Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.02.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1835
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.06.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XX-le 27.11.2017 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud vangla poe tellimislehtede koopiad 9 lehel.
2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.06.2017 otsus muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.03.2018. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XX esitas Tallinna Vanglale taotluse varalise kahju hüvitamiseks seoses tema ostetud toiduainete riknemisega ajal, mil ta kandis kartserikaristust (17.06.–24.06.2016).
Tallinna Vangla jättis 06.09.2016 vastusega nr 5-37/16/141-2 XX taotluse rahuldamata.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 34,52 eurot (riknenud toiduainete väärtus). Kaebaja sai vangla poest tellimislehel nr 3386110 märgitud toiduained kätte 14.06.2016. 17.06.2016 paigutati kaebaja kartserisse ning temalt võeti ära poest tellitud toiduained. Kaebaja teavitas samal päeval tööl olnud vanglaametnikke ning paar päeva varem oma kontaktisikut, et tal on toatemperatuuril kiiresti riknevaid toiduaineid, mis tuleks tema kartserisse paigutamisel panna külmkappi. Kaebaja toiduaineid ei pandud külmikusse, vaid ladustati toatemperatuuriga ruumis. Seetõttu olid toiduained kaebaja kartserist naasmise ajaks riknenud. Arvestades, et distsiplinaarmenetlus algatati 09.06.2016 ning see võib kesta 30 päeva, ei olnud kaebajale toidukaupade tellimise ajal 08.06.2016 teada võimalik kartseris viibimise aeg. Kaebajal ei olnud tellitud toiduainete kättesaamise ja kartserisse paigutamise vahele jääva lühikese ajaga võimalik neid ära tarbida. Vangla oleks võinud kartserikaristuse kandmist edasi lükata.
4.Tallinna Vangla vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Vangla ei toiminud kaebaja toiduainete ladustamisel õigusvastaselt. Vanglaametnik kirjutas kaebaja distsipliinirikkumise kohta ettekande 24.05.2016 ning sellest teavitati kohe ka kaebajat. Samuti teavitati kaebajat 09.06.2016 distsiplinaarmenetluse alustamisest, kuid ta keeldus teavitust allkirjastamast ega soovinud selgitusi anda. Seega võis kaebaja juba enne toiduainete tellimist arvestada, et talle võidakse distsipliinirikkumise eest määrata kartserikaristus. Enne toiduainete kättesaamist oli kaebajal võimalik tellimus tühistada. Vangla sisekorraeeskirja § 60 lg-st 1 tulenevalt ei ole kinnipeetaval lubatud kartserikaristuse kandmise ajal kambris hoida isiklikke toiduaineid. Kaebajale oli tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte ning ta pidi olema teadlik, et ta ei saa isiklikke toiduaineid kartserikambris hoida. 2) Vangla eluosakondades ega vahialuste kambrites ei ole külmkappe. Vanglal pole kohustust kinnipeetavatele selliste seadmete kasutamist tagada. Kinnipeetav vastutab oma vahendite eest soetatud toiduainete säilimise eest ise. Kaebajal oli võimalik tellitud piima- ja lihatooted enne kartserisse paigutamist ära tarvitada. 3) Kaebajale kohaldati vangla 07.06.2016 käskkirja nr 5-1/1061 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, millest tulenevalt ei oleks kaebajal tohtinud juba alates 06.06.2016 olla kambris isiklikke esemed, sh toiduaineid. Seetõttu võeti 27.06.2016 isiklikud toiduained kaebajalt ära. Asjaolu, et vanglaametnikud olid oma teenistuskohustuste täitmisel algselt lähtunud ebaõigest arvamusest, et isiklike toiduainete omamine on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel lubatav, ei muuda õigusvastaseks toiduainete äravõtmist hiljem, kui eksimus avastati. Võib arvata, et kaebaja tellitud toiduained, milleks olid valdavalt liha- ja piimatooted, olid äravõtmise ajaks juba riknenud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 19.06.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 1) Tallinna Vangla kodukorra p 8.4 järgi ladustatakse kinnipeetava paigutamisel kartserisse tema isiklikud asjad selleks ettenähtud hoiupaika. Isiklike asjade ladustamisele vangistust reguleerivate õigusaktidega nõudeid kehtestatud ei ole. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust tagada kinnipeetava või vahistatu isiklike toiduainete ladustamine selleks ettenähtud 2(5)
