Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.02.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1835
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.06.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.03.2018. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).
3-16-1835
Tallinna Vangla jättis 06.09.2016 vastusega nr 5-37/16/141-2 XX taotluse rahuldamata.
3-16-1835 temperatuuril. Kinnipeetavate ja vahistatute toitlustamine tuleb nõuetekohaselt korraldada vanglal (vangistusseaduse (VangS) § 47) ning täiendavate toiduainete soetamise vajadus vangistuses viibivatel isikutel puudub. VangS § 48 lg 1 alusel on kinnipeetavatel ja vahistatutel õigus osta vangla poest oma raha eest toiduaineid. Sellise õiguse võimaldamisega ei ole vanglale aga pandud kohustust tagada kinnipeetavale või vahistatule toiduainete säilitamise võimalused. Seega peab kinni peetav isik arvestama toiduainete tellimisel asjaoluga, et vanglas puudub võimalus kergesti riknevate toiduainete säilitamiseks ja need tuleb ära tarbida väga lühikese aja jooksul. 2) Kaebajal oli võimalik distsipliinirikkumistest hoidudes vältida tellitud toiduainete riknemist. Vanglas viibival isikul tuleb distsipliini rikkudes arvestada, et talle võidakse karistuseks määrata kartserikaristus, mille kandmise ajal ei ole tal võimalik kambris hoida isiklikke toiduaineid. Toiduainete riknemine on praegusel juhul tingitud sellest, et kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo, mille eest võidi määrata ja ka määrati kartserikaristus. Kaebaja pani korrarikkumise toime 24.05.2016 ning samal päeval koostati rikkumise kohta ettekanne. Seega võis kaebaja juba tellimuse esitamisel arvestada, et teda võidakse distsiplinaarkorras karistada. Vastustaja tegevuse ja kaebajale kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. 3) Kaebajal oli võimalik kiiresti riknevad toiduained nende kättesaamise ja kartserisse paigutamise vahele jäänud aja jooksul ära tarbida. Pole tõenäoline, et toatemperatuuril säilivad piima- ja lihatooted oluliselt kauem kui kolm päeva. Samuti oli kaebajal võimalik veel 09.06.2016, kui teda teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest, tellimus tühistada. 4) Asjaolu, et VangS § 64 lg 41 sätestab distsiplinaarmenetluse toimetamise maksimaalseks ajaks ühe kuu, ei tähenda, et vangla ei või distsiplinaarmenetlust lõpetada kiiremini. VangS § 101 lg 2 kohaselt pööratakse ka eelvangistuse ajal distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Arvestades distsiplinaarkaristuse määramise eesmärki (hoida kinnipeetavat või vahistatut edaspidi rikkumisi toimepanemast), ei ole asjakohane kaebaja väide, et vangla oleks pidanud distsiplinaarkaristuse hiljem täitmisele pöörama. 5) Kaebajaga vesteldi 06.06.2016 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise teemal ja selgitati, et nende kohaldamisel jäävad isikule kätte vaid hügieenitarbed, ususümboolika ja riided. Seega oli kaebaja teadlik, et tal pole õigust omada isiklikke toiduaineid ning vangla poe tellimuse esitamisega põhjustas ta ise endale varalise kahju tekkimise. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-16-1835 3) Kaebaja teavitas vanglaametnikke kergesti rikneva toidu olemasolust, kuid vangla ei teinud midagi, et kahju tekkimist vältida. Ehkki elukambrites puuduvad külmkapid, on vangla toitlustusosakonnas need olemas. Kõige lihtsam oleks olnud pöörata distsiplinaarkaristus täitmisele mõned päevad hiljem. 4) Kaebaja distsipliinirikkumise ja toiduainete riknemise vahel puudub otsene seos. Kartserikaristuse määramine polnud kaebajale ettenähtav. Tegemist oli kaebaja esimese distsipliinirikkumisega vahi all viibimise ajal. Esmakordse rikkumise puhul on tavapärane piirduda vestluse või noomitusega.
3-16-1835 viibivad kinnipeetavad peavad oma isiklikest vahenditest toidu ostmisel arvestama sellega, et neil pole võimalik kiiresti riknevaid toiduaineid külmkapis hoida. Asjaolu, et vangla sööklahoones asuvad kinnipeetavate toitlustamiseks kasutatava toidu säilitamiseks mõeldud külmutusseadmed, ei tekita kaebajale õigust nõuda, et vangla paigutaks sinna tema isiklikud toiduained.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.