G.A. kaebus Tallinna Vangla vastu vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – G.A. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 19.07.2017 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vanglas registreeriti 04.07.2016 G.A. varalise kahju hüvitamise taotlus (tl 12) seoses G.A. toiduainete riknemisega ajal, mil kaebaja oli paigutatud kartserisse (perioodil 17.06.2016 24.06.2016). Taotluse kohaselt sai G.A. 14.06.2016 kätte vangla poest tellimislehel nr 3386110 märgitud toiduained. 17.06.2016 paigutati G.A. kartserisse ning seoses sellega võeti temalt ära ka poest tellitud toiduained. G.A. teavitas samal päeval tööl olnud ametnikke ning paar päeva varem oma kontaktisikut Jaano Saart, et tal on riknevaid toiduaineid, mis tuleks tema kartserisse
paigutamisel panna külmkappi. Kaebaja viibis kartseris 7 päeva, kuid temalt äravõetud toiduaineid külmkappi ei pandud, vaid viidi kartserihoones olevasse lattu, kus on toatemperatuur (aastaringselt köetav ruum). Seega olid külmkapis säilivad toiduained G.A. kartserist naasmise ajaks riknenud. Kuna vangla ei ladustanud G.A. toiduaineid piisava hoolega, tekitas vangla talle sellega varalist kahju summas 34,52 eurot (riknenud toiduainete väärtus).
2.Tallinna Vangla jättis 06.09.2016 vastusega nr 5-37/16/141-2 (tl 19-20) G.A. taotluse rahuldamata, leides, et vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ning puudub seos isikule kahju tekkimise ja vangla tegevuse vahel.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 13.09.2016 G.A. kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 34,52 eurot.
4.Tallinna Halduskohtu 27.09.2016 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. 07.10.2016 teatas kaebaja, et on tasunud 15-euro suuruse riigilõivu. 10.10.2016 esitas kaebaja ka täiendavad tõendid.
5.Vastusena Tallinna Halduskohtu 27.12.2016 kohtunõudele edastas Tallinna Vangla 28.12.2016 oma 06.09.2016 vastuse nr 5-37/16/141-2 ning täpsustas, et kaebaja sai kahju hüvitamise taotluse vastuse kätte 07.09.2016.
6.Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning palus kaebajal oma nõuet täpsustada. 23.01.2017 teatas kaebaja, et ei soovi täiendavat nõuet esitada, ning „jääb oma põhinõude, s.o 34,52 euro, juurde“.
7.Kohus võttis 24.01.2017 määrusega kaebuse menetlusse ja 01.06.2017 määras lahendada asi kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht:
8.Kaebaja leiab, et vangla õigusvastase tegevuse tõttu on talle tekkinud varaline kahju. Kaebaja sai vangla kaupluses tellitud toiduained kätte 14.06.2016. Kaebaja viibis kartseris perioodil 17.06.2016-24.06.2016, kuid hoolimata kaebaja palvest ei ladustanud vangla sellel perioodil kaebajale kuuluvaid toiduaineid ettenähtud tingimustel (oleksid pidanud olema külmkapis), mistõttu need riknesid. Kaebaja toiduaineid ladustati kartseris viibivatele kinnipeetavatele ettenähtud isklike asjade laos, mis on aastaringselt köetav ruum. Toiduainete säilitamisega seonduvates küsimustes pöördus kaebaja suuliselt kontaktisik-inspektor Jaano Saare ning vanglaametnike Alar Nõmmiku ja Ülar Paimre poole.
9.Kaebajale ei olnud enne toitude tellimist kartseri periood ettenähtav, kuna toidud tellis ta vangla poest 08.06.2016, kuid distsiplinaarmenetlus kaebaja rikkumise osas algatati 09.06.2016. Seega ei olnud kaebajale toitude tellimise ajal teada, millal või kas üldse tema rikkumise osas menetlus algatatakse. Õigusaktide järgi määratakse karistus 30 päeva pärast distsiplinaarmenetluse protokolli esitamist ning karistus pööratakse täitmisele 14 päeva jooksul.
10.Kaebajal ei olnud võimalik toiduainete riknemist vältida nende kiire ära tarbimisega (sai toiduained kätte 14.06.2016 ning 17.06.2016 viidi ta kartserisse), kuna toiduainete kogus oli suur ja nende ära tarbimine lühikese aja jooksul ei oleks mõjunud tervisele hästi.
