva eelmise lõigu tekstiga nähtub, et tõlkeviga tuleneb asjaolust, et tõlkija on teksti tõlkimise asemel kasutanud eelmise lõigu teksti tõlget, märkamata, et tekstid erinevad. See tõlkeviga ei pruugi olla ainus ning võib olla mõjutanud vastustaja poolt kaebaja ohtlikkusele antud hinnanguid. 21.07.2016 vaideotsusest nr 612/151-3 (Lisa 3 – 21.07.2016 vaideotsus) nähtub, et kaebaja taotlus võimaldada talle lühiajalist väljasõitu osalemiseks isa matusel ja taotluse rahuldamata jätmisele järgnenud vaie jäid rahuldamata samuti tuginedes erinevatele väidetele, mis tuginesid Soome 1. astme kohtuotsuses refereeritud süüdistuskokkuvõttele (vt 14.11.2016 vastuse lisa 1, leheküljed 6 (104) ja 7 (104) ja lisa 3 nende tõlgete osas). Enamus nimetatud asjaoludest aga kohtus tõendamist ei leidnud (vt 14.11.2016 vastuse lisa 1, lk 60 ja lisa 3 selle tõlke osas). Seetõttu on kaebaja isikliku toimiku puudulikkus, esmajoones Soome kohtute otsuste tõlgete puudumine, otseselt päädinud kaebaja õiguste rikkumisega ka kaebaja taotluste lahendamisel. Samuti esitas kaebaja esindaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 2500,24 eurot.

on õiguspärane või mitte. Vaideotsuse iseseisev vaidlustamine oleks võimalik vaid juhul, kui see rikuks kaebaja õiguseid (mida antud juhul kohus ei näe), kuid millel peatub kohus hiljem.

paigutada ja vaidlustada vastavaid vangla toiminguid, mis seisnevad mingite dokumentide toimikusse lisamises või sealt eemaldamises. Seda enam ei saa ka kohus hinnata vangla kaalutlusõigust sisuliselt.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.