3-16-1835 temperatuuril. Kinnipeetavate ja vahistatute toitlustamine tuleb nõuetekohaselt korraldada vanglal (vangistusseaduse (VangS) § 47) ning täiendavate toiduainete soetamise vajadus vangistuses viibivatel isikutel puudub. VangS § 48 lg 1 alusel on kinnipeetavatel ja vahistatutel õigus osta vangla poest oma raha eest toiduaineid. Sellise õiguse võimaldamisega ei ole vanglale aga pandud kohustust tagada kinnipeetavale või vahistatule toiduainete säilitamise võimalused. Seega peab kinni peetav isik arvestama toiduainete tellimisel asjaoluga, et vanglas puudub võimalus kergesti riknevate toiduainete säilitamiseks ja need tuleb ära tarbida väga lühikese aja jooksul. 2) Kaebajal oli võimalik distsipliinirikkumistest hoidudes vältida tellitud toiduainete riknemist. Vanglas viibival isikul tuleb distsipliini rikkudes arvestada, et talle võidakse karistuseks määrata kartserikaristus, mille kandmise ajal ei ole tal võimalik kambris hoida isiklikke toiduaineid. Toiduainete riknemine on praegusel juhul tingitud sellest, et kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo, mille eest võidi määrata ja ka määrati kartserikaristus. Kaebaja pani korrarikkumise toime 24.05.2016 ning samal päeval koostati rikkumise kohta ettekanne. Seega võis kaebaja juba tellimuse esitamisel arvestada, et teda võidakse distsiplinaarkorras karistada. Vastustaja tegevuse ja kaebajale kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. 3) Kaebajal oli võimalik kiiresti riknevad toiduained nende kättesaamise ja kartserisse paigutamise vahele jäänud aja jooksul ära tarbida. Pole tõenäoline, et toatemperatuuril säilivad piima- ja lihatooted oluliselt kauem kui kolm päeva. Samuti oli kaebajal võimalik veel 09.06.2016, kui teda teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest, tellimus tühistada. 4) Asjaolu, et VangS § 64 lg 41 sätestab distsiplinaarmenetluse toimetamise maksimaalseks ajaks ühe kuu, ei tähenda, et vangla ei või distsiplinaarmenetlust lõpetada kiiremini. VangS § 101 lg 2 kohaselt pööratakse ka eelvangistuse ajal distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Arvestades distsiplinaarkaristuse määramise eesmärki (hoida kinnipeetavat või vahistatut edaspidi rikkumisi toimepanemast), ei ole asjakohane kaebaja väide, et vangla oleks pidanud distsiplinaarkaristuse hiljem täitmisele pöörama. 5) Kaebajaga vesteldi 06.06.2016 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise teemal ja selgitati, et nende kohaldamisel jäävad isikule kätte vaid hügieenitarbed, ususümboolika ja riided. Seega oli kaebaja teadlik, et tal pole õigust omada isiklikke toiduaineid ning vangla poe tellimuse esitamisega põhjustas ta ise endale varalise kahju tekkimise. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Halduskohtu viide VangS § 651 lg-le 1 on asjassepuutumatu, kuna toiduainete tellimise ega kättesaamise ajal ei kandnud kaebaja kartserikaristust, vaid viibis kartserihoones üldrežiimil. Selle üle, et kartserikaristuse täitmisele pööramisest alates polnud kaebajal õigust omada kambris isiklikke toiduaineid, pole vaidlust. 2) VangS § 48 lg 1 järgi on kinnipeetavatel õigus soetada vangla poest toiduaineid. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et kuna vanglas puudub võimalus kergesti riknevate toiduainete säilitamiseks madalal temperatuuril, tuleb sellised toiduained ära tarbida lühikese aja jooksul. Vangla elukambrites on peale külmiku muidki võimalusi toiduainete säilitamiseks, näiteks hoidmine külmas vees, akna tuulutusavas või külmal betoonpõrandal. Kinnipeetavad peavad tellitud toiduainete tarbimise jaotama kahe nädala peale. Kaebaja tellib toiduaineid vastavalt oma vajadustele. Kogu oma vahi all viibimise aja jooksul (1 aasta ja 9 kuud) on kaebaja vangla poest tellinud sarnastes kogustes toitu. 3(5)
3-16-1835 3) Kaebaja teavitas vanglaametnikke kergesti rikneva toidu olemasolust, kuid vangla ei teinud midagi, et kahju tekkimist vältida. Ehkki elukambrites puuduvad külmkapid, on vangla toitlustusosakonnas need olemas. Kõige lihtsam oleks olnud pöörata distsiplinaarkaristus täitmisele mõned päevad hiljem. 4) Kaebaja distsipliinirikkumise ja toiduainete riknemise vahel puudub otsene seos. Kartserikaristuse määramine polnud kaebajale ettenähtav. Tegemist oli kaebaja esimese distsipliinirikkumisega vahi all viibimise ajal. Esmakordse rikkumise puhul on tavapärane piirduda vestluse või noomitusega.