11.Vastustajal oli võimalik kahju tekitamist vältida, kuna kaebaja teavitas vanglaametnikke vajadusest kergesti riknev kaup nõuetelevastavates tingimustes ladustada. Kui vanglal selliseid tingimusi võimalik tagada ei olnud, siis oleks saanud distsiplinaarkaristuse täita hiljem. Vastustaja seisukoht:
12.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, kuna vangla ei ole kaebaja toiduainete ladustamisel käitunud õigusvastaselt, mistõttu ei ole täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1
tulenevad kahju hüvitamise eeldused. Sellest tulenevalt ei saa esineda ka põhjuslikku seost isikule kahju tekkimise ja haldusorgani tegevuse vahel.
13.Kaebajat on Tallinna Vangla 16.06.2016 käskkirjaga nr 5-2/684 karistatud seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Karistus pöörati täitmisele 17.06. – 24.06.2016, mistõttu kartserirežiimi, sealhulgas kartseris viibimisega kaasnevaid piirangud, hakati isiku osas rakendama 17.06.2016 distsiplinaarkaristuse käskkirja täitmisele pööramisega. Lähtudes vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 60 lg 1 regulatsioonist on kinnipeetaval kartserikaristuse täitmisele pööramise ajal õigus omada kambris üksnes limiteeritud hulka esemeid, muuhulgas ei ole õigust omada kambris isiklikke toiduaineid. Seega on vanglaametnike poolt distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisel kaebaja isiklike toiduainete äravõtmine toimunud õiguspäraselt.
14.Kaebaja osas koostati vanglaametniku poolt ettekanne 24.05.2016, millest kaebajat koheselt teavitati, kuid kinnipeetav ei soovinud talle etteheidetava rikkumise osas selgitusi anda. Kaebajat on 09.06.2016 teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, kuid kaebaja keeldus teavitust allkirjastamast ning ei soovinud ka siis selgitusi anda. Ametnik on 16.06.2016 tutvustanud kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli. Seega pidi kaebaja olema teadlik ning mõistlikult võimeline arvestama, et talle võidakse määrata vanglateenistuse poolt distsiplinaarkaristus, mille kandmise ajal on toiduainete omamine keelatud (kaebajat on teavitatud võimalusest tutvuda vangistust reguleerivate õigusaktidega).
15.Kinnipeeturegistrist nähtub, et 21.10.2015 on kaebajale selgitatud vanglas kehtivat korda ning käitumist, 30.10.2015 on isikule väljastatud tema soovil vangistusseaduse tekst ning 22.03.2016 on kaebajale tutvumiseks väljastatud vangla kodukord. Seega oli kaebaja teadlik, mil viisil on tal võimalik vangla töökorraldust reguleerivate õigusaktidega tutvuda ning kelle poole vanglas vastava sooviga on võimalik pöörduda. Sellest tulenevalt pidi kaebaja ühtlasi arvestama, et vanglal on pädevus määrata distsiplinaarsüütegude eest muuhulgas kartserikaristusi, milliste täitmisele pööramisega kaasnevad isikule täiendavad piirangud.
16.Kuigi vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 41 sätestab maksimaalseks distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks ühe kuu, ei takista see distsiplinaarmenetlust läbi viia kiiremini. Antud juhul ei soovinud menetlusalune isik esitada selgitusi ega vastuväiteid, mis oleks menetlust pikendanud. Seetõttu ning tulenevalt asjaolust, et rikkumise asjaolud olid kindlaks tehtud, oli võimalik ka menetluse läbiviimine lühema ajaperioodi vältel. Isikul ei ole põhjust eeldada, et menetlus viiakse läbi maksimaalse võimaliku aja jooksul ning vanglale ei ole põhjust ette heita distsipliinirikkumise kiiremat menetlemist.
17.Vanglas viibival isikul tuleb distsipliinirikkumiste toimepanemisel arvestada asjaoluga, et tema suhtes võidakse rikkumisega seonduvalt kohaldada täiendavaid piiranguid, sealhulgas kohaldub kartserirežiimil viibides ka teatavate isiklike asjade omamise keeld. Kinnipeetaval on võimalik oma käitumisega välistada distsiplinaarkaristuste kohaldamine vangla poolt. Kartserikaristuse määramise eesmärgiks on isiku suunamine õiguskuulekale teele ning vähendada tõenäosust, et isik paneb edasisi distsipliinirikkumisi toime. Sestap on põhjendatud ka täiendavate piirangute kohaldamine kartserikaristuse kandmisel, kuna nimetatud abinõud suunavad isikut võimalikest rikkumisest edaspidi hoiduma.
