Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2018, Tallinn Haldusasja number
3-18-454
Haldusasi E.L. esialgse õiguskaitse taotlus
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Viru vangla direktori 23.01.2018 käskkirjaga nr 3-2/3-1 vanemkriminaalhooldusametnik E.L. suhtes distsiplinaarmenetlus.
algatati
kolmanda
üksuse
20.02.2018 on koostatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõte nr 3-6/2-1, milles on tehtud ettepanek karistada E.L.t Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 70 p 3 alusel teenistusest vabastamisega. 02.03.2018 sai Tallinna Halduskohus E.L. esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse esitaja soovib, et kohus peataks Viru vangla poolt E.L. suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse nr 3-6/2-1 täitmise.
HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi ( lg 3).
Riigikohus on 21.12.2001 määruses asjas nr 3-3-1-67-01 märkinud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. HKMS § 249 lg 5 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse piiratud informatsiooni tingimustes ning kiireloomulisena (HKMS § 252 lg 1). HKMS § 251 lg 1 näeb ette, et esialgse õiguskaitse määrusega võib kohus peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise (p 1); keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise (2). Seega saab esialgset õiguskaitset taotleda kaebuse eseme suhtes. Antud juhul on E.L. esitanud kohtule üksnes esialgse õiguskaitse taotluse, kusjuures puudub põhivaidlus, mille raames esialgselt õiguskaitset saaks taotleda. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohaselt on kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise tähtajaks 06.03.2018. Kohus selgitab, et distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte puhul ei ole tegemist haldusaktiga Haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seega ei ole võimalik halduskohtus seda eraldiseisvalt vaidlustada ega taotleda esialgse õiguskaitse korras selle täitmise peatamist. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Samuti ei ole distsiplinaarmenetluse kokkuvõte siduv distsiplinaarkaristuse määramisel. Distsiplinaarkaristuse kokkuvõte ei muuda isiku õigusi. Kaebaja õigusi võib riivata distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri, mille vaidlustamine kohtus on lubatud, kuid mida hetkel veel antud ei ole, seega on kaebaja kohtusse pöördumine esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ennatlik. Samuti ei ole enne karistuse määramist võimalik kohtu kaudu saavutada kergema karistuse määramist, mida kaebaja on taotluses oma eesmärgina nimetanud. Kuna asjast ei nähtu ka seda, et taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks oleks esitatud vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2), samuti puudub põhivaidlus, mille raames oleks esialgset õiguskaitset võimalik taotleda, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused täidetud. Samuti ei ole kohtule teada muid põhjuseid, millest nähtuks, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik oleks. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta (HKMS § 253 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.