7.Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Õiguskantsler leidis oma 25.02.2013 seisukohas nr 7-4/120940/130091, et kui kinnipeetav on tegelikke hoiustamisvõimalusi arvestamata soetanud vangla kauplusest kergekäeliselt suurel hulgal kiiresti riknevaid toiduaineid, ei saa ta riigile ette heita, et see pole teda abistanud toiduainete säilitamisel. Riigivõimul ei lasu universaalset kohustust hoolitseda isiku omandi säilimise eest, kui isik ei ole omandit soetades suutnud oma olukorda ja ümbritsevat keskkonda adekvaatselt hinnata ja seetõttu omand kahjustub. Õiguskantsler lisas, et riigi kohustus on tagada nõuetekohane toitlustamine ning vangla kauplusest soetatavad toiduained (eriti hoiustamistingimusi arvestades ebaadekvaatsetes kogustes) ei ole isikule inimväärse elu säilitamiseks hädavajalikud. Vastustaja nõustub õiguskantsleri seisukohtadega, mis on asjakohased ka praeguses vaidluses. 2) Vangla sööklahoone külmkapid on mõeldud kinnipeetavate igapäevaseks toitlustamiseks kasutatavate toiduainete hoidmiseks. Arvestades külmkappide mahutavust ja vanglas viibivate isikute arvu, pole mõeldav, et nendes hoitakse veel ka toiduaineid, mida kinnipeetavad ise vangla kauplusest ostavad. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust säilitada kinnipeetavate isiklikke toiduaineid. 3) VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Karistuse täitmisele pööramise edasilükkamine on põhjendatud eelkõige juhul, kui karistatule on määratud katseaeg. Kaebajale polnud katseaega määratud ning puudusid ka muud seadusest tulenevad alused karistuse kandmise edasilükkamiseks. Distsipliinirikkumise raskust arvestades ei saanud kaebaja eeldada, et teda ei karistata või karistus on võimalikest leebeim.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 tulenevalt on kahju hüvitamise nõude tekkimise eelduseks muu hulgas avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus (tegevusetus). Seega oleks praegusel juhul kaebajal võimalik nõuda kahju hüvitamist juhul, kui leiaks tuvastamist vangla tegevuse õigusvastasus. Sellisele järeldusele saaks praegusel juhul jõuda siis, kui vanglale tuleneks õigusaktist kohustus hoiustada kartserikaristust kandva kinnipeetava või vahistatu toiduained nende säilitamiseks ettenähtud tingimustes (temperatuuril). Halduskohus ja vastustaja on õigesti märkinud, et vanglale ei tulene ühestki õigusaktist sellist kohustust. Sarnast seisukohta on väljendanud õiguskantsler oma 25.02.2013 seisukohas nr 7-4/120940/130091. Ka tavarežiimil 4(5)
3-16-1835 viibivad kinnipeetavad peavad oma isiklikest vahenditest toidu ostmisel arvestama sellega, et neil pole võimalik kiiresti riknevaid toiduaineid külmkapis hoida. Asjaolu, et vangla sööklahoones asuvad kinnipeetavate toitlustamiseks kasutatava toidu säilitamiseks mõeldud külmutusseadmed, ei tekita kaebajale õigust nõuda, et vangla paigutaks sinna tema isiklikud toiduained.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kartserikaristuse määramine ei olnud kaebajale ettenägematu. Tellides pärast distsipliinirikkumise toimepanemist ja selle kohta ettekande tegemist vangla poest suure koguse kiiresti riknevaid toiduaineid, võttis kaebaja endale riski, et kartserikaristuse määramise ja täitmisele pööramise korral ei pruugi ta jõuda neid kõiki ära tarbida. Kaebajal polnud mingit alust eeldada, et vangla säilitab tema tellitud toiduained külmikus või lükkab karistuse täitmise edasi, võimaldamaks kaebajal suur kogus kergesti riknevaid toiduaineid ära tarbida.
11.Kaebaja esitas 27.11.2017 ringkonnakohtule koopiad vangla poe tellimislehtedest vahemikus oktoober 2015 kuni veebruar 2016, millega kaebaja soovis tõendada, et tema poolt soetatud toiduainete kogused on pikemat aega olnud sarnased. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et kõnealustel tellimislehtedel ei ole praeguses asjas tähtsust. Seda, millistes kogustes kaupa tellis kaebaja vangla poest oktoobrist 2015 kuni veebruarini 2016, ei ole vaja uurida ega tõendada. Ringkonnakohus tagastab nimetatud tõendid kaebajale.
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.