18.Kaebaja sai vaidlusalused toiduained kätte 14.06.2016 ning kartserikaristus pöörati täitmisele kolme päeva möödumisel, s.o 17.06.2016. Seega oli kaebajal võimalik kiiresti riknevaid toiduaineid ära tarbida ning toiduainete võimalikku riknemist vältida. Lisaks on kaebajale vanglaametniku poolt tutvustatud ning selgitatud täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise vajadust ja korda ning sellega kaasnevaid piiranguid. Kaebaja esitas vaatamata sellele 08.06.2016 vangla kauplusele poelehe kaudu tellimuse toiduainete ostmiseks. Kaebajal oli endal võimalus toiduaineid ostes arvestada talle kohalduvate piirangutega ja võimaliku distsiplinaarkaristuse määramisega lähiajal ning seevõrra esitada tellimus väiksema koguse toiduainete ostmiseks või jättes rikneda võivad toiduained ostmata. Isegi juhul, kui kaebaja oli poelehe esitanud enne talle kohalduvatest
piirangutest teadasaamist, ei olnud välistatud tellimuse annulleerimine või vangla teavitamine vajadusest poelehe tellimus tagasi võtta. Kaebaja seda ei teinud ega püüdnud seega võimaliku kahju tekkimist vältida.
19.Vangla kasutuses ei ole külmkappe või muid esemeid, mis võimaldaksid toiduainete säilitamist vastavalt kinnipeetava isiku nõuetele. Külmkappe ei ole Tallinna Vanglas ka eluosakondades ega eeluuritavate kambrites. Seega pidi kaebaja juba enne toiduainete tellimist olema teadlik, et vanglas külmkapid puuduvad. Vanglal puuduvad tingimused säilitamaks kinnipeetavate toiduaineid vastavalt nõutavale temperatuurile ning vanglal puudub ka vastavasisuline kohustus. Seega vastutab kinnipeetav oma vahenditega soetatud toiduainete säilimise ja tarbimise ning ka distsiplinaarrikkumiste toimepanemise eest. Isikul tuleb endal näidata üles vajalikku hoolt ning toiduained õigeaegselt ära tarbida või kauplusest tellimata jätta (tellida väiksem kogus), kui isikule on ettenähtav, et talle võidakse lähiajal määrata distsiplinaarkaristus või kohaldada isiklike esemete omamise piiranguid. Lisaks oli tegemist suveperioodiga ning liha- ja piimatoodete säilimine suveperioodil väljaspool tootja poolt soovitatud säilitustingimusi enam kui paari päeva vältel ei ole tõenäoline. Seega tulnuks kaebajal kauplusest tellida ning ära tarvitada pikemaajaliselt mittesäilivad toiduained paari päeva jooksul, milline aeg oli kaebajal ka antud juhul enne distsiplinaarkaristuse käskkirja täitmisele pööramist kasutada.
20.Kaebaja on ühtlasi väitnud, et mõningad toiduained riknesid 27.06.2016 esemete ära võtmise tagajärjel. Nimetatud toimingu osas on ametnike poolt koostatud akt. Toiduainete äravõtmise põhjuseks oli kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine 07.06.2016 koostatud käskkirja nr 5-1/1061 alusel, millest tulenevalt isikul ei oleks tohtinud kambris juba alates 06.06.2016 isiklikke esemed, s.h toiduaineid olla. Asjaolu, et vanglaametnikud olid oma teenistuskohustuste täitmisel lähtunud ebaõigest seisukohast, et toiduainete omamine on ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel lubatav, ei muuda õigusvastaseks toiduainete äravõtmist hiljem, kui eksimus oli avastatud. Kuna kaebaja ei ole välja toonud, millised toiduained riknesid hiljem, 27.06.2016 toiduainete ära võtmise järgselt, ei ole vanglal võimalik käesoleval juhul ka hinnata, kui tõenäoliseks saab pidada mõningate toiduainete säilimist kuni 27.06.2016, arvestades, et toiduaineid ei olnud alates 14.06.2016 säilitatud sobilikul temperatuuril. Vangla peab siiski tõenäoliseks, et toiduained, millisteks olid valdavalt liha- ja piimatooted, olid 10 päeva jooksul pärast toatemperatuuril hoidmist selleks ajaks riknenud juba varasemalt, s.t distsiplinaarkaristuse kohaldamise ajal.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
22.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista varalise kahju 34,52 eurot, mis on tekkinud seoses kaebaja toiduainete riknemisega ajal, mil kaebaja oli paigutatud kartserisse (perioodil 17.06.2016 24.06.2016).
23.Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kaebaja viibib Tallinna Vanglas vahistatuna ja teda on vastustaja 16.06.2016 käskkirjaga nr 5-2/684 karistatud seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning et kartserikaristus pöörati täitmisele perioodil 17.06.2016. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et kaebaja tellis 08.06.2016 vangla kauplusest toiduaineid ja sai need kätte 14.06.2016. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kartserikaristuse kandmise ajaks võeti kaebajalt vangla poest tellitud toiduained ära ning paigutati kartseris viibivate kinnipeetavate asjade ladustamiseks ettenähtud ruumi, kus puudus kergesti riknevate toiduainete säilitamiseks nõutav temperatuur.
24.Kaebaja leiab, et vangla tegevus tema toiduainete ladustamisel oli õigusvastane ning vangla oleks pidanud toiduained panema külmkappi. Vangla leiab, et tema tegevus oli õiguspärane ning kaebaja väidetavat kohustust õigusaktidest ei tulene.
25.Põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1
kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
26.Vangistusseadust kohaldatakse ka vahistatute suhtes (eelvangistuse täideviimise korra ja korralduse sätestamine VangS § 1), arvestades seejuures VangS-s vahistatute kohta sätestatud erisusi. VangS § 651 lg-s 2 on sätestatud, et kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. VSkE § 60 lg 1 kohaselt võivad kinnipeetaval kartseris olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige „Eesti Vabariigi põhiseadus”, „Vangistusseadus”, „Vangla sisekorraeeskiri” ja „Vangla kodukord”), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Seega, VSkE § 60 lg-s 1 loetlemata esemed (sh toiduained) kinnipeetavale ja vahistatule kartserikambris lubatud ei ole.
27.Tallinna Vangla kodukorra p-s 8.4. on sätestatud, et kinnipeetava paigutamisel kartserisse ladustatakse isiklikud asjad selleks ettenähtud hoiupaika. Isiklike asjade ladustamisele vangistust reguleerivate õigusaktidega nõudeid kehtestatud ei ole. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust tagada kinnipeetava või vahistatu isiklike toiduainete ladustamine selleks ettenähtud temperatuuril. Kinnipeetavate ja vahistatute toitlustamine tuleb nõuetekohaselt korraldada vanglal (VangS § 47) ning täiendavate toiduainete soetamise vajadus kinnipeetavatel ja vahistatutel puudub. Küll aga on VangS § 48 lg-ga 1 võimaldatud kinnipeetavatele ja vahistatule õigus vangla poest osta oma raha eest muu hulgas toiduaineid. Vastava õiguse võimaldamisega ei ole vanglale aga pandud kohustust tagada kinnipeetavale või vahistatule toiduainete säilitamise võimalused (külmik vm). Kohus nõustub vastustajaga, et isik peab ise olema toiduainete tellimisel hoolikas ning tellima neid vastavalt tarbimisvajadusele, arvestades seejuures asjaoluga, et kergesti riknevate toiduainete säilitamise võimalus puudub ja need toiduained tuleb ära tarbida väga lühikese aja jooksul.
28.Vangla on kinnitanud, et ka vangla eluruumides kinnipeetavatele või vahistatutele külmkappe või muid vahendeid toiduainete jahedas säilitamiseks ei ole ning kaebaja on sellest teadlik (viibib vanglas alates 21.10.2015). Kaebajale on tutvustatud vanglasse saabumisel vangistust ja vangla kodukorda puudutavaid õigusakte, milles vaidlus puudub. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et kartserikaristuse ajaks tema toiduained pannakse külmkappi.
29.Seega puudus vanglal õiguslik kohustus (tagada toiduainete külmas säilitamine), mille rikkumist kaebaja vanglale ette heidab. Samuti ei ole vaidlust, et kartseris ei ole oma toiduained lubatud ehk nende äravõtmine on õiguspärane toiming. Seega puudub õigusvastane tegu kui üks kahjunõude rahuldamise eeldus (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1). Ainuüksi selle eelduse puudumine on aluseks kaebuse rahuldamata jätmiseks.
30.Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetaval ja vahistatul on võimalik distsiplinaarrikkumistest hoiduda ning sellega hoida ära ka oma toiduainete riknemist. Vanglas viibival isikul tuleb distsipliinirikkumiste toimepanemisel arvestada asjaoluga, et tema suhtes võidakse rikkumisega seonduvalt kohaldada täiendavaid piiranguid, sealhulgas kohaldub kartserirežiimil viibides ka teatavate isiklike asjade omamise keeld. Seega on toiduainete riknemine seotud sellega, et kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo, mille eest võidi määrata ja ka määrati kartserikaristus. Seega puudub ka põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja kahju tekkimise vahel.
31.Kuigi see ei oma enam tähtsust asja lahendamise seisukohast, märgib kohus, et kaebajal piisavalt aega enne kartserisse paigutamist, et tarbida ära esmalt kergesti riknevad toiduained. Kaebaja sai vangla poest tellitud kaubad kätte 14.06.2016, kuid kartserikaristus pöörati täitmisele
17.06.2016. Seega sai kaebaja toiduained kätte 3 päeva enne kartserikaristuse täitmisele pööramist. Arvestades, et tegemist oli suvise ajaga ning vanglas kergesti riknevate toiduainete säilitamiseks võimalused puudusid, pidi kaebaja toitude tellimisel arvestama, et tarbib need ära lühikese aja jooksul. Ei ole tõenäoline, et toatemperatuuril oleks piima- ja lihatooted säilinud oluliselt kauem kui kolm päeva.
32.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et talle ei olnud enne toitude tellimist kartseri periood ettenähtav. Kaebaja pani rikkumise toime 24.05.2016 ning samal kuupäeval tehti rikkumise osas ka ettekanne (tl 38). Ettekande kohaselt on kaebajat teavitatud ettekande koostamisest ja antud talle võimalus esitada seletus, millest ta loobus. Seega oli kaebajale toitude tellimise ajal teada, et tema rikkumise suhtes on koostatud ettekanne ning ta pidi möönma, et tulevikus võidakse talle rikkumise eest määrata ka karistus. Arvestades toime pandud rikkumise raskust (kodukorra p 1.11.1. rikkumine vanglaametnikuga ebaviisaka suhtlemise ja vanglaametniku ähvardamise näol), ei saanud kaebaja eeldada, et talle rikkumise eest karistust ei määrata. Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalist, et kaebaja rikkumise osas algatati distsiplinaarmenetlus 01.06.2016 ning teavitati kaebajat sellest 09.06.2016 (tl 37). Kuigi kaebaja oli 08.06.2016 vangla kauplusest tellinud toiduained, oleks ta saanud oma tellimuse tühistada või tellitud kogust vähendada. Kaebaja oleks pidanud arvestama võimaliku määratava kartserikaristusega. Lisaks tutvustati kaebajale 16.06.2016 distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 36 pöördel), mille kohaselt on menetleja teinud ettepaneku karistada kaebajat 7 ööpäevase kartserisse paigutamisega.
33.Asjaolu, et VangS § 64 lg 41 sätestab maksimaalseks distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks ühe kuu, ei tähenda, et vangla ei või distsiplinaarmenetlust läbi viia kiiremini. VangS § 101 lg 2 kohaselt pööratakse ka eelvangistuse ajal distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Arvestades distsiplinaarkaristuse määramise eesmärki (hoida kinnipeetavat või vahistatut edaspidi rikkumisi toimepanemast) ja eeltoodud asjaolusid, ei ole ka asjakohane kaebaja väide, et vangla oleks pidanud distsiplinaarkaristuse täitma hiljem. Seadusest ei tulene õiguslikku alust lükata karistuse kandmist edasi kinnipeetaval kiiresti riknevate toiduainete olemasolu tõttu.
34.Lisaks kõigele eeltoodule nähtub kohtule esitatud materjalist, et Tallinna Vangla 07.06.2016 käskkirjaga nr 5-1/1061 on kaebaja suhtes alates 06.06.2016 kohaldatud täiendava julgeolekuabinõuna isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist (tl 40) ning käskkirjast nähtuvalt on Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik Jaano Saar 06.06.2016 vestelnud vastava abinõu kohaldamise teemal ka kaebajaga. Kohtule esitatud Jaano Saare 17.02.2017 selgitusest (tl 42-43) nähtub, et ta on enne käskkirja koostamist teavitanud kaebajat sellest, milliseid täiendavaid julgeolekuabinõusid vangla kaebaja suhtes kohaldada plaanib ning selgitas täiendavalt, et julgeolekuabinõude kohaldamisel jäävad isikule kätte vaid hügieenitarbed, ususümboolika ja teatav arv riideesemeid. Isiklike toiduainete osas kaebajal küsimusi ei olnud. Seega kohaldati kaebaja suhtes juba alates 06.06.2016 julgeolekuabinõuna isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist (sh isiklike toiduainete) ning kaebaja oli vastavast asjaolust teadlik. Vaatamata sellele tellis kaebaja 08.06.2016 vangla kauplusest toiduaineid. Seega on kaebaja ise oma käitumisega põhjustanud endale varalise kahju.
35.Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebajale ei ole õigusvastaselt kahju tekitatud.
36.Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jääb kaebaja eest tasutud riigilõiv summas 15 eurot kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1 lause 1). Vastustaja menetluskulude nõuet ei